Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riiul, riiuli, konkurents, lakk, edasimüüja, riiulite, mänd, tehnoloogia, garantiid, eeliseks, klient, 50000, tulumaks, disain, tootma, mööbli, kontor, sihtgrupp, toormaterjali, formaatsaag, kulusid, haridus, tauri, tohvri, turundusstrateegia, organisatsioon, käivitamine, finantsid, rahulolevad, missioon, tehnoloogiad, masinad, ostmise, masinaparknõudlus väikeseeria toodangu järele. Mitmed Eesti mööblitootjaid ekspordivad oma toodangut. Siiski on eksporditurul veel ruumi ka väiksemate tootjate jaoks. Transpordi ja kommunikatsioonitehnoloogia (Internet) areng on aga muutnud rahvusvahelise äri võimaluste leidmise lihtsamaks ja odavamaks. Tootmistehnoloogia areng lubab edukalt konkureerida väiksematel ettevõtetel, mille eeliseks on suurem paindlikkus ja kiirem reageerimine turu nõudmistele. Spetsialiseerumine on tähtsamaks muutnud nisiturud. Lühemaks on jäänud ka toodete eluiga (paljud IKEA kaubamajaketist mööblit soetanud klientide sõnul on kvaliteet üsna vilets), mistõttu oma võimaluste ärakasutamiseks (pakkuda kauakestvat ja kvaliteetset toodet) tulebki kiirelt minna välisturgudele. Soovime ekspordi puhul panna rõhku pigem kvaliteedile kui kvantiteedile.
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
Äriluure võib tunduda ebaeetiline ja manipuleeriv, kuid samas on see kõige tõhusam konkurentsianalüüsi vahend.(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Autori firma otsesteks konkurentideks on kõik kauplused, mis pakuvad riidest ostukotte. Eestis on nendeks järgmised: · Rimi · Selver 13 · Säästumarket · Prisma · M aksima · Krossi toidukaubad · Konsum · ... Konkurentide suurimaks eeliseks on odavam hind ja suurem tootlus ning meie eelis konkurentide ees on loodussõbralikus ning materjali vettpidavus. Samuti ei tohi unustada globaalset konkurentsi, mis teeb ettevõtja elu veelgi keerulisemaks. Antud töös siiski nid ei kajastata kuna ettevõtte eelised ja nõrkused on enamasti samad ning vajadusel on võimalik partnerite käest täpsemat infot pärida. 6.6. SWOT-analüüs ·SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse
6.3. Kes on põhilised tarnijad, kas sõltutakse ühest või on neid mitu? 6.4. Milliseid varustuskanaleid kasutatakse? 6.5. Milliseid seadmeid vajatakse? 6.6 Milliseid tingimusi vajatakse tootmiseks? 6.7. Milliseid ruume planeeritakse kasutada? Kellele ruumid kuuluvad? Rendipinna korral lepingute olemasolu? Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool 6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus
Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Turundaja saab iga etapi jaoks koostada vajaliku turundusstrateegia ja –taktika. Kuna tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas
4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8
Peamiselt on nendeks keskmise või keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, kes kasutavad aktiivselt internetti ning sooritavad oma osate internetipoodides. Leiame, et meie toode on väga innovaatiline. Meie toote eelised konkurentide ees on järgmised: Sa ei maga enam iialgi sisse ega jää selle tõttu kuskile hiljaks! Palju vähem stressi, palju parem tuju ja jõuad rohkem tehtud! Austria teadlaste leiutatud äärmiselt kvaliteetne süsteem. Mõjub alates esimesest päevast! 2 aasat garantiid ja 30 päeva tagastusõigus! Sihtturuks oleme valinud algselt Eesti, kuid kui saavutame edu, plaanime ka laieneda naaberriikide turgudele. Konkurentsieeliseks peame madalamat hinda ja usaldusväärsust, mis on tingitud sellest, et müüme toodet internetis ja tegeleme ka tagasisede ning informatsiooni andmsega. Suurimateks riskideks on toote suhteliselt kõrge hind ning tarbijate teadmatus antud toote kohta.
