Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majandusharu, esitage, konkurents, äritegevus, kapital, aktsia, faktorid, maksetingimused, prognoosid, tagatis, lühiülevaade, juhtkond, tehnoloogia, paragrahvis, perioodiks, omandiõigus, küsimusi, tootmismaht, kindlustus, määratlus, turg, tuues, taktikalised, strateegilised, viieks, põhilistest, passiva, ettevõtja, laieneb, omahinna, otsesedÄriplaani koostamine ja komponendid; Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri. Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: · tiitelleht · sisukord · kokkuvõte · ettevõtte lühiülevaade · äriidee iseloomustus · projekti kirjeldus - tooted või teenused, - tootmine, - keskkond. · turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine. · ettevõtte juhtimine ja personal · projekti maksumus ja rahastamine · projekti riskifaktorid. 4 Tiitellehe vormistamine Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo), koostaja nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne". 1.2 ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Kokkuvõte Kõik äriplaanid algavad kokkuvõttega, mille pikkuseks võiks olla 1kuni 3 lehekülge. Kokkuvõttes
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
Makrokeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: · Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). · Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). · Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). · Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). · Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). · Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne).
Kvaliteedistandardi Tagab nõude täitmist Sertifikaadi olemasolu 5 kood Ohutusnõuded? Tabel. Tootmisvõimsus. Toode Maksimaalne Toodetavate Toodangu tootmisvõimsus (ühikute seadmete arv rahaline väärtus arv kuus) VI Klient, turg ja konkurents. Koostage oma keskmise kliendi profiil. Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide põhjalik tundmine võimaldab ettevõttel olla kindel, et toode vastab kõige paremini nende vajadustele. Püüdke kirjeldada kliendigruppe üldiselt ja määratleda ka arvuliselt potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides. Selle alusel on võimalik hinnata, kas Teie kaubal on
Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur.
Tabel. Kvaliteedistandardid ja -nõuded. Kvaliteedistandardi Tagab nõude täitmist Sertifikaadi olemasolu kood Ohutusnõuded? Tabel. Tootmisvõimsus. Toode Maksimaalne Toodetavate Toodangu tootmisvõimsus (ühikute seadmete arv rahaline väärtus arv kuus) 3.koolituspäev VI Klient, turg ja konkurents. Ülesanne nr.7. Koostage oma keskmise kliendi profiil. Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide põhjalik tundmine võimaldab ettevõttel olla kindel, et toode vastab kõige paremini nende vajadustele. Püüdke kirjeldada kliendigruppe üldiselt ja määratleda ka arvuliselt potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides. Selle alusel on võimalik hinnata, kas Teie kaubal on
Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
...................................... 7 3.1 Turundusstrateegia. ................................................................8 3.2 Turg ja kliendid....................................................................... 8 3.3 Turustus....................................................................................9 3.4 Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid................................ 9 3.5 Hinnakujundus. .....................................................................10 3.6 Konkurents.............................................................................10 3.7 Toode ja/või teenus................................................................ 11 3.8 Turu-uuring. ..........................................................................12 4. ETTEVÕTTE TEGEVUS JA TOOTMISPROTSESS.......12 4.1 Tarnijad:.................................................................................12 4.2 Tootmisprotsess:...............................................................
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info erispetsialistide vajaduse/ olemasolu kohta), kokkuvõte ettevõtte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, ülevaade äriideest (mis toote/ teenusega tegu, mille poolest see on atraktiivne ja missugusele tarbijale), ülevaade turust ja turustamise peamised põhimõtted, konkurentsisituatsioo
· Et midagi uut turule tuua. · Eestis on soodsamad tingimused ettevõtlusega alustamiseks. · Tööpuuduses vaevlevatele inimestele võimalus tööd saada. Ettevõte on sotsiaalne süsteem. Mõjutavad seal töötavad inimesed. Ettevõtete tegevuse jaotus: a) funktsionaalne: põhifunktsioonid, toetatavad funktsioonid. b) Geneetiline: loomine, tegutsemine, likvideerimine c) Institutsionaalne: konkreetne majandusharu. (Ettevõtlusmajandusteaduse jaotus: üldine õpetus , spetsiaalsed õpetused) Ettevõtete liigitamine: Haruline kuuluvus. Tegevusharu koosneb ettevõtetest, mis pakuvad tooteid, mis on sarnased. Nt: Ehitusharu, Veonduse ja laonduse haru... Euroopa Liidu kriteeriumid väike ja keskettevõtete määratlemiseks. Kui vähemalt kaks kriteeriumi vastavad mingile ettevõttemudelile, siis see kuulub sinna. Ettevõtte suurusest oleneb, kuidas nad käituvad ja kuidas neid juhtida. Ettevõtlusvorm
