Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitö...
elatustase tõuseb Põhja-riikidest ·Haridustaseme ja ·Ebavõrdne kvalifikatsiooni tõus kaubavahetus kasum Põhja-riikidele ·Infrastruktuur paraneb ja areneb ·Arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga ·Välisinvesteeringud - tootmisetapid majanduse elavnemine ·Arenguriikides keskkonda saastavamad
Negatiivne arenenud riikidele: · Suurenev immigratsioon · Töökohad emigreeruvad Globaliseerumise head ja halvad küljed Positiivne arenguriikidele: · RV-d tütarfirmad töökohad: hõive, elatustase tõuseb · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus · Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele: · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-riikidest · Ebavõrdne kaubavahetus kasum Põhja-riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Digitaalne lõhe
oodatud ja nende arengule kasulik. Arengukava määrab kindlaks 2010. aastani Eesti arengukoostöö peamised tegevusvaldkonnad. Arengukavas kindlaks määratud tegevuse kaudu soovib Eesti anda oma panuse maailma vähem arenenud riikide ja piirkondade arengu toetamisele ning ülemaailmse säästliku arengu tagamisele. Eesti arengu koostöö ja humanitaarabi üheks eesmärgiks on Ininmarengu toetamine e. arenguriikides hariduse kättesaadavaks muutmine. Praegu elab maailmas üle 1 miljardi inimese täielikus vaesuses. Suurel osal neist puudub juurdepääs haridusele, arstiabile ja avalikele teenustele. Et rahvus säiliks on vajalikud kultuurilised mehanismid, mis võimaldavad rahvastiku identiteedi püsimist. Nende mehanismide sisuks on haridus ja kultuuriloome 1. Siin kajastub ka Barstow tuumik element2, ,,maailma vaeste vajadused peavad saama prioriteediks". Hariduse
Piltlikult · Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga · Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu · Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks Eesti, 1989 ja 1998 · Arenenud riikides on sündimus langenud allapoole taastetaset · Ülemineku staadiumis olevates arenguriikides sündimus endiselt kõrge. · Ka arenguriikides jõutakse modernsele rahvastiku taastetüübile, mis tähendab sündimuse alanemist... · ..., kuid selleks kulub aega · Arenenud riikides on rahvastik tasakaalus. Sündimus on küll langenud allapoole taastetaset, kuid selle korvavad migrantide sisseränded. · Arenguriikides peaks rahvastiku tasakaal saabuma 21. sajandi II poolel. Demograafilise ülemineku käigus ... toimuvad suured muutused ka
,,-,, · Suurenev immigaratsioon · Töökohad immigreeruvad- tootmine viiakse siit välja, odavama tööjõu juurde Positiivne arenguriikidele: · RV-d tütarfirmad- töökohad;hõive · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus · Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine
° Suurenev immigratsioon, ° Sõltuvuse suurenemine RV ° töökohad emigreeruvad. firmadest ja Põhja-riikidest, ° ebavõrdne kaubavahetus kasum Põhja-riikidele, ° arenguriikides lihtsamad, negatiivne odavama tulemiga tootmisetapid, ° arenguriikides keskkonda saastavamad etapid ° majanduse ühekülgne
3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub 6. Õige 7. Pihapäevataimdel moodustuvad õied siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. 8. Ökoloogilise püramiidi reeglist lähtudes on iga järgneva troofilise taseme biomass 10% eelmise taseme massist. 9. Arenguriikides valitsevat näljahäda aitaks leevendada arenenud riikide abi. 10. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega 11. Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulevnevad põlevkivikaevandamisest ja põletamisest. 12. Eesti keskkonastrateegia 2010 saavutamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisele. 5. 13. Kisklus, 14. Konkurents, 15. Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4
