teade menetlusalustamisest. · MATEMAATILINE Kui esitas kaebu et tal litsents ära võetakse · MATEMAATILINE Kestab kuni apellatsioonilõpuni. · HINNANGULINE Mõistlik aeg Keerukus Kaebaja enda teod Riigi tegevus Mis on kaalul (antud juhul inimese sissetulek, seega on vaja kiiresti lahendada kuna talle vaja sissetulek eluks) Horusby v Kreeka (1997) Sõltumatu ja erapooletu Iiersack v Belgia (1982) - Subjektiivne - eeldus (isiku veendumused, mis on raske tõendada. Nad on erapooletud) - Objektiivne - kas on paigas vajalikud garantiid. Kohtute ja täidesaatvavõimu suhe Kohtuniku roll eelnevalt Lõige 1 et kohtuotsus kulutatakse avalikult välja. Mida avaliku välja kuulutamise all mõeldatakse? Preto v Itaalia (1983) - avalik istung.Kohus selgitas miks istungid peavad olema avalikud, inimestel oleks usk kohtusüsteemi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasne
Asjatundja on ka mitteõiguslik teadmisi omav spetsialist. Asjatundja seletab, kuidas miski näiteks töötab, aga ta ei ole konkreetse asjaga kunagi kokku puutunud ja teaduslikke katseid sellega teinud. Abilised – tehniline personal: - Istungisekretär; - Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt; - Kordnik. Olulised põhimõtted: - Avalik - Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused - Kaitseõigus - Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine - Mõistlik aeg ja korraldus Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine.
avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2 3
kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaska teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja, võistlejate soodustuste täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine. Iga nimetatud menetluse süsteem, Damaska väitis, võib asuda nende kahe telje kohal. Seda silmas pidades on klassikaline anglo-ameerika katse koordineeriv / reageeriv, samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne. Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust. Kui üks võrdsustab tulemuste täpsuse õigluse saavutamise ja võrdse kohtlemisega
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida
Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja, kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides. Kas kohus tegi õigesti? Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas, samas kaasusest seda ei tulene. Esindaja tuleb määrata § 219 lg 2 p 2 kui juba menetleb selle isiku avaldusel, siis A huvide täielikuks kaitseks peab olema A-l erapooletu esindaja. Sest avaldaja huvides on A-le esindaja määrata, kuigi A huvides see nii ei pruugi olla. TsMS § 520, § 524 lg 5(; § 219) 5. Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 16.45. Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali ärritunud isik V, kes avaldas järgmist: "Ootasin kohtumaja fuajees kell 15.00 kohtuistungi algust. Kuna algus viibis ja
vahekohtud e arbitraaz. REÕ määratlused: REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninormid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1."Seaduse kohaldamisala": Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega Edasi käsitleme I.Nurmela jt teoses lk. 14-30 toodut, valikuliselt. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: au
Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud.
03.2013). 17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1. 11 Vangistuseaduse kohaselt on vangistus kuriteo eest kohaldatav põhikaristus. Lisaks vangistusele kui põhikaristusele reguleerib vangistusseadus ka asendusvangistust, mida kohaldatakse kandmata jäänud üldkasuliku töö, tasumata rahalise karistuse ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Vangistust kantakse vanglas, mis on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev asutus vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks.18 Vastavalt VangS § 6 lõikele 1 on vangistuse täideviimise eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning kaitsta õiguskorda. Vastupidiselt karistusõigusele keskendub vangistusõiguse sellele, kuidas luua ajendeid ja tagatisi, et kinnipeetav käituks nii vanglas viibides kui ka pärast vabanemist õiguspäraselt. Selleks on vaja tagada, et kinnipeetava
koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 7 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007. 3. T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43. Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud. 1. Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud,
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo
Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima. Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi, seisukohti. Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud (Aava: 153). Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks
❏ Valdav enamik vaidlustest lahendatakse otseste läbirääkimiste abil ❏ Neil osalevad ainult vaidluste osapooled, kelle käes on täielik kontroll toimuva üle ❏ Nende pidamine näitab, et osapooled tunnustavad teineteist ja möönavad ka vaidluse olemasolu ❏ Osapooled peavad käituma heas usus ❏ Läbirääkimised on tihti eelduseks teiste meetodite kasutamisele Vahendus: ❏ Erapooletu kolmanda osapoole sekkumine aitab tihti ületada takistusi ja jõuda lahenduseni ❏ Selleks sobib riik, organisatsioon või üksikisik ❏ Vahenduse eriliigiks on “head teened” ❏ Vahendust vastu võttes: - Möönavad osapooled, et nende vahel on vaidlus - Säilitavad osapooled jätkuvalt kontroll protsessi üle, sest vahendaja ettepanekud ei ole siduvad ❏ Vahendus on hea võimalus “näo päästmiseks”
vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused - Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21).See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses.