............................................................................................... 4 2.1.2. Asutamisaeg......................................................................................................... 4 2.1.3. Juriidiline staatus..................................................................................................4 2.1.4. Tegevdirektor....................................................................................................... 4 3. KONKURENTS.................................................................................................................5 3.1. Konkurents.................................................................................................................. 5 3.1.1. Otsesed konkurendid iseloomustus...................................................................5 3.1.2. Eeldatavad konkurendid iseloomustus..............................................................5 3.1.3
Kuidas koostada äriplaani? Efektiivne äri planeerimine ja hea äriplaani loomine on hädavajalikud esimesed sammud ettevõtte rajamisel. Selleks, et olla oma ettevõtmise edus kindel, on oluline planeerida tegevusi, mis aitavad reageerida tõhusalt probleemidele ja võimalustele, vältides seega ilmselgelt ebameeldivusi. On ikka veel palju äriinimesi, kes jättes koostamata esmalt selge tegevusplaani, astuvad seiklustesse riskides kogu oma isiklike ressurssidega. Soovitame alustaval ettevõtjal koostada oma äriplaan ise! Lisaks allolevale juhendile võite leida palju infot ettevõtluse kohta ettevõtja portaalist www.aktiva.ee . Äriplaani koostamiseks võite kasutada ka järgmist juhendit. Äriplaani koostamise juhend Äriplaani struktuur oleneb projekti vajadustest ja tuleneb autori eelistustest, kuid igas korralikus äriplaanis võiksid olla kajastatud vähemalt järgmised osad/peatükid: Kokkuvõte äriprojektist · Kokkuvõttes kirjeldatakse oma projekti ning äriva
sobivad müügikanalid. 8. Finantseerimine - kirjeldatakse ettevõtte käivitamiseks vajaminevat finantseeringut ja rahastamisallikaid; - loetletakse vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja nende maksumused; - analüüsitakse laenukapitali kaasamise vajadust ja allikaid ning tuuakse välja omakapitali kasutamise võimalused. 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, prognoositud kassavoogude aruanne, kasumiaruanne ja bilanss; - kõik prognoosid esitatakse 3 aasta kohta, esimesel aastal kuude kaupa ning järgnevatel aastatel aasta kaupa. 10. Riskianalüüs - viiakse läbi SWOT analüüs, kus analüüsitakse ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte; - tuuakse välja riskid ja nende maandamise võimalused 3. Kasumiplaan ehk tulude-kulude eelarve peaks kajastama ettevõtte majandustegevuse arengut ja andma vastuse küsimusele, kas tegemist on kasumliku äriga. Sisaldab nt müügitulu, kulud, netokäive, kasum
Püstitatakse eesmärgid ning tuuakse ära olulisemad sammud, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. 2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks
Püstitatakse eesmärgid ning tuuakse ära olulisemad sammud, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. 2. Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes. 3. Tegevuskeskkond, tegevusala arengutendentsid ning konkurents. Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist). Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom; orienteeritus tarbijale; turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; vajalike teadmistega inimeste olemasolu; realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne). Äriideede allikad on näiteks: plaanid, mida mõni tegutsev firma ei suuda ellu viia; litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused; ärikontaktid kodu- ja välismaal; olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad; pärand, kinnisvara. Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
ÄRIPLAANI STRUKTUUR 1.Tiitelleht Kajastab: · Ettevõtet · Äriplaani teema pealkirja · Ettevõtte kontaktandmeid ja aadressi · Äriplaani koostajat ja koostamisaega 2. Sisukord (Äriplaani struktuuri põhjal) 3. Kokkuvõte äriplaanist (kirjutatakse lõpus, pärast äriplaani kõigi peatükkide valmimist) Kokkuvõte annab ülevaatlikku informatsiooni äriplaani ja selle teostamise kohta, sh: · Äriidee ja selle eesmärgid · Äriidee lühike ajalugu ja konkurentsieelis · Investeeringute ulatus ja maht · Finantseerimisallikad · Projekti oodatavad tulemused ja tähtajad 4. Ettevõtte ülevaade · Ettevõtte andmed, sh: ärinimi, ettevõtlusvorm, aadress, sidevahendid, registrinumber, asutamisaeg, tegevusalad, pangaarve number jms. · Lühike ajalugu, ärimissioon, eelnev ja praegune majandustegevus, sh turg, tooted ja sihtrühmad. · Praegune finantsseisund ja ettevõtte tulevikunägemus ehk visioon lähema 3-5