Positiivne arenguriikidele - rahvusvahelised tütarfirmad - töökohad: hõive, elatustase tõuseb; haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus; infrastruktuur paraneb ja areneb; välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele - suurenev immigratsioon; töökohad emigreeruvad; sõltuvuse suurenenud rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid; arenguriikides keskkonda saastavamad etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur 17. Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine. 18. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest lahendada tülid rahumeelselt
rumenia,Bulgaria,pola,tsehhoslovakkia,jugoslavia,albaania,ungari,saksaDV,Aasia-Hiina Mongolia,p-korea,p-vietnam,laos,kambodsa-Amerika-Kuuba Sotsialismimaades tulid võimule kommunistid keda toetasid sõjavägi ja julgeolekuorganid.KGB. Sotsialistlik Sõprusühendus 10-NL,Viet,Pol,Rum,Sak,Tse,Ung,Bulg,Kub,Mong.välja jäid Hin,Jugo,Alban,P- kor,ei tahtnu Läänega koostöö,mõjusfärist väljas,kaugel asus.sotsialistlik orientatsion-moskva meelse poliitika levitamine ja kontroll arenguriikides afr asi.kontroll tuli rahalise,sõjalise,majanduse kaudu.N:Konga,Somaalia,Benin,Eti Oopia.Poliitiline süsteem sotsialistlikes maades oli ühtlustatud NL eeskujul:Valitsev partei,kommi partei, Isikuvõim,Juht meelepärane moskvale(liberaalne),tsensuur.Smaades oli eeskujuks NL majandus:riigistatud Ettevõtted,kollektiviseeritud põllumajandus,plaanimajandus.Vastastikuse MAjandusabi Nõukogu VMN Vastukaaluks lääne majandusabil,sidus liikmesriigid NSVLmajandusega.Varssavi Lepingu Organisatsion
Usa,saksamaa,taani,india. Valdavalt toodetakse endale. Eelised-taastuv,ökoloogiliselt puhas, ei reosta. Puudused- kui tuult pole, ei saa kasutada, takistab lindude rännet, kallis. Geodermaal energia(maasisesoojus energia)- laamadeserva aladel , soojus energia. India, jaapan, island usa. Valdavalt toodetakse endale. Eelised-ei reosta, taastuv. Puudused- rasek kätte saada, kallis rajada. BIOENERGIA- soojus energia. Igalpool. Arenguriikides on suurimad tootjad. Valdavalt toodetakse endale. Eelised- lihtne, odav, resurssi piisavalt. Puudused-reostab, puidukriiis,väike kütteväärtus.
.. Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi kättesaadavus *nakkushaigused *näljahädad *veepuudus arenenud riikides sündimust mõjutavad tegurid *rasestumisvastaste vahendite kasutamine *perepoliitika *elamistingimused ja raha suremust mõjutavad tegurid: *liiklusõnnetused *südameveresoonkonna haigused *vähk *vägivald suurima sündimuse üldkordajaga riigid on Lääne- ja Kesk-Aafrikas.
· Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Huvitavat teada... · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · Ainult 1% kogu maailma veeressursist on inimeste jaoks kasutatav. Kuigi planeedi pinnast
Mis on tubakas? v Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Suitset amine ja ter vis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. . Aksessuaar id VESIPIIP BIDI KRETEKS ERINEVAD NUUSKTUBAKAD SUITSUVABAD TOOTED HUVITAVAID FAKTE Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14-18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Iga 9 sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene.
Maailmapank algselt euroopa ja jaapani ülesehitamiseks, nüüd arenguriikides vaesuse vähendamiseks Marshalli plaan abiandmisplaan euroopa riikidele majanduse ülesehitamiseks Makartism kommunistid eemaldati juhtivatelt ametikohtadelt, hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni
ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad.
Y Atmosfäär puhastub sademete kaudu Y Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha Y Nii kujunevad happesademed(nimetatakse ka happevihmadeks), mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Y Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgelt arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Sinna jääb see pikaks
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt
Keskkonnaprobleemid mõjutavad riigi arengutaset Oleme teadlikud, et arenguriikides, madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse?
