Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhailine tarkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõrm, kohtab, primitiivne, inimelu, siuud, vaks· Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud ettekujutus, et jumalad on loomakujulised. - Jumalad olid seotud erinevate loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega: 02.11 Jaan Lahe - Taevajumalanna Nut ja maajumal Geb.(tavaliselt oli maajumal naissoost ja taevajumal meessoost). Jumal nimega Su-õhujumal. Taevajumalanna sünnitab iga päev uued tähed ja õhtul sööb need ära. - Päikesejumal Atum kehtastas loojuvat päikest-väsinud päike. Inimesekujuline või maokujuline; skarabeus. Heliopolis oli jumal Atumi keskuseks.
Põlva Ühisgümnaasium Helena Lattik 11.b klass KINGADE STIILE LÄBI AEGADE Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud. Samas tahab autor inimestele näidata, et kingad on olnud inimeste elus juba väga pikalt ja on olulisel kohal. Kontsaga kingi ei kannud ainult naised, sest alguses olid mehed suured kontsakinga kandjad. Kui vaadata kuulsate kingabrändide loojaid, siis on nii mitmeski kohas näha, et firma loojaks on olnud mees. Tuntumad firmade eesot
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tu
Traumad vägivalla tõttu (10-14 a.) Tungiti kallale õhtul maja ees. Löödi peaga vastu nina; sai jalalöögi vastu lõuga. Teine koolipoiss peksis tänaval käte ja jalgadega näkku ja kõhtu. Laps sai tänaval oma tuttavate käest peksa. Ema elukaaslane andis paksu rihmaga peksa, kuna sai koolis kahe. Vigastused üle keha. Sporditraumad (10-14 a.) Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune.
tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 2) lusikad ei kao ära. Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda juhtumit karistusena mõistatajaile liiga rohke või liiga hilisõhtuse või valel ajal toimuva mõistatamise eest.
sümboli seisukohalt äärmiselt tähtis, oli sõna. Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise. Lapsed arvati olevat mure ja kannatuste allikas, kes takistavad vanemaid tegelemast heategevusega ja võivad olla isegi patustamise põhjus, kui vanemad nende pärast varastavad või petavad. Kristlus kuulutas inimelu pühadust. Laste, nii juhuslike, ebaseaduslike kui ka veel sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu-
sümboli seisukohalt äärmiselt tähtis, oli sõna. Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise. Lapsed arvati olevat mure ja kannatuste allikas, kes takistavad vanemaid tegelemast heategevusega ja võivad olla isegi patustamise põhjus, kui vanemad nende pärast varastavad või petavad. Kristlus kuulutas inimelu pühadust. Laste, nii juhuslike, ebaseaduslike kui ka veel sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset. Varaseimad teated kosmeetikumidest pärinevad Egiptuse vaaraode I düna
asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt.
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli-abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja-Euroopale.Heita võib pilgu frankite argipäevale, kus kasvatatakse loomi ja haritakse põldu. Kehtis põhimõte „hari maad ja toida end ausalt“Talupoeg elab oma kodus koos ligimese ja loomaga.(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline.(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused. 3
süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli-abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja-Euroopale.Heita võib pilgu frankite argipäevale, kus kasvatatakse loomi ja haritakse põldu. Kehtis põhimõte „hari maad ja toida end ausalt“Talupoeg elab oma kodus koos ligimese ja loomaga.(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline.(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused. 3
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide koh
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkava
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi.
