Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artikli analüüs Peatükk 23, "Alcohol and Condoms"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muutuja, alkohol, eksperiment, subjekt, hüpotees, kontrollgrupp, eksperimentaalse, viidud, kaine, subject, joove, alkoholijoove, vahekorda, kavatsus, variable, eelda, vastuste, platseebo, random, zanna, uurimust, uurimisel, kained, osalejate, suhtumist, katseplaan, uuringus, baldwin, alkoholijoobes, neljanda, määratletud, endid, uurijad, uuriminehõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem
kondoomi iga vahekorra ajal ainult 15% - 38% seksuaalselt aktiivsetest noortest (Anderson jt 1990). Uurimused on näidanud, et suure riskiga seksuaalkäitumine esineb tõenäolisemalt inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene milline
ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed
erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse pshholoogiatea duse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a
varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT. Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt. 5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik) Autoriteedimeetod: Võtta kellegi teise sõnu tõepähe Usaldusväärne autoriteet (vanem) ütleb, mis on õige ja mis vale Religioossed uskumused Visadusmeetod
teooriaga, mis seda käsitleb. Iga teadustöö aluseks on teada tuntud reegleid, milledest peab kinni pidama selleks, et tehtud tööl oleks väärtus. Samas ei pea alati kõiki reegleid rakendama ning nende hulgast saab välja valida just sellised, mida on vaja kindla uurimuse tarbeks. Selle teostamiseks peab endale selgeks tegema, mida soovitakse uurida. Vastavalt sellele saab üldjuhul kindlaks määrata uurimuse vormi. Täpselt sedasi võib leida tee eksperimentaalse uurimuse raamistikuni. Eksperimentaalsete uuringute näol on tegu uurimusmeetodiga, mille teostamiseks on vaja läbi viia eksperiment. Sellest lähtuvalt on olemas mitmeid erinevaid katsedisaine selle teostamiseks. Kuna uurimuse läbi viimine annab tavaliselt mingi hulga andmeid, siis peab leidma viise kuidas neid korrastada ja analüüsida. Selleks on olemas erisuguseid viise, millede hulgast peaks valima sobivamad. Kindlasti ei ole nö õige variandi valimine
hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem- Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin. 19. Mille poolest erineb juhuvalimi eksperiment kvaasieksperimendist? Juhuslik määramine ja paigutamine. Toimub juhuslik määramine rühmadesse. Kui tahame kindlad olla, kas tulemused on sellised ikka kindlasti manipulatsiooni tulemusel, siis tuleb teha enne ja pärast mõõtmised. Kvaasieksperimentaalsed katseplaanid-staatiliste gruppide võrdlemine- samad grupid, sama situatsioon, lihtsalt erinev hetk. Kvaasiekperimentaalsus osalevad
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Tunnistajatelt saadud informatsiooni peetakse üheks kõige olulisemaks teguriks kuritegude lahendamisel ning pealtnägijate ebatäpseid tunnistusi on nimetatud põhiliseks vale õigeks mõistmise aluseks. Täpsete tunnistaja ütluste tähtsus on ka näha suurest hulgast uuringutest, mis on läbi viidud pealtnägijate mälu ja tunnistajate küsitlemise tehnikate kohta. Siiski ainult väike osa neist uurimustest on keskendunud joobes tunnistajatele. Sarnaselt teadaolevatele haavatavatele tunnistajagruppidele (nt lapsed ja vanainimesed), ilmutavad joobes isikud unikaalseid mäluhäirete mustreid, mis nõuavad spetsiifilist tähelepanu õiguskaitse ja õigusliku kogukonna poolt.1 Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida:
Smirnov (n > 2000) - Analyze -> Descriptive Statistics - > Explore -> Plots - Kui p > .05 siis on normaaljaotusega (st nullhüpotees on normaaljaotusega) - NB! kui asümmeetriakordaja (ingl. k. skewness) ja ekstsess (ingl. k. kurtosis) on vahemikus -1 kuni 1, siis võib pidada andmeid normaaljaotusele vastavaks ANOVA vs T-test - Esimest liiki viga tekib siis, kui võetakse vastu alternatiivne hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees (raske viga; näidatakse erinevuse või seose olemasolu, mida tegelikult pole). - Teist liiki viga tekib siis, kui jäädakse nullhüpoteesi juurde, ehkki tegelikult on õige alternatiivne hüpotees. See on kergem viga, mis tihti tähendab, et alternatiivse hüpoteesi tõestamiseks tuleb andmeid juurde koguda. - - Iga kord kui teete t-testi on I tüüpi vea tõenäosus 5 % (olulisusnivoo 0.05)