PÕHJUSED: *uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng (info kiire liikumine) *uus rahvusvaheline tööjaotus *kapitali vaba liikumine, rahvusvahelised finantsorganisatsioonid *rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine, piirangute vähenemine *transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine POS: *uued turud *odav tööjõud *odav tooraine *poliitiline ja majanduslik ülemvõim *haridustaseme tõus arenguriikides NEG: *säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem *ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma *rahvusvahelise kuritegevuse suurenemine *suurenev immigratsioon *töökohad emigreeruvad *sõltuvus RV firmadest *ebavõrdne kaubavahendus RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED: I põlvkond sõltusid päritolumaa valitusest, karusnahad, vürtsid. Briti Ida-India Kompanii, Hudson Bay II põlvkond 19.saj lõpp, tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel, hiljem kohaliku valitsuse omas
Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus 10 riiki: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Sotsialistlik orientatsioon (näide: riik) NSVL oli huvitatud laienemisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevnes Moskva kohalolek Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva poliitilised jõud. Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan jpt. Need riigid ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orienatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitilise süsteemi tunnused · Diktatuur · Üheparteisüsteem · Õiguste ja vabaduste puudumine
Abielu mõiste laiendamine ei leia poolehoidu. Vastavalt põhiseadusele on Eesti demokraatlik vabariik. Ehk tuleks otsides Eesti positiivset panust liberaaldemokraatliku maailmavaate arengusse selle mõiste sisu uuesti mõtestada vastavalt definitsioonile: üksikisiku huvide kaitse. Siin on Eestil maailmale palju anda: E- teenused võimaldavad kõikide kodanike soovide ja vajaduste tõhusa ja kiire kaitse. Eesti levitab oma positiivset kogemust: digitaliseeritud riigi rakenduste juurutamine arenguriikides toob olulise ressursikokkuhoiu, efektiivsuse, aga mis põhiline, korruptsiooni drastilise vähenemise. Milliseks kujuneb meie panus liberaaldemokraatia arendamisesse, näitab aeg.
SKP aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, aeglane kuid kasvutempo kiire osatähtsus,kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maakohtadest Rahavaarvu kiire kasv, malt linna, suurlinnadesse, infoajastu linnade järk ülelinnastumine
Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane juurdekasv oli suurem arenguriikides, ulatudes 23 %-ni. Nii näiteks kasvas India GM puuvilla pindala aastaga 160% - 2004. aastal oli GM puuvilla all Indias 0,5 miljonit, 2005. aastal juba 1,3 miljonit hektarit. Arenenud riikide GM põllukultuuride pindala kasvas aastaga 5%. Kasutatud kirjandus: http://www.eko.org.ee/gmo/ http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid http://www.envir.ee/959236 https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/461/GMO%20taimede %20eelised,%20riskid.pdf
Maailmapank laenu 1215 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse. Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga. Nii Maailmapank kui IMF on saanud tugeva kriitika osaliseks juba pikemat aega. Vasakpoolsed ütlevad, et kaubanduse
Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr. 6. Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides. Linnastumine arenenud riikides: Linnastumise tase on kõrge ja tempo on aeglane; Linnad suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; Vastulinnastumine. Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad
maailmas), Lõuna-Korea (0,93-6.maailmas), , Norra (0,99- 2.maailmas) ja palju teisi. Siin võib näha nii riike, kus on kohustuslik haridus kui ka riike, kus inimesed kasutavad võimaluse haridust omandada. Hariduse kohustlikkus ei määra midagi, haridust saab omandada ainult see inimene, kes kasutab võimalust ja on valmis oma elu paremaks muuta. Vaadates läbi kõik ülevaal toodud faktid, võib öelda, et haridus on rohkem võimalus kui kohustus. Läbi hariduse saavad arenguriikides elavad lapsed oma elu paremaks muuta ja maailma näha. Tüdrukud saavad olla haritud ja lemmikerialal töötada, kuid kahjuks pole see veel kõikidele tüdrukutele võimalik. Nagu öeldakse, lootus suureb viimasena, võib olla paari aasta pärast kõikidel tüdrukutel tuleb selline võimalus. Pole tähtis millises kohas seisab sinu riik Educationi(Haridusindeksi) tabelis, kui sa kasutad võimalust õppida, võid olla selle tabeli ees. Tahtsin lõpetada oma arutluse K.Krausi sõnadega
enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge. See arv on väike tänu meditsiini arengule, mis võimaldab ravida isegi raskemaid haigusi. Arenguriikides, kus see võimalus puudub,näiteks Aafrikas, Türgis või Indias, on suremuse protsent suur. 6. Imikusuremus: 6,8 surma/1000 sündinu kohta Tüdrukud: 6,03 surma/1000sündinu kohta Poisid: 7,52 surma/1000 sündinu kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1,28 last/1 naise kohta Imikusuremuse näitaja on kõrge, võrreldes teiste maailmariikidega, kus meditsiin pole niivõrd arenenud. Arengumaades, näiteks Aafrika riikides, naistel pole head arstiabi kättesaadaval ning
Seksuaalkäitumine noorukite hulgas Lapsevanema rolli muutumine läbi aegade Lapse arengut mõjutavad tegurid Lapsevanemate kasvatusstiilid Lapsevanema roll murde ja noorukiealiste laste kasvatamises Internetikeel ehk uue meedia keelekasutus Mina giidina oma kodukandis Tähtpäevad koolis Internet ja identiteet Tantsu ja laulupeod: nende suhe rahvaluule ja minuga/ meie kooliga Raamatud, mida loevad minu klassikaaslased Aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti panus Haridus arenguriikides Eestis levinud religioonid ja nende ühendused Meie kooli vilistlaste uurimine (nt ühe isiku või lennu põhjal) Minu vanaisa/vanaema elulugu/mälestused · Kunstniku, muusiku, ansambli elu (teke) ja looming · Puidust mänguasjad ja mööbel · Sportlase/spordiala edulugu · Kooli spordialast tegevust kajastava veebilehe loomine · Omaloominguline töö kehalist võimet arendava mängu loomine · Toidumärgistused Eestis · Alkohol meie elus · Toitumine
GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill). Kskmine aastane juurdekasv on suurim arenguriikides (ligikaudu 20%), arenenud riikides ca 5%. Kultuurtaimede geneetilise muundamise taotlusteks on: 1) Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) 2) Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes 3) Tõsta taluvust herbitsiidide suhtes 4) Tõsta vastupanuvõimet karmidele keskonnatingmuste suhtes (külma-, kuuma-, põuataluvust ms) GMOde abil toodetakse ravimeid, vaksiine, toidulisandeid. Eesti seisukohad
Millised riigid kaevandavad seda? 38) Kui palju tarbitakse maailmas alternatiivenergiat? 39) Kui suurt hüdroenergiapotsnsiaalist kasutatakse erinevates regioonides? Miks? 40) Suurimad geotermaal-, tuule- ja päikeseenergiatootjad? 41) Altrenatiivenergia plussid ja miinused. 42) Iseloomusta erinevate regioonide energiamajandamist ja tarbimist. 43) Iseloomusta erinevate energiaallikate osatähtsust regioonide elektrienergia toodangus 44) Kui mitu korda on elektrienergia tarbimine väiksem arenguriikides võrreldes arenenud riikidega? Millised riigid tarbivad kõige rohkem? Suurimad tarbijad inimese kohta? 45) Miks ehitatakse kivi-ja pruunsütt kasutavad soojuselektrijaama kaevandamispiirkonda? Kuhu ehitatakse masuudil ja maagaasil töötavad elektrijaamad? Miks?
muutmine. Nikotiinisõltuvus on põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Paljudes arenguriikides on suitsetamine tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained
................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline
Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet. Levinud arenguriikides ha Mustas Aafrikas. Spetsialiseeritus suurtalud * müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Kõigepealt kujunesid välja piimakarjatalud. palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Teraviljataludel kasvatatakse peamiselt nisu. Peremees tuleb tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Töö tehakse paari nädalaga, vili müüakse. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskomleksis pakutavaid äriteenuseid
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on tihedalt seotud arengupoliitikaga. Nende lähenemine tähendab, et Euroopa Liit võtab osaliselt enda kanda kohustuse aidata arengumaid võistluses vaesusega ning kaasata neid üha enam maailmamajandusse. On teada, et kaubandus võib stimueerida vaeste riikide majanduskasvu ja tootlikkust. Juba 1971. aastal hakkas Euroopa Liit üldise soodustuste süsteemi raames muutma võikõrvaldama tariife ja kvoote, mis kehtisid impordile arenguriikides. Lisaks sellele võimaldab Euroopa Liit 2001. aastal sõlmitud lepingu ,,Kõik peale relvade" raames 49 vähim arenenud riigi kõikidele toodetele, välja arvatud relvadele, vaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule. Erilised kaubandus- ja abisuhted Euroopa Liidu ning tema partnerite, 78 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigi (AKV riigid) vahel said alguse 1975. aastal ning neid peetakse heaks näiteks, kuidas rikkad riigid saavad abistada vaesemaid.
rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam). [entsyklopeedia...2012] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma linnastumise uuringu kohaselt on see kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ja megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning eelduste kohaselt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Enda töös uurin ma lähemalt Hiina riiki ja kuidas on seda riiki mõjutanud linnastumine ja mis tagajärjed on majandusele see toonud. Hiina Rahvavabariik Hiina on Rahvavabariik, mis isesisvus 1949. aastal ja seda on juhtinud Hiina Kommunistlik Partei
Tsükliliste, eelkõige aromaatsete ühendite moodustamine Aromatiseerumine Koksi moodustumine söestumine Kasutamine Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata sest nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Nafta tarbimine maailmas on viimasel 12 aastal järjekindlalt kasvanud keskmiselt 1,8% aastas. Ja selgelt suurem on kasv arenguriikides. Kui USA tarbimine 1995-2005 kasvas tasemelt 17,7 miljonit barrelilt päevas(mb/p) tasemele 20,7 mb/p, siis Hiina tarbimine samal ajal kasvas tasemelt 3,4 mb/p tasemele 7mb/p ja jätkab aktiivset kasvu 8% aastas. Hiina automüük kasvas 2008 15% ja jätkab tugevat kasvu. Arvestades, et 70% naftatoodetest USAs ja 55% maailmas tarbitakse maantesõidukite transpordiks siis on alust prognoosida tugevavat nafta nõudluse kasvu ka lähemal kümnendil.
Mootorsõidukid ohustavad inimese tervist eelkõige arengumaades, kuna sealne liikluskultuur ja sõiduoskused jätavad meie mõistes vägagi soovida. Samuti on sealsed sõidukid sageli hooldamata ja vanad. Ühes Aasia riigis nõutakse juhilubade saamiseks vaid kahe tunnistaja allkirja need inimesed peavad tunnistama, et nad on näinud juhiloataotlejat autot juhtimas. Seetõttu tuleks arenguriikides sõitmiseks valida võimalikult uus sõiduk ning vältida sõitmist pimedal ajal. Reisihuvilistele, kellel on ligipääs Internetile, soovitan lehekülge http://www.travelhealth.com/rd/ Suvi on reisimiseks ja matkamiseks ilus aeg. Õnneks kogetakse reisidel enamasti siiski positiivseid elamusi ning vähem tuleb ette seda, et kogu reis saab rikutud mõnest terviseprobleemist. Ei tohiks ignoreerida võimalust, et putukad levitavad selliseid haigusi, nagu
inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning oodatavalt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Täna on üleilmse linnastumise käigus saanud Hiinast maailma kõige kiiremini linnastuv ning suurima linnaelanike arvuga riik läbi ajaloo, kus ligi 660 miljonit inimest elab linnades. Kui vaadata
Toiduvarude lõppemine, saastumine, elukohtade vähenemine. KUIDAS KOGUTAKSE ANDMEID RAHVASTIKU KOHTA? Loendamise, rahvastikuregitri pidamise ning teadusuuringute abil. MIKS ON RAHVASTIKUALASED UURINGUD VAJALIKUD? Et näha rahvaarvu muutumist, seoses sündide, surmade ja rännetega. ANALÜÜSIGE ERI TEGURITE MÕJU SÜNDIMUSELE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD MAADES, SH EESTIS. Sündimust mõjutavad tegurid: · viljakas eas naiste arv · naiste vanus sünnitamisel arenguriikides on naised sünnitamisel noored, Eestis aga esmassünnitaja vanus tõuseb · religioon erinevate usundite mõju on pereelule erinev · pereplaneerimise võimaluste olemasoluja nende kassutamine arenenud riikides hästi kättesaadav, sünde vähem · kooselu traditsioonid · väärtushinnangud · majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas MIKS ON VÄHEM ARENENUD MAADES SÜNDIMUS SUUREM KUI ARENENUD MAADES?
kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti? Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. 5. Milliste riikide puhul kasutati terminit `´sotsialistlik orientatsioon``? Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse.(Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) 6. Nimeta 8 sotsialismimaade tunnust ja oska neid sisuliselt kommenteerida! Võim oli ühe, kommunistliku partei käes. Samas ei pruukinud see partei kanda tingimata kommunistliku partei nime. Võis olla ka rohkem kui üks partei.Võim parteis kulus pea- ehk esimesele sekretärile
kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada. Selle uurimistöö käigus tahaksime kinnitada või ümber lükat Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained
Viljakus langeb tervistkahjustavate eluviiside ja keskkonna saastatuse tõttu. Suremus: Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, meditsiini kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis, vaesemates riikides sõda, nälg, veepuudus. Eri riikide suremust võrraldakse keskmise eluea alusel. Tegurid arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. Arenguriikides: seal on AIDS väga levinud ( kuid nüüd tegelt juba mujal ka) Seal, kus vanurite osatähtsus on suurem, on suurem suremuse üldkordaja (ehk surmade arv 1000 elaniku kohta), seal kus rahvastik on lühema keskmise elueaga, on tegemist noorema rahvastikuga ning üldkordaja on väiksem. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK: Sündimuse ja suremuse seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub
pensionäride osatähtsus. g) Kaardi abil rahvastiku paiknemise põhjuste selgitamine etteantud piirkonnas: LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID h) Linnastumise kulg ja põhjused arenenud ja arenguriikides: Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest arvel, elanike suundumine maalt
(näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Marshalli plaan (1948-1952) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati
Õhu saastamise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgel arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades. Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri suurte vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool
areneda. "Suitsetamine rahustab närve" Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. ( 2 ) 3. Tervis ja rasedus Tervis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt oluliste geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:
tasemest. Peamisteks tervisehäirete põhjustajateks peetakse peente osakestega seotud metalle/erinevaid orgaanilisi aineid. Protsesside tagajärjel väheneb vere hapnikukudede võimekus ja südame töö nõrgeneb. Erinevaid rühmi mõjutab õhusaaste erinevalt. Riskirühma kuuluvad noored, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed kogu maailmas, kes ei pääse ravile, sest visiit eriarstide juurde on liiga kallis. Siseõhusaaste Paljudes vaestes arenguriikides on üheks ohtlikumaks probleemiks siseõhusaaste. Siseõhusaaste tekib põhiliselt halvasti ventileeritud ahjudest, kus põletatakse puitu, sõnnikut ja kivisüsi. Selline tegevus põhjustab hinnanguliselt aastas 1,6 miljoni inimese surma. Rohkem kui pool surnutest on alla viieaastased lapsed. Kõrge suremusega arengumaades on siseõhusaaste neljandal kohal terviseriskifaktoritest, mis põhjustavad haigusi ja surma.[ Inimese kokkupuude õhusaastusega
Kaitseks kasutati ajutiselt alguses räbalaid, mis olid leotatud vees või uriinis. Varsti hakati kasutama selle kaitseks gaasimaske. Merenduses tegid murrangu jällegi sakslased ja võtsid kasutusele allveelaevad, miiega nad tahtid ära lõigata Briti kaubanduse. 12 Modernism Ajast juba edasi jõuamegi otsapidi meie aega modernismi. Kuigi peale Teist maailmasõda pole olnud nii suur koflikti käib sõjategevus enamasti edasi arenguriikides. Muidu nüüdse laialdasema tuumarelvade levikuga on võimalik tekitada tohutu suuri kahjustusi. Selle kartuses kasutatakse tüüpilisemaid relvaliike ja üritatakse kasutada paremaid strateegiaid teiste alistamiseks. Jalaväes on kasutusel enamasti vintpüss või mingit sorti automaatrelv. Soomukeid kasutatkse nii lahingus kui ka toestamiseks. Nende vastu kasutatkse miine, rakette ja mürske. Suurtükiväes kasutatakse hubitsaid, kahureid, miinipildujaid
peale 30.- aastate majanduskriis ehk suur depressioon. Pärast seda üritatakse taas, kuid siis tuleb II maailmasõda, mis tõmbab kulla standardil süsteemile lõplikult kriipsu peale. Kitsalt toimis see veel 1960.-ndate lõpuni USA-s. Usaldusraha süsteem toimib täna igal pool. Rahasüsteem toimib riigi usaldusel. Nt vene rubla ei ole väga usaldusväärne. Eestis oli kasutusel VALUUTA KOMITEE SÜSTEEM, kui Eesti raha käibele tuli. See süsteem on rakenduses arenguriikides või väikeriikides, sest sellise riigi vastu ei saa ju usaldust tekitada. Ringluses olev raha peab olema tagatud Keskpanga reservis oleva väärismetalli või konverteeritava valuutaga. ( eek-d saab vahetada mõne muu valuuta vastu). Ringluses olev raha peab olema tagatud topelt- oma rahaga ja konverteeritava valuutaga. Kohalik valuuta tuleb siduda mingi kindla teise valuutaga ( fikseeritud kursiga). Eesti valis selleks saksa marga DEM. Kurss 1/8-le 1 DEM= 8 EEK.
annaabi.ee 
