Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku
5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vahetus vere ja kudede vahel 3)veenide kaudu toob venoosne veri elundidest ära süsihappegaasi ja teised jääkained . 6.Vereringe tähtsus. suur vereringe: varustab kogu keha hapniku ja toitainetega , ning viib kudedest jääkained ära väike verringe : kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks . 7. Mida näitab elektrokardiogramm? elektrokardiogramm-südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus, mis võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi 8.Mis on infarkt? nimeta riski tegureid! Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas , mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Riski tegurid : suitsetamine , vale toitumine , vähene liikumine jne.
· Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas
3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne
Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1. Täisautomaatne vererõhuaparaat(Vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama.
rõhk on madalam. Täh el e p anu! Inimesel on suur ja väike vereringe. Väike ehk kopsuvereringe o Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. o Vere liikumine toimub südame ja kopsude vahel. o Veri liigub südame paremast Vatsakesest mööda kopsuartereid Läbi kopsude peenikeste vere- Kapillaaride ja kopsuveenide südame Vasakusse kotta o Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. o Veri liigub südamest mööda veresooni üle keha laiali (elunditesse ja kudedesse) ning sealt uuesti südamesse. o Selles vereringes muutub arteriaalne Veri venoosseks vereks Kas on raske? Kontrollime! o Mis on arter? o Mis on veen? o Mis on kapillaar? o Millised on inimese kaks vereringet? o Mis on aort
Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks.
Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kops aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad bronhid aina väiksema läbimõõduga kopsutorudeks, mis lõpevad alveoolidega. Mis on alveoolide ülesanne? Alveoolides toimub gaasivahetus. Kuidas toimub kopsudes gaasivahetus? Alveoolides toimub läbi õhukese seina gaaside difusioon suurema kontsentratsiooniga keskkonnast väiksema kontsentratsiooniga keskkonda ja seetõttu muutub venoosne veri arteriaalseks vereks ning vabanev süsihappegaas hingatakse koos väljahingatava õhuga välja. Mis on peaajus oleva hingamiskeskuse ülesanne? Hingamiskeskuse ülesandeks on hingamisliigutuste juhtimine. Mis on hingeldus? Hingeldus on normaalsest sagedam hingamine. Miks on parem hingata läbi nina kui läbi suu? Läbi nina hingamisel puhastub õhk ninas olevate ripsmekarvakeste ja lima abil võõrkehadest näieks. tolmust / Külma õhu korral ei toimu suu ja seedeelundkonna külmetumist.
Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende erinevuste tõttu toimub gaasivahetus kopsukapillaarides alveoolide ja..... vahel. Gaasivahetus veres
kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks. Väike vereringe ehk kopsuvereringes vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes
Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Järjestada väikse vereringe osad. Missuguseks muutub veri väikses vereringes? Miks? Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest liikudes mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7.Vere koostis ja vere koostisosade ülesanded (täienda töös antud skeemi). VERI VEREPLASMA VERERAKUD sisaldab VESI PUNASED sisaldab VERERAKUD HEMOGLOBIINI MINERAALSOOL TOITAINED VALGED VERERAKUD
kapillaarideks. Läbi kapillaaride seinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, neist liiguvad jääkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi veenidesse. Lõpuks suundub venoosne veri läbi kahe veeni südame paremasse kotta. 17. Kirjelda väikest vereringet. Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt
Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab kopsudest tulnud hapnikurikka vere aorti. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi keha ja jõuab venoosse verena südame paremasse kotta. VÄIKE VERERINGE Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Hapnikurikas arteriaalne veri koguneb kopsuveenidesse ja suundub sealt südame vasakusse kotta ning sealt edasi vasakusse vatsakesse, millest veri suunatakse uuesti suurde vereringesse. mõisted Difusioon Aine molekulide liikumine energiat kulutamata sealt, kus aine kontsentratsioon on kõrgem, sinna, kus kontsentratsioon on madalam. Arter Paksuseinaline veresoon, mida mööda liigub veri südamest kehasse.
9. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustades kudesi hapnikurikka verega. Mööda ülemist ja alumist õõnesveent kantakse veri tagasi südamesse 10. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta. 11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14
Suur vereringe Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega. Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. · Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd.
Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks. · Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Südameveresoonkonna haigused · Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine. · Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST
Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali – varustab kudesid hapnikurikka verega. Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu – ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi – püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid – jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. • Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd.
Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt). Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks. *Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks
35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab? Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus. Infarktikolde kuju sõltub veresoonte paigutusest. Põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol. 36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse? Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed? Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht
individuaalselt muutlik. Esimestel elupäevadel suureneb järsult granulotsüütide arv, seejärel see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani. Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem, sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast. 2.Vereringesüsteemi iseäarasused Loote hapnikuga varustamine toimub ema vereringest nabaväädi kaudu, iseseisvalt kopsu- ehk väike vereringe ei funktsioneeri. Süda ei ole jaotunud paremaks venoosseks ning vasakuks arteriaalseks pooleks, ning kodade vahel on ovaalakna vahel otseühendus.Aort ning kopsuarter on ühendatud Botallo juha kaudu. Süda on ümmargune, vatsakeste ja kodade paksus ühesugune. Südame kasv ja areng toimub 18-20 eluaastani. Pärast sündi algab iseseisev hingamine, ühendus ema vereringega kaob. Hakkab toimuma vere rikastamine O2-ga ning CO2 äraandmine. Ovaalakna ees olev klapp katab kodadevahelise ühendusava
keha temperatuuri. VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab: parema vatsake Lõppeb: vasak koda (arteriaalne veri) Ülesanne: rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Liikumistee: mööda kopsuartereid kopsudesse Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse, kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ning küllastub hapnikuga (venoosne veri muutub arteriaalseks), hapnikurikas veri liigub südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. SUUR VERERINGE on vere liikuminesüdamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Algab: vasak vatsake Lõppeb: parem koda (venoosne veri) Ülesanne: varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia. Liikumistee: mööda veresooni läbi kogu keha, sh ka pea Algab vasakust vatsakesest ja paiskab vere aorti, aordist lähtuvad arterid viivad kõikidesse
sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22
uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi. 89.Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) väike vereringe ehk kopsu vereringe algab paremast vastakesest. Vatsakesest saab lähtuda vaid üks veresoon, milleks on kopsu tüvi, mis suundub kopsu. Veri annab seal ära süsihappegaasi ning võtab juurde hapnikku. Veri muutub arteriaalseks ning suundub südame vasakusse kotta kopsu veenidena. 90.Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) suur vereringe ehk keha vereringe algab vasakust vatsakesest aordi kaudu ja suundub kogu kehase, andes ära hapnikku ning võttes juurde süsihappegaasi. Veri muutub venoosseks ja koguneb õõnesveenidesse ja pärgurkesse, mis lähevad südame paremasse kotta. 91.Ülajäseme arterid ja veenid: (joonis 7) jäset varustavad arteriaalse verega arterid,
10 Vereringe Kalade vereringeelunditeks on süda ja sellega ühenduses olevad veresooned ning nendes ringlev veri. Südamest väljuvad veresooned kannavad nimetust arterid, südamesse suubuvad sooned on aga veenid. Süda asub kalal kõhtmiselt, rinnauimede lähedal. Sealt pumbatakse veri lõpustesse. Kui veri on lõpused läbinud, liigub see edasi pähe, et rikastada hapnikuga peaaju. Hapnikurikas veri on helepunane, seda nimetatakse arteriaalseks vereks. Edasi liigub veri kogu kehasse. Eriti ohtralt on veresooni ümber seedeteede. Kehas liikudes annab veri ära hapniku ja toitained. Kudedest eemaldab veri aga süsihappegaasi ning jääkained, muutudes seejuures tumepunaseks. Süsihappegaasirikast verd nimetatakse venoosseks vereks. Kala süda on kaheosaline, koosnedes ühest kojast ja ühest vatsakesest. (Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga; Vereringe-elundkond) Ujupõis
nälgimisel SÜDA VERERINGE Suurvereringe-vereliikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt tagasi südame paremasse kotta.ainevahetuse käigus muudab arteriaalne hapnikurikas veri venooseks vereks Väikevereringe-vere liikumine südame paremast vatsakesest mõõda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks Arter-paksuseinaline veresoon,mida mõõda liigub veri südamest kehasse Veen-õhukeseseinaline ja klappidega veresoon,mid kaanab verd tagasi südamesse Kapillaar-kõike peenem veresoon.see varustab kudesid hapniku ja toitainetega VERI Vere ülessanded · Ainete transportimine · Temperatuuri ühtlustamine · Kaitsa organismi · Siduv kude Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud
Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta. 14. Väike vereringe Funktsioon Gaasivahetus verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks. 15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades
Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väike vereringe e. kopsuvereringe saab alguse südame paremast kojast (kuhu saabub venoosne veri ülemise- ja alumise õõnesveeni süsteemi kaudu), sealt edasi kulgeb veri südame paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere läbi kopsuarteri ja tema harude edasi kopsude verekapillaaridesse. Kopsu verekapillaarid ümbritsevad kopsudes alveoole, läbi kapillaari ja alveooli seinte toimub gaasivahetus, mille käigus venoosne veri muudetakse arteriaalseks (hapnikuga rikastamine). Edasi kulgeb juba arteriaalne veri mööda kopsuveene nelja suurde kopsuveeni, mis suubuvad südame vasakusse kotta. Suur vereringe Nelja kopsuveeni kaudu jõuab arteriaalne veri kopsudest südame vasakusse kotta, sealt edasi liigub veri südame vasakusse vatsakesse. Suur vereringe algabki südame vasakust vatsakesest, mis pumpab arteriaalse vere aorti. Aordikaarel toimub suurte arterite jagunemine: (ülakehasse, ajju, jne.) ja alaneva aordi kaudu
Mida tähendab lause, inimesed sõltuvad ajsadest. et mugavam oleks? Millised koed tagavad organismi kaitse?epiteel, side Selgitada kuidas koe ehitus tagab tema talitluse. Kattekoe rakud on teineteise vastas tihedasti, seetõttu kaitseb organimsi kahjulikke ainete ja organismide eest. Lihasrakud, iselooomilik on kokkutõmbumine, sest valgu molekulid on võimelised oma ehitust muutma. Milliseid ül täidavad hingamiselundid. seal muudetakse venoosne veri arteriaalseks Kontrolltöö 15.09 Seedeelundkond Seedeelundid on suuõõs, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak. Tähtsamad seedenäärmed on. · süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid), · maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist), · kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks)
Väike vereringe läbib kopse ja rikastab verd hapnikuga andes samal ajal ära süsihappegaasi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja läbides kõiki kudesid ning kapillaare, muutub venoosseks ehk hapnikuvaeseks ning suubub veenide kaudu südame paremasse kotta. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid, kopsude verekapillaare kuni lõpeb kopsuveenide südame vasakusse kotta sisenemisega. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. Kirjuta! Väikese vereringe moodustavad: Suure vereringe moodustavad: http://www.esal.ee/TEM/03/soonestik.jpg Hingamiselundkond Hingamiselundkond aitab vabaneda organismi elutegevuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundkond varustab organismi eluks vajaliku hapnikuga. Õhu liikumise teid nimetatakse organismi hingamisteedeks
liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3.)kapillaarid-ühendavad arterid veenidega. Seinad üherakulised. Läbi selle seina liigub hapnik kudedesse ja süsihappegaas verre. Inimesel on 2 vereringet: 1.)suur vereringe ehk keha vereringe-veri liigub südamest kehasse ja kehast südamesse. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks. Vasak vatsake-keha/pea-parem vatsake 2.)väike vereringe ehk kopsuvereringe-viib vere südamest kopsu ja kopsust südamesse tagasi. Venoossne veri muutub arteriaalseks. Parem vatsake-kops-vasak koda. Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000. 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei liigu, osalevad vere hüübimises, neid on u. 250 000. Veri koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vereplasma-valkude vesilahus+mineraalsoolad,
õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis
115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha(lümfi kogunemise piirkonnad, suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129
115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha(lümfi kogunemise piirkonnad, suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129
Suur vereringe ehk kehavereringe on kõigi elundite varustamine arteriaalse verega Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine (venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel)
Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende kaudu taastub verevool. Kuues tulem on trombemboolia teke. (Heit, et al. 2002: 1245-1248) 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboos arteriaalseks ja venoosseks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev. (Falanga, et al. 1988: 870) Arteriaalse tromboosi korral on erinevates organites või jäsemetes vereklombi ehk trombi tõttu takistatud hapnikurikka vere pealevool, tekib hapnikupuudus, mille tagajärjel tekib koe nekroos ehk rakkude surm. Arteriaalne tromb tekib tavaliselt ateroskleroosi baasil: lubinaastu pinnal tekib väike kahjustus, mille tulemusena aktiveerub vereliistakute vahendusel hüübimissüsteem
süsihappegaasi ja liikuda suurde teised jääkained vereringesse. Tähtsus Varustab kogu keha Kopsudes muutub hapniku ja venoosne veri toitainetega ning viib arteriaalseks. kudedest jääkained ära Veri ja immuunsüsteem 1. toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, 2. hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, 3. osaleb soojusregulatsioonis, 4. mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), 5
vatsakesest elunditesse ( Kudedes antakse hapnik ära, venoosne veri hakkab kogunema veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad 28 veelgi väiksemateks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 119) Suure vereringe arterite üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 6 120) Suure vererinde veenide üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 7 Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest. 121) Ülajäseme arterid Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit.
hapnik ära, venoosne veri hakkab kogunema veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed
kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi
kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi
kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 116) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi
annaabi.ee 