6. Tootmisprotsessi kirjeldus. 6.1. Millist toorainet kasutatakse? 6.2. Kuidas hangitakse tootmiseks vajalikke materjale? 6.3. Kes on põhilised tarnijad, kas sõltutakse ühest või on neid mitu? 6.4. Milliseid varustuskanaleid kasutatakse? 6.5. Milliseid seadmeid vajatakse? 6.6 Milliseid tingimusi vajatakse tootmiseks? 6.7. Milliseid ruume planeeritakse kasutada? Kellele ruumid kuuluvad? Rendipinna korral lepingute olemasolu? 6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont).
...................................... 7 3.1 Turundusstrateegia. ................................................................8 3.2 Turg ja kliendid....................................................................... 8 3.3 Turustus....................................................................................9 3.4 Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid................................ 9 3.5 Hinnakujundus. .....................................................................10 3.6 Konkurents.............................................................................10 3.7 Toode ja/või teenus................................................................ 11 3.8 Turu-uuring. ..........................................................................12 4. ETTEVÕTTE TEGEVUS JA TOOTMISPROTSESS.......12 4.1 Tarnijad:.................................................................................12 4.2 Tootmisprotsess:...............................................................
keemiavaba ning vitamiinide ning mineraalainete rohkeid toite. Kohviku asukohaks on Kuressaare kesklinn, mis sobib nii kohalikele klientidele igapäevaseks lõunatamiseks ning ka turistidel ei jääks see koht märkamata. 7 1.1 Konkurentsieelis Loodava ettevõtte tegutsemise turg on Saaremaa ja Kuressaare. Turul on tegutsemas mitmeid erinevaid toitlustusettevõtteid, kuid loodava ettevõtte eeliseks on see, et hetkel teadaolevalt ükski neist toitlustusettevõtetest ei paku toortoitu ega mahetoitu nii nagu Mahedikus seda pakutakse. Kuna ettevõttesse on plaan paigutada lett, kust klient saab ise kiirelt kokku panna endale tervisliku salati, siis ka see on üheks eeliseks teiste toitlustusettevõtete ees. Omanikel on tutvus kohalike mahetootjatega ning omavad häid kontakte Saarte Sahvriga, mis on kaubahankimise osas eeliseks
Kuidas ja milles oleme Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda. kordumatud? · Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendaa pikas · Mis on meie tuumkompetents s.t. milline meie teadmiste ja/või perspektiivis. tehnoloogia kogum võimaldab luua klientidele konkreetseid praktilisi eeliseid? · Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. ,,Cutting out the middleman model" DELL ,,Frantsiis" Soovitav, et
4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. Langenud püsivkulud - väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. Tootlikkuse tõus - sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud
· Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
· Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega. o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga.
mida saab uuesti kasutada. Üha enam organisatsioone avavad ettevõtetes oma kööke, et pakkuda kliendile oma toodangut, mis Loiri Pagarile on ebasoosiv. 6 2.3 Ohud ja võimalused Võimalused: · Majanduskasv on aeglustunud 0% piirimaile, levinud on teated ettevõtete tegevusmahu vähendamisest, pankrottidest ning töötajate koondamisest. Konkurents turul väheneb, tänu millele on püsima jäänud ettevõtetel suuremad võimalused äritegevuseks. · Tänu hetke majandusolukorrale, kus on tööjõu küllus, mis võimaldab organisatsioonil palgata tööjõudu odavamalt, seega ka toote omahind on madalam. Lähtudes eelnevast annab see eelise teiste konkutentide ees võistelda madalama hinnaga välisturgudel. · Turunõudluse kasv. · Tegevusala toetamine riigi poolt.
kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi tehakse järeldusi ja plaanitakse järgneva perioodi eelarvet. Ettevõtted, kes on valinud kulupõhise hinnakujunduse, põhjendavad tihti oma valikut sellega, et kulusid on lihtsam ette arvestada ja ennustada kui turunõudlust, mis võib muutuda veel kiiremini ning on veelgi ettearvamatum. Kulupõhist hinnakujundust kasutatakse nendes valdkondades, kus on väga suur konkurents ja eristumine puudub 2. Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Selle strateegia puhul saab hinnakujundus alguse mitte tootest, vaid tarbijast. Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel;
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Äriplaani koostamine ja komponendid; Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri. Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: · tiitelleht · sisukord · kokkuvõte · ettevõtte lühiülevaade · äriidee iseloomustus · projekti kirjeldus - tooted või teenused, - tootmine, - keskkond. · turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine. · ettevõtte juhtimine ja personal · projekti maksumus ja rahastamine · projekti riskifaktorid. 4 Tiitellehe vormistamine Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo), koostaja nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne". 1.2 ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Kokkuvõte Kõik äriplaanid algavad kokkuvõttega, mille pikkuseks võiks olla 1kuni 3 lehekülge. Kokkuvõttes
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma: · Turutegurid (segmendi suurus, segmendi kasvukiirus ja turu arenguaste, turul toimuva ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste
Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised, poliitilised, ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma tegevust: sihtturu valikut, turunduseesmärkide püstitamist, turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus, majandus, tehnoloogia ja sõltumatu meedia. Turundaja peaks keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama. Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja nõrkused tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna
turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast.- Oluliselt seotud 4) Kaubad transporditakse kliendi juurde. - Oluliselt seotud 5) Kaubad antakse kliendile üle.- Oluliselt seotud 6) Viiakse läbi kliendiküsitlus.- Oluliselt seotud 7) Ettevõtte klienditeenindaja vastab telefonikõnedele.- Oluliselt seotud
· Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. · Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 7. Ettevõtjaks olemise plussid ja miinused. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja
6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%) · Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%) · Keskettevõtted - 50-249 töötajat (< 1%) · Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%) 7. Start-up ettevõtte mõiste. · Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. · ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; · ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine 13) Turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus ja müügitoetus) Toode (product) selle all mõeldakse toote/teenuse omadusi, funktsionaalsust, kvaliteeti, sortimenti, pakendit, garantiid, marginimetust, identiteeti jne. Hind (price) selle all mõeldakse toote/teenuse hinnastrateegiat, baashinda, hinnasoodustusi, juurdehindlusi, maksetähtaegasid jne. Jaotus (place) selle all mõeldakse turustuskanaleid, ladustamistingimusi, transporti, varusid jne. Müügitoetus (promotion) selle all mõeldakse isikliku müügisuhtlust, reklaami, müügi aktiveerimist (stimuleerimist) ja suhtekorraldust. 14) Toote ja teenuse erisused
on meie konkurentideks erinevad kangapoed ning kodutekstiilile spetsialiseerunud ettevõtted. Antud tooteid pakuvad näiteks Eestis üks suurimaid kangaste jaemüügikette AS Abakhan Fabrics ning AS Teaspon, mis tegutseb nii kauplustena kui ka e-poena. Suuresti erinemegi oma konkurentidest isikupärasusega, moe-, stiili- ja materjali alase konsultatsiooni pakkumisega ning tugeva ametialase professionaalsusega. Võttes arvesse, et Tartu linnas pole ametlike õmblusateljeede vaheline konkurents tihe, leiame, et meie ettevõttel on väga head võimalused saavutada soovitud edu. Kindlasti tuleb arvestada konkutentide eelistega, milleks on ajaga väljakujunenud kindel klientuur, suurem tuntus võrreldes meie ettevõttega ning põhiliseks eeliseks peame oma konkurentidel eelnevat kogemust turul tegutsemisel. 2.3. Teenuste hinnad ja müügiprognoos Teenuste hinnad Teenus Hind (EEK)
kasuminorm? 10 Riski liigid Iga investeering allub riskidele, kuid erinevate riski liikide puhul saame hinnata nende erinevat mõju. Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul
Konkurendi suurus Millised on konkurendi tugevad ja nõrgad küljed? Konkurendi too(de)te omadused ja kvaliteet. Konkurendi maine. Nii ettevõtte füüsiline väljanägemine kui ka ettevõtte reputatsioon ümbruskonnas. Kas kliendid on neile lojaalsed? Konkurendi asukoht. Kas tema asukohal on eeliseid või puudusi? Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.) Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust. Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta -- tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta. 2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega Ükski analüüs ei oma mõtet, kui seda ei viida järeldusteks. Seetõttu tuleks kirja panna ka võrdlus
Konkurendi suurus Millised on konkurendi tugevad ja nõrgad küljed? Konkurendi too(de)te omadused ja kvaliteet. Konkurendi maine. Nii ettevõtte füüsiline väljanägemine kui ka ettevõtte reputatsioon ümbruskonnas. Kas kliendid on neile lojaalsed? Konkurendi asukoht. Kas tema asukohal on eeliseid või puudusi? Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.) Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust. Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta -- tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta. 2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega 18
annaabi.ee 