annab nõustumuse ja mõlemad on tingimustega nõus. On küsimus, kas käsitleda konkurssi kui pakkumust või kui ettepanekut teha pakkumus. Võiks öelda, et K tegi kandideerimisega pakkumuse ja AS andis tema võitjaks valimisega nõustumuse. Sellisel juhul on leping sõlmitud ja K saab nõuda enda tööle võtmist. 2. Millises vormis tuleb tööleping sõlmida TLS §-de 4-6 järgi? Kuidas on TLS § 5 lg-tes 2-4 sätestatud töölepingu andmete esitamine ja §-s 6 ette nähtud töötaja teavitamine seotud töölepingu sõlmimisega? - Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, aga kehtib ka suuliselt. mõned töölepingu andmed peaksid olema töölepingus ja osad eraldi kirjalikus teatises, mille tööandja ühepoolselt annab. Töö aeg, töö sisu jms väga oluline peab olema lepingus. TLS-s ei ole kirjas, mis täpselt peab töölepingus olema. 3. Millisel juhul on võimalik lugeda töölepingu andmeid tüüptingimusteks? Kas ja miks saab
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
muud tingimused. Kui lepingu sõlmimiseks on ettepanek tehtud ja lepingueelsed läbirääkimised peetud, peab ettepaneku saanud lepingu pool otsustama, kas ta soovib lepingut sõlmida. Lepingu sõlmimiseks nõustumuse e nõusoleku andmine võib toimuda otsese tahteavaldusega-sõnaselgelt jaatav vastus ettepanekule,- või mingi teoga (kaudne tahteavaldus)-nt tööle asumine. 8. Töölepingu vormistamine, sh töölepingu kirjalik vorm vs töötaja teavitamine Töölepingu sõlmib töötaja isiklikult, tööandja võib sõlmida esindaja kaudu, alaelaline peab ka isiklikult TLS § 29.Kohustuslik on siiski tööraamatu pidamine nii, et kui võtab ilma selleta tööle, siis peab tööraamatu avama talle. TLS § 28 nõuab, et tööleping oleks sõlmitud kirjalikult, lühiajaliste tööde (mitte üle 2 nädala) puhul võib sõlmida ka suulise kokkuleppe. Kui rakendatakse rohkem kui kaheks
avaliku võimu kandja. - Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm? §2 Eesti Vabariik Teooriad: - Kant käsitles riiki kui hulga inimeste ühendust seaduste all - 3 elementi: territoorium, rahvas, suveräänsus (riigi võim) - Riiki on käsitletud kui juriidilist isikut (tekkis 19.saj.), autoriks peetakse Albrechti - 20.saj. riik võrdsustati ka õiguskorraga - Smith'ile omistati teooria riik kui korravõim (sotsioloogiline mõiste) konkreetses ajastus kehtiv mõiste - Pole olemas ühte selget riigi mõistet riik on paljutähenduslik mõiste Mõisted: 1. Empiiriline riigi mõiste 3 elemendi õpetus (välispidine vaatlus) - Loomulik maa pind:
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus
suhtuda pakutavate kaupade ja teenuste kirevasse valikusse ning langetada mõistlikke tarbimisotsuseid. Tarbijateavitus hõlmab erinevate võtete ja vahendite kasutamist objektiivse pildi loomiseks pakutavatest kaupadest ja teenustest. Teavituskohustus eksisteerib tarbija suhtes kaitsekohustusena ka juhul, kui seda otseselt ei ole õigusaktides sätestatud. Sellise kaitsekohustuse eesmärgiks on välistada kahju tekkimist tarbija huvide suhtes. Tarbija teavitamine peab toimuma enne lepingu sõlmimist ning õigusaktides sätestatud juhtudel ka lepingu täitmise ajal (nt toote kasutamisega seonduvate ohtude osas). Tarbija informeerimine võib toimuda teda nõustades või koolitades. Tarbijateave jaguneb õigusnormide iseloomust lähtuvalt kaheks: 1) kõigi kaupade ja teenuste suhtes kehtivad teabenõuded; 2) üksikute kaupade ja teenuste liikide kohta kehtestatud erinõuded. *Teavituse põhinõuded
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allik
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinko
avalikkuse osalemise tulemusi tuleb kohaselt arvesse võtta (inf avaldada ATs, menetlusosalised on puudutatud isikud, KMH on haldusmenetlus peab juhinduma haldusõigusest ja hea halduse printsiibist, enamasti avatud menetlus) sõltub haldusorganite aktiivsusest, kkorgde puutumuse eeldamine, õigeaegne ja adekvaatne informeerimine. III sammas juurdepääs õigusemõistmisele. Kohustab poolt tagama õiguse pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole kui tegemist on: õiguse keskkonnateabele väidetava rikkumisega; õiguse osaleda otsustamises väidetava rikkumisega; õigusega vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega. Kaebeõigus on isikutel, kelle õigusi on rikutud konventsioon eeldab õiguste rikkumise laia tõlgendamist
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.1 Üldised tagajärjed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.2 Tagajärjed pooleli olevate kohtumenetluste suhtes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