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N:
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;
hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine,
õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja. inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele. Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on: matemaatika filosoofia (neuro)füsioloogia Psüühika determinatsioon(määratlus): ühiskondlik-ajalooliselt, kultuur, faktide olemasolu vormib inimese psüühika, erinevad ajaloolised faktid jne bioloogiliselt, aju - õpitakse pidevalt Psüühilised nähtused:
kolmnurki . Katsematerjal/aparatuur: * 11 stiimulit piltide näol arvutis ( 11 kolmnurka, mille nurgapoolitaja pikkus on vahemikus 45 mm 75 mm, muutujaks 3 mm), stiimulid üleni musta värvi. Keskmine neist (60 mm) on standard ehk etalonstiimul (ES) ning ülejäänud 10 on varieeruvad stiimulid (VS). Etalonstiimuli väärtus on ühtlasi ka keskmine väärtus ning ülejäänud väärtused erinevad üksteisest võrdse muutuja poolest, vastavalt siis 5 stiimulit väiksemate ühikutega ning 5 stiimulit suuremate ühikutega; *Arvuti slaidshow üksikstiimulite esitamiseks; *Katse protokoll (toorprotokoll, kuhu eksperimentaator märgib katseisiku tulemused ning süstemaatiline protokoll, kuhu eksperimentaator märgib süstemaatilised katseisiku poolt antud tulemused ning arvuta tõenäosused). Katsekäik: *Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
kohtuekspertiisis, inimeste töölevõtmisel ja sobivale töökohale paigutamisel, ettevõtete juhtimisel, tööstusseadmete ja masinate konstrueerimisel, kosmosemeeskondade koostamisel jne. 6 3. Psühholoogia kui teadus Psühholoogiast sai iseseisev teadusala XX sajandi keskpaigas. Enne seda oli mõningaid psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana. Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine öaenatuna loodusteaduselt inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860. aastal ilmunud Gustav Fechneri teos ,,Psühhofüüsika elemendid", mis põhines aastakümnetepikkusel
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta). Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija ise sekkub nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel
+ pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 4. Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
· teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused
Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002). Uurimuse läbiviimine (Hess, Markson, & Stein, 2000): 1. hüpoteeside püstitamine i. vali teema ii. tutvu kirjandusega iii. vali muutujad iv
Empiirilise uurimise etapid 1. Probleemi püstitamine Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) - nähtused, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Muutujate vastandiks on konstandid, mille väärtus ei muutu (nt. maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: a) Sõltumatu muutuja (independent variable) - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja (dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees
see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Operatsiooniline tõelevastavus/kehtivus. ,,Operational validity: it · Kus -> küsimustik has clear action implications that can be implemented using the causal variables used in the research program. · Kuidas -> eksperiment, case study 4. Innovaatilisus. ,,Innovativeness: it transcends commonsense`` solutions and provides nonobvious insights into practical · Miks -> eksperiment, case study problems.
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI.
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
marginaalsed grupid (nt tudengid). Frankfurdi koolkonna Muutujate tüübid: järeltulija on Jürgen Habermas, kes arvab samas, et a)Sõltumatu muutuja(independent variable) -muutuja, ratsionaalsus ja mõistus on ikkagi hea asi. Valgustus on mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat tema jaoks lõpuleviimata projekt. muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. Feminismi voolud on liberaalne (poliitiliste õiguste b)Sõltuv muutuja(dependent variable) -muutuja, mis on nõudmine naistele, hariduse omandamine, iseseisvalt uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt töötamine ja elamine); Marksistlik (peamine probleem on mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta.
annaabi.ee 
