Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhitektuuriajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tell, tellis, savitellis, müür, varase, tigris, eridu, tigrise, catal, eufrat, levandi, saviga, uruk, aasia, anatoolia, süüria, majades, kindlus, arhitektuur, neoliitikum, kaldal, savist, ahjud, jarmo, mesopotaamia, liibanon, jordaania, iraan, keraamika, katust, lubjaga, segatud, hoiti, pühamu, asulat, moodustus, väljak, sissepääs, pillirootähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni. Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad. Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga
1950ndatel tehti kindlaks, et see linn oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse et umbes 10 aastatuhandel eKr oli see paik nomaadidest küttidele ööbimispaigaks, hiljem ka elupaigaks. See 4 m kõrguse ja 800 m pikkuse linnamüüriga ümbritsetud linn, kuhu kuulus ka 9 m läbimõõduga kivitorn, on vanim kaitsemüüridega ümritsetud linnaline asula. Torni peaaegu 9 m kõrgused varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2
Homo habilise luuleidude klassifitseerimisel puudub tänini üksmeel. Ida-Turkanast on leide vanusega 21,6 milj a, mis erinevad teistest suurema ajumahu ning suuremate hammaste poolest. Osa uurijaid põhjendab seda erinevust seksuaalse dimorfismiga. Teised tuletavad neist aga kaks erinevat esmase Homo liiki, kellest üks on väiksema aju ja väikeste hammastega Homo habilis, teine aga suure ajuga (üle 700cm³) ning suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendaks kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ja samal varasel ajal ning sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just kahe-liigilise seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilsed luuleiud Homo habilisele ja Ida-Turkana omad Homo rudolfensisele. Viimast vormi peetakse tõenäoliseks eellaseks hilisematele inimliikidele. Homo habilised olid u 120140 cm pikad ja kaalusid u 40 kg. Võrreldes tänapäeva
Soome keraamikaleiud jagatud Äyräpää 1930. a esitatud stiilide põhjal. Vanim: varane kammkeraamika (u 43003300 eKr). Tõeliseid kammijäljendeid v vähe. Mõnedel kildudel jälgi mustast v punasest värvist. Tüüpiline kammkeraamika (u 33002800 eKr). Nõude värvimine haruldane. Hiline kammkeraamika (u 28002000 eKr). Kehvemalt kaunistatud. Mõned eristavad Pyheensilla keraamikat (24002000 eKr). Kammkeraamika sees veel kultuurirühmi: nt Säräisniemi keraamika. Samaaegne varase kammkeraamikaga, levis Põhja-Soomes. Iseloomulik vahelduvamatest templijäljenditest 14 ornament, nõu pinnal lohud rühmadena, moodustavad mingeid ornamente. Sageli mustad v punased. Kammkeraamikaga suhteliselt samaaegselt Ida-Soomes asbestkeraamika (u 30001500 eKr). Savis asbestikiud. Õhukeseservalised vastupidavad nõud. Kultuur kestis Ida- Soomes pronksiaja alguseni. Nõusid kaunistati väga lihtsalt. Püüti suuri metsloomi, hülgeid
· Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad
Jumalanna Istarile pühendatud värav (linna peavärav) Istari värava Koopia Bagdadis · Istari värava koopia Berliinis Pergamoni muuseumis · Müstiline lohe, keda võib näha ka Istari väravatel · Istari väravate juurest algas Protsessiooni tänav, mis oli eriti kaunilt kujundatud · Seal toimusid suurte pühade ajal pidulikud rongkäigud e prot- sessioonid Protsessioonitänavat ääristas glasuurtellistega kaetud müür, millel sammus väärikalt 1200 lõvi Protsessioonitänava äärde jäid nn rippuvad aiad, mis legendi põhjal olevat pühendatud mägedest pärit kuninganna Semiramisele Telliskivist laotud sammastele toetatud plaadid olid kaetud mullakihiga. Neile kunstlikult loodud terrassidele oli istutatud lopsakas taimestik http://www.shetellworldtourism.com/haritage-site/the-wonders-hanging-gardens-iraq Protsessioonitänav lõppes linna keskel, templi-
Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt, pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga. Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub
Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
· Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad
/ Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest. Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid, mis leiti Türgist Ankara lähedasest Catal Hüyük'ist, kus pärineb ka kõige vanem teada olev maakaart, kust algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr. Catal Hüyük'is kasutati majade katuseid käimiseks ning majadesse siseneti samuti katuse kaudu. Katused olid lamedad. Catal Hüyükis oli kõrgelt arenenud põllumaj ja karjakasvatus. Selles ajastust algab teada olev kivi arhitektuur. Kõige vanem kivist ehitis praeguste andmete
Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised. Ehitusmaterjalina kasutati Eufrati ja Tigrise kallastel leiduvat savi, millest tehti tampsavi, toortelliseid, põletatuid telliseid. Kasutati ka veel kive ja ka puitu, mida veeti sisse. Telliste sidumiseks lubimörti. Mesopotaamia alade ehitajatel puudus igasugune materjal nii laetalade kui ka sammaste tarvis, olid nad sunnitud leiutama võlvid. Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus.