kui pika ajaperioodi kohta konkreetne turundusplaan on koostatud, tuleb seal siis vastavalt välja tuua kas strateegiline, taktikaline või operatiivne tegevusplaan. Turundusplaani koostamise etapid Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: üldist turunduskeskkonda konkurentsisituatsiooni klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga,
Finantseerimine (kapitali hankimine) 3. Investeerimine (kapitali rakendamine) 4. Varustamine (tööjõu, tootmisvahendite ja materjalide hankimine) 5. Laondamine (tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu laod) 6. Tootmine (kaupade ja teenuste valmistamine) 7. Transportimine (ettevõttesisene ja väline transport) 8. Turustamine (müük, reklaam, turu-uuringud) Ettevõtteid liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Ettevõtteid võib liigitada näiteks ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi. 2 Majandusharu järgi võib liigitada ettevõtteid: · tööstusettevõtted · kaubandusettevõtted · transpordi-ja sideettevõtted · pangandusettevõtted · kindlustusettevõtted · muud teenindusettevõtted Toodangu iseloomu järgi:
· Swotanalüüs on ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonnaehk välisteteguriteanalüüs. SWOTanalüüs annab aluse strateegiate valikule. · Ärikeskkond jagatakse kaug- ja lähikeskkonnaks. Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna deinitsioonist äriidees. · Kaugkeskkonna faktorid jagatakse infosüstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid, ökoloogilised faktorid. · Lähikeskkonda iseloomustavad: sisenemisbarjäär, ostjatevõim, hankijatevõim, konkurents. · SWOT analüüsi kasutatakse abivahendina strateegia valimisel ja riskide hindamisel. Strateegiliste võimaluste hindamiseks kaalutakse, kas ettevõte on pigem
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
kes müüb Ühise ärinime Ühise ärinime Osadeks Aktsiateks Eesmärk toetada filiaal kaupa või jaotatud all tegutsevad all tegusevad, jaotatud ja soodustada teenust ja see kapital, ei isikud, eks kellest üks aktsiakapital. oma liikmete on tema püsiv vastuta vastutab kogu Aktsionär ei majanduslikke tegevus vastutavad isiklikult OÜ oma varaga ja kohustuste vatuta oma huve läbi ühise
Turundusplaani koostamise juhend Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: 1. üldist turunduskeskkonda 2. konkurentsisituatsiooni 3. klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata
koostööpartneritega) muutumine jne; üksikettevõtja puhul alati ka ettevõtte Koostöö võimalus televisiooniga sõltuvus ühest inimesest) Koostöö teiste sarnaste ettevõtetega Majanduslangus (klientuur väheneb) Koostöö ülikoolidega (praktikale võtmine) Konkurents Igaaastased üritused (lepingud pikemaks Tehnika purunemine perioodiks) Ilmastik (väliüritustel) 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Teenust vajavad pered, ettevõtted, üritused, et oma sündmused ja tegevused jäädvustada ja hiljem saab kokku monteeritud videot vaadata ja jagada.
- Turu ja turusegmendi valimine, sortimendistrateegia kindlaksmääramine. - Positsioneerumine turul ja strateegiliste turunduseesmärkide kindlaksmääramine. - Turundusmeetmestiku töökontseptsioonide loomine. - Turunduse infrastruktuuri kontseptsiooni ja strateegilise turunduse eelarve koostamine. 20. Turunduse operatiivse tasandi ülesanded määravad detailselt kindlaks: 1. Turundusmeetmestiku komponendid, sh: · tooted, · hind, maksetingimused, krediidi andmine, · klienditeenindus, · müügi edendamise meetmed, · messidest osavõtt, · reklaam ja suhtekorraldus. 2. Turunduse infrastruktuuri komponendid, sh: · turundusele mõeldud eelarve, · personali ja ettevõttesises meeskonna selekteerimine ja koolitus, · müügi planeerimine, · statistika ja dokumentatsioon, · läbiviidavad turuuuringud ja turunduse infosüsteemi funktsioneerimise. 21. 22.
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
1.1. Andmed ettevõtte kohta Nimi, asukoht, omanikud (lisada curriculum vitae'd) ja osalus Iga partneri: · osa vaadeldavas projektis · eelnev tegevus ja kogemus · finantsseisund · eeldatav finantspanus · muu informatsioon 3.1.2. Töötajad · juhtkonna koosseis ( lisada curriculum vitae'd) · tööülesanded ja vastutuse ulatus 3.1.3. Ehitised ja sisseseaded 3.1.4. Olemasolev toodang ja turg, konkurents 3.2. Käivitatav äriidee Projekti lühiiseloomustus ja maksumus · äriidee · projekti kirjeldus ja päritolu 12 · projekti maksumus, laenuvajadus ja tähtaeg · informatsioon kaasatavate partnerite kohta 4. Projekti teostus · tehnoloogia valik ja selle põhjendus · masinad ja seadmed · ehitus · sõlmitavate lepingute kirjeldus · ajakava projekti käivitamisel (läbirääkimised, kooskõlastused) 5
annaabi.ee 