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette
varem teinud. Sündmused, mis on kunagi olnud, tulevad tagasi (13 aastat tsitaadis). Lucien Levy-Bruhl ,,Primitiivne mõtlemine" (1930): · Kollektiivsed kujutemad antakse kultuuri kaudu kaasa ja me kasutame neid kogu aeg. Eriti kollekriivsed on religioossed vaated ja kujutelmad. · Kollektiivsetel kujutelmadel on omad seaduspärasused. Usutakse salapärastesse jõudusesse ja nendega suhtlemisse. Loomulikku ja üleloomulikku ei eritata. Primitiivne inimene ei otsi selgitusi ümbritseva tegelikkuse nähtusele, sest neid nähtusi ei võta ta puhtal kujul, vaid terve kompleksiga, mis sisaldab kujutelmi salapärastest jõududest, asjade maagilistest omadustest. Maailm on kompleksne. Näiteid on palju: 1)Inimese nime teades on võimalik teda mõjutada. Samuti omades tema mõnda füüsilist osa(juuksekarv, küüs vms) 2)Kui kohtud kuuvalgel haldjaga, siis sinu vari ei tohi
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi klass JUUKSURITE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ida-Virumaa 2014a SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Antiikajastu 4.Muistne Egiptus 5.Soengu ajalugu 6.Huvitavaid pilte juuksurite töövahenditest 7.Kokuvõte 8.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalugu“. Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed. Oma referaadis räägin juuksuri töö ajaloolisest kujunemisest, soengu ajaloost Eestis ja lisan mõned huvitavad pildid töövahenditest Head lugemist. Ajalugu Juuksurite tekkimise esimesed märgi
Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus o puudub loogika, et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi o Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. 3. L . Võgotski (1896-1934)
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
meenutas surma. Kristlased andsid paljudele motiividele uue, religioosse tähenduse. Nt kala, hea karjane, mis olid arusaadavad vaid kristlastele. Kala sümboliseeris Kristust, hea karjane sümboliseeris Jeesust. Need võimaldasid nappide vahenditega viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Ümarskulptuur on algul täiesti keelatud! Kasutati mõnevõrra reljeefi, sarkofaagide kaunistamisel. Proportsioonid muutuvad kohmakamaks. Töötlus on primitiivne. Ristiusk lubati 313. aastal. Kristlastel oli vaja otsida head arhitektuuri, et ehitada hoone, mis võiks saada kogunemiskohaks. Eeskuju saadaks Rooma turuhoonest. sambad Turuhoone moodi Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume täh
kaootilisse maailmaeelsesse olukorda. Kuigi elavad kauem kui inimesed. Maa tekkis nii, et see kerkis ürgvetest. Jumalad lõid nähtava maailma. Maa kohal kõrgub taevas, kus on tähed, päike, kuu (olulised tegelased Egiptuse mütoloogias). Maa all paikneb allorg (allilm) - need ei ole võrreldavad põrgu ja paradiisiga. Allilm ei ole karistuskoht nagu põrgu. See on lihtsalt paik maailmas. Jumalad on seotud erinevate loodusnähtustega (nt päike,kuu, viljakus) ja ka inimelu valdkondadega (käsitöö, põlluharimine, sõda jne) Jumalad on mees- või naisolendid, aga mõned on ka androgüünsed (mõlemate tunnustega). Maa on ema, taevas on isa reeglina mütoloogiates, kuid egiptuses vastupidi Nut ja Geb (taevas ja maa). Nende abielust sündisid päike, kuu ja tähed, kes on jumalad ja lõid korrastatud (praeguse) maailma. Selle toimumisest oli erinevaid mittekonkureerivaid versioone Egiptuse usundis.
25. 1.25. Suu teeb suure linna, käsi ei tee kärbse pesagi. 1.26. 1.26. Veri paksem kui vesi. 1.27. 1.27. Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 5 1.28. 1.28. Heal lapsel mitu nime. 1.29. 1.29. Käbi ei kuku kännust kaugele. 1.30. 1.30. Isa sõna enam kui ema vits. 1.31. 1.31. Ema hellitab, isa karistab. 1.32. 1.32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida ühte ema. 1.34. 1.34. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. 1.35. 1.35. Hea naine vaese varandus. 1.36. 1.36. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. 1.37. 1.37. Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane. 1.38. 1.38. Parem üks vana sõber kui kaks uut. 1.39. 1.39. Oma silm on kuningas. 1.40. 1.40
elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes ilmuvad elavatele unenägudes ja nägemustes, et neid ohu eest hoiatada, tuleviku kohta teateid !17 anda või elavaid kaitsta. Sama eristust kohtab ka tänapäeva pärimuses. Tänapäeva pärimuses on lisaks väga olulisel kohal kaitseingliga seotud kujutelmad. 3. Kuidas Teil tekkis huvi kummitusi uurida? Minu huvi ei olegi nii konkreetselt seotud kummitustega, vaid laiemalt vaimolendite ja inimeste üleloomulike kogemustega. Oma folkloristikarjääri alguses juhtusin uurima katkupärimust ja koostasin sel teemal ka oma esimese raamatu "Eesti katkupärimus". Valdavalt väidavad vanad
normid ja nendesse suhtumine. Viimasel ajal käituvad noored vabalt, nende seksuaalelu on rohkem vaba kui nende vanemate oma. See on nii, aga isegi praegu peetakse seda ebanormaalseks. Ühiskond arutab seda aktiivselt ja mõistab hukka. 11 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid Seksuaalkasvatus algab juba siis, kui laps hakkab rääkima. Kohe kohtab ta halbu sõnu, mida öelda ei tohi. Need sõnad väljendavad suguorganeid. Loomulik, et lapse alateadvuses kinnituvad need sõnad suguorganitega, mis tema jaoks tähendavad midagi halba. Ühiskond peab aga paljast keha häbiväärseks. Tihtipeale arvatakse seksi mitte ainult intiimseks, vaid ka primitiivseks teoks. Sellepärast ei peeta selle õpetamist vajalikuks. Seksuaalsfäär on ainuke, kus ühiskond ei õpeta oma liikmeid millekski nii nagu ta teeb seda kõikides teistes valdkondades (
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema
arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses
annaabi.ee 
