Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Võib muidugi tunduda, et mis see siis ära ei ole, teeme aga järjest suurema punktide arvuga kuvareid. Tegelikult on küsimus peale kuvari kvaliteedi veel ka selles, et kogu kujutis peetakse meeles selleks ettenähtud mäluosas, kus igale punktile on eraldatud vähemalt bait mäluruumi, sest salvestada tuleb nii punkti värv, kui ka intensiivsus. Vastav seade "loeb" videomälust kujutise ja esitab selle ekraanil 25..
paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel;
......................................................................................... 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele..................................................................................................................7 1.3 Stress................................................................................................................................. 8 1.4 Tehnostress........................................................................................................................8 1.5 Peavalu..............................................................................................................................8 1.6 Nahaärritus...........................................................
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on
pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. 4 Lilija Ljasenko
Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU...........................................................................................8 1.1.7 PRINTERIGA SEOTUD OHUD ........................................................8 2
tuberkuloos, töötajatele, kes otse verbaalselt kopsuklamüdioos jne. suhtlevad klientidega. Otsuse enda vaktsineerimise osas gripi vastu võtab vastu iga töötaja iseseisvalt. Juhendada töötajaid bioloogilise ohuteguri osas. Tervisekontrollil vajalik Rö kopsudest teostada
Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid: Kiirgused Kuva virvendus Udune pilt Ekraani ülemäärane heledus
kopsuklamüdioos jne. töötajatele, kes otse verbaalselt suhtlevad klientidega. Otsuse enda vaktsineerimise osas gripi vastu võtab vastu iga töötaja iseseisvalt. Juhendada töötajaid bioloogilise 12 ohuteguri osas. Tervisekontrollil vajalik Rö – kopsudest teostada
kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.
endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Riskihindamise metoodika ja alused Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud töötajate seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit.
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4
Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhend.
Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (ibid., 2014) RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend
Õpetaja- klassi suhe võib aja jooksul muutuda õpetaja-arvuti-klassi kolmnurgaks.Intelligentsete õppesüsteemide kavanamine ei pea üritama asendada õpetajat, pigem peab masinast saama vahelüli õpetaja ja õpilaste vahel. 5 Arvuti kahjulikus Kuna me ei taju enam seda kui tihti me arvutis oleme, ei taju me ka seda kui väga võib see tehnika ime meie tervist kahjustada. Arvutil töötamise põhilseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. See on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort mõjutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Kõige enam mõjutab arvuti meie silmaelundite tööd.Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge
Arvuti mõju tervisele 2.1. Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi-liikumisparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töö-koha , töövahendite ning tööülesannete oma -vahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 2. 2.Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid
Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme südameveresoonkonnahaigused;
Töös kasutatavad mõisted ja terminid.......................................................16 Lisa 2. Kontroll loend: Kontoritöö.......................................................................17 Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punktile 3 in tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas erititi erisike (rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele; alaealistele ja puudega töötajatele) ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatalkse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. (Riigi Teataja, 2015) Riskianalüüsi käigus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT I, 01.12.2015, 2]
........................................ 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen.......................................................................................................... 5 Töövahendid........................................................................................................ 5
se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid nägemishäired, pea- puhkepause püsti tõustes. valu, seljavalu. Psühholoogilised tegurid Vaimne pinge Ohuks on pinge ja III Vajadusel teha tööde graafik. stress. Nii on asjad kontrolli all ja sujuvad paremini. Pikaajaline Suhtlemisvaegus. I Tervisele ohtu ei ole. Vajadusel üksinda töötamine kasutada puhkepauside ajal teistega suhtlemiseks sotsiaa- lmeediat, telefoni.
mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Kuid kuidas saab neid ohutegureid vältida ja millised on nende vähendamise võimalused? Kuidas peaks käituma ohtlikes olukordades? Sellest saabki alljärgnevast referaadist lugeda. Kontoritöös valitsevad ohud Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (riiulitelt dokumentide võtmisel, sinna panemisel); - Kukkumine samal tasapinnal (takerdumine telefon- ja elektrijuhtmetesse, poleeritud põrandad); - Elektrisokk, kontaktist vooluga;
40. eluaastast peaks seda kindlasti tegema ning sel puhul saab arst juba igale patsiendile konkreetsemalt öelda, kui sageli peaks too edaspidi silmaarsti külastama.[6] Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Arvuti kuvar Arvuti valikul tähtsad asjad: · Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu
selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna
..............................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi.
Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. Käesolevaks ajaks on tekkinud arvukalt firmasid, mille toodang on probleemide lahendused. Suhteliselt uus on ka osalusergonoomika (participatory ergonomics), kus uuringute tulemuste tarbija, näiteks uuritaval tööl töötaja, osaleb ise uuringuis, aidates leida lahendusi. Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus- harus või kogu riigis. Viimasel ajal on tekkinud mitmeid makroergonoomika laboratooriume. On
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus.
Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi- liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige
Käesolev töökeskkonna riskianalüüs on koostatud detsembris 2017 ettevõttes Profit Software OÜ, mis asub aadressil: Pärnu mnt 127 b Tallinn, tarkvara kvaliteedi inseneri ametikohale. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada võimalikud terviseriskid tarkvara kvaliteedi inseneri töökeskkonnas. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja ja hinnatakse töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötaja tervist ohustada. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid: õhu temperatuur ja õhuniiskus; töökoha valgustus; müratase tööruumides. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja ohutegurite mõju töötaja tervisele - ohutegur on töökeskkonnas esinev tegur, mis võib ohustada töötaja ja/või töökohal viibiva isiku elu või tervist.
Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