varanduslik kihistumine (tekkis riikulus, sest ülikud hakkasid ühiskonda juhtima ja korraldama) Primaarsed ehk esmased tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde ja nendeks on Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kreeta, Peruu. Mujal mõjutas tsivilisatsiooni mõni arenenum naaberpiirkond ja neid tsivilisatsioone nimetatakse sekundaarseteks ehk teisesteks tsivilisatsioonideks. Viljaka poolkuu alaks kutsutakse Tigrise ja Eufrati ning Niiluse jõe orgusi ja nendevahelist ala. Nendel aladel olid viljakas maapind, regulaarsed üleujutused ja niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima. Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit
10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taandub realistlik käsitlus, kasutatakse siluetti.
Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen – kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvat. Peale Euroopat, leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. VANA MESOPOTAAMIA , ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST. Vana Mesopotaamia – põllumajandus ja sellega kaasnev saagikuse kasv aitas kaasa riikide tekkimisele Lähis – Idas. Esimesed riigid tekkisid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel ajal Mesopotaamias. Mesopotaamia kõrgkultuuri rajajad olid sumerid, kes rajasid 4-3 at eKr linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja (märgid vajutati pehmesse savisse, enne seda oli kasutusel piltkiri ja mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine
eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi. Sel perioodil tekkinud varase põllumajanduse alged kinnitasid vajadust ühes paigas elamiseks ning seetõttu, aga ka täiustunud ehitusoskuste tõttu hakati ehitama järjest suuremaid onne, mis olid jaotatud mitmeks erinevaks iseseisva koldega osaks.
mitmesugustest figuuridest (loomad, linnud, inimesed). AMARNA PERIOOD Uue Riigi algul toimusid Egiptuses aga sündmused, mis muutsid kõvasti kunsti edaspidist arengut. 14. sajandil e.m.a. püüdis Ehnaton (endise nimega Amenhotep IV) nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Ehnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell el-Amarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed.
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Teks
kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e.Kr · Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe · Tegeldi põllumajandusega peamiselt · Astronoomia oli arenenud Jumalaid hakati seostama taevatähtedega · Puudus usk hauatagusesse ellu · Peale astronoomia tegeldi veel meditsiini, matemaatikaga. · Sealt on pärit maailma vanim eepos ,,Gilgames" · Ehtitati torn templeid = tsikuraade (tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn
Sissejuhatus: 1. Vasiliki 2. Gournia 3. Myrtos 4. Palaikastro 5. Mochlos 6. Lato 7. Knossos 8. Malia 1 Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega. Kiviaeg sai alguse megaliiti
Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa blokk peale tõstetud Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale
selleks ajaks olid kloostrid ja kirikud määratult rikkad. 11.sajandil hakkasid tekkima noored linnad. Seetõttu tekkisid linnades ka ehitusmeistrite töökojad. Kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid. Romaani kirik mõjub raskepärasena oma paksude müüride ja suhteliselt väikeste akendega. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku kivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Vähesel määral kasutati ka tellist. Valitses arvamus, et ehituse tugevus sõltub vundamendi laiusest. Paks müür pidi kaitsma ka vaenlase kallaletungide korral. Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga. Väljast vaadates tuleb esile see raskus- kirik on madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaani kirik kuulub arhitektuuris harva esinevate ehituste hulka, kus siseruumide jaotus kajastub välisarhitektuuris. Ruumide planeering on väljakujunenud liturgilisest otstarbest. Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist.
Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile. 11. Rooma arhitektuur Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört võlvid, kuplid, kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid
aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all- linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni. Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud. Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist säilinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes teine killunemisaeg ja võõra
kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.
kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.
annaabi.ee 
