Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel; Eesti rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete turundustegevuste toetamine; turismi hooajalisuse vähendamine. Kaasrahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond. Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Taotlejale kehtivad nõuded: Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas (va. juhul, kui see on ajatatud); taotleja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; taotlejal on projekti omafinantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. 1. Turis miturundus e to e tus avalikule ja ko lmandale s e kto rile . Meetme eelarve ELi eelarveperioodil 2007-2013 53.2 milj. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja rahvuslikul eripäral põh...
üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja spetsialistide mobiilsust Euroopa ja kolmandate riikide vahel. See meede hõlmab erineva kestusega stipendiume sõltuvalt vastava geograafilise piirkonna või riigi prioriteetidest, haridusastmest või partnerluse raames sõlmitud konkreetsetest kokkulepetest. Täpsem teave piirkondlike prioriteetide kohta ilmub iga-aastases taotluskutses. 3. MEEDE Arendusprojektid, millega toetatakse riikidevahelisi algatusi, uuringuid, projekte, üritusi ja muid tegevusi, mille eesmärk on suurendada Euroopa kõrghariduse atraktiivsust, profiili, mainet, nähtavust ja ligipääsetavust kogu maailmas. Tegevused võivad hõlmata Erasmus Munduse programmi ja selle tulemuste edendamist ning neid võivad ellu viia kõrghariduse valdkonnas tegutsevate Euroopa ja kolmandate riikide organisatsioonide segavõrgustikud.
Teadagi on merel tihtipeale rohkem tuult, kui maismaal ja miks mitte seda fakti ära kasutada. Samuti on meretuuleparkide mõju keskkonnale palju väiksem kui arvestades fakti, et suurimaid keskkonnaprobleeme tekitavad tuuleparkide juures müra ja vibratsioon. Kui tuulepargid ehitada maismaast kaugemale ning hoopiski merre on suurimad keskkonnaprobleemid sellega seoses kõrvaldatud. Samuti ei sega merre ehitatud tuulepark vaadet, mis võib juhtuda, kui tuulik panna üles maismaale. Tuuleparkide arendusprojektid toimuvad ka maismaal. Eesti Energia kavandab Tootsi ammendunud turbamaardlale tuuleparki, mis koosneks kuni 52 elektrituulikust, esimeses etapis on võimalik püstitada 46 tuulikut. Planeeritav tuulepark oleks Baltikumi suurim ja nüüdisaegseim ning kasvataks oluliselt taastuvenergia tootmist Eestis. Tootsi tuulepargi toodanguga saaks katta näiteks Pärnumaa elektrienergia vajaduse. Uuringud ja planeeringud toimuvad 2011-2016,
Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Hästitoimiva tugistruktuuri kaudu tagatakse olemasolevate riiklike toetusmeetmete kättesaadavus kõigile VKE-dele • Ettevõtlusega alustamise lihtsustamine ja tegevuse soodustamine inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomise toetamise kaudu Ettevõtluse tugisüsteem: • EAS • EAS välisesindused • Maakondlikud ettevõtluse arenduskeskused • Ettevõtja infoportaal Aktiva • Teadus- ja arendusprojektid • EAS ja EL fondid EAS • Peamine ettevõtjatele suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja • Tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ning projektide efektiivne rakendamine Kredex • Parandada kapitali kättesaadavust VKE-le, pakkudes erinevaid garantiitooteid • Toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel
isendeid, siis sureb see liik sellel alal ilmselt välja. Elupaikade killustumise käigus jaotub elupaik mitmeks osaks ning elupaiga vahele tekkinud barjääri ületamine on erinevate liikide jaoks erineva raskusastmega, ning see suurendab väljasuremise ohtu antud piirkonnas, sest kui olemasolevas elupaigas peaks liik välja surema siis liigikaaslased seda ala enamasti uuesti ei asusta ( ENVIR. 2009). Peamised elupaiku kahjustavad tegurid on põllumajandus, arendusprojektid, veemajandusprojektid, puhkus looduses, koduloomade karjatamine, reostamine, infrastruktuuri ehitamine, tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud, metsaraied (ENVIR. 2009). 2.2. Kliimamuutused Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29
Omandi üleminek mitte rentnik. Lepingu pantimine on raske. kinnitatakse ja registreeritakse. Lepingut enamasti ei kinnitata ega registreerita. Kinnisvaraturu tsüklilisus- on tõusud ja mõõnad. Kinnisvaraarendus- tegevus, mille tulemusena kinnistu parandamise käigus tõuseb selle tulusus. Sünergiline efekt- lõpule viidud arendusprojekti tuluväärtus on suurem kui tehtud investeeringutel. Kinnisvararendusprojektid: maa arendusprojektid, ehitusprojektid. Kinnisvararaendusprojekt ietapid:idee genereerimine, esialgne tasuvusanalüüs, eellepingute sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks.
töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes –
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks)
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud
sisestatud. Kliendi käest võib ülejäänud andmeide küsida firma kodulehel, kuhu saab klientide jaoks lisada ID-kaardi toe. Seega on ID-kaart rakendatav kliendikaardina, mida klient saab kasutada teenindavas ettevõttes ja teenindava ettevõtte kodulehel. 11 ID-pilet Tallinna ja Tartu linn käivitasid mõlemad 2003. aastal arendusprojektid ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks. Tartus oli juba varem käigus pilootprojekt nn IDEE-kaardi baasil. Füüsilist piletit hakkab neis linnades asendama ID-kaart, mille abil reisija tõendab oma sõiduõigust ja vastavate volitustega kontrolör kontrollib piletite baasist, kas isikul on tõesti vastav pilet olemas. 2003. aastal Tallinna korraldatud elektroonilise tasukogumissüsteemi teostamise riigihanke võitsid ühispakkumisega AS
naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 28 Kaide kogupikkus 5.9 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted kvaliteet, innovatsioonivõime 3. Töötajad oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur 4. Finantsid kapital, rahavoog, võlad, laenud 5. Töö korraldus struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus 6. Hooned ja rajatised vanus, usaldusväärsus, maht 7. Tehnoloogia olemasolevad seadmed, programmid, arendusprojektid, patendid Sõlmitud partnerlussidemed 9. Kerge strateegia (lean) · Eesmärk on minimeerida kõiki kulutusi, säilitades sama või parema väljundi kvaliteedi. · Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist · Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud · 5 ,,kerget" põhimõtet:
riskirohkus, konfliktsus, olulisus- proj realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke. Projekte jaotatakse arendus-, teostus- ja tellimusprojektideks. Arendusprojekt- on praktiline väljund uue konkurentsivõimelise toote, tehnoloogia jms evitamine. Arendusprojektideks on tootearendus- ja konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, infotehnoloogilised p, uurimuslikud p ja teaduslikud uurimisprojektid. Toetusprojektid on vähem unikaalsed kui arendusprojektid. Eesmärgid selgemad ja konkreetsemad. Proj ül teatakse hästi ja ül lahendamiskestuse määramine on suhteliselt lihtne. Need on ehitusp, firma investeerimisp laiendamise mõttes, järelvalve p. Tellimusprojektid firma tellib p projekteerimisbüroost. Tellimusp võib omakorda olla arendus- või toetusp. Lähtuvalt sellest, kas teostajaks on üksikisik, riik või e/v p liigitatakse: isiklikuks p (remontimine, raamatu kirjutamine, puhkusereisi korraldamine); riiklikuks p (maanteede või
mis mõjutab maismaökosüsteemide elurikkust, sellele järgnevad tõenäoliselt kliimamuutus ning invasiivsete võõrliikide levik. Seega on elurikkuse kaitse kõige tõhusamaks viisiks elupaikade kaitsmine. Elupaikade kadu tuleneb nii elupaikade otsesest hävitamisest kui ka nende kahjustamisest reostamise või killustamise teel. Peamised ohustatud liikide elupaiku kahjustavad tegurid on vähenevas tähtsusjärjekorras põllumajandus (mõjutab 38% ohustatud liikidest), ärilised arendusprojektid (35%), veemajanduslikud projektid (30%), puhkus looduses (27%), koduloomade karjatamine (22%), reostamine (20%), infrastruktuuri, sh teehe ehitamine (17%), tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), ja metsaraied (12%). Eestis on ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise
Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid – nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted – kvaliteet, innovatsioonivõime 3. Töötajad – oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur 4. Finantsid – kapital, rahavoog, võlad, laenud 5. Töö korraldus – struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus 6. Hooned ja rajatised – vanus, usaldusväärsus, maht 7. Tehnoloogia – olemasolevad seadmed, programmid, arendusprojektid, patendid Sõlmitud partnerlussidemed 9. Kerge strateegia (lean) • Eesmärk on minimeerida kõiki kulutusi, säilitades sama või parema väljundi kvaliteedi. • Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist • Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud • 5 „kerget” põhimõtet:
G. DOKUMENDISÜSTEEMI JUURUTAMINE Eesmärk juurutada eelmises etapis väljatöötatud plaan. Vajadusel dokumendihaldussüsteemi juurutamine Analüüs, Arendamine, Testimine, Paigaldamine, Koolitused, Live Projektijuhtimiseks moodustatakse poolte juhtkonna esindajatest juhtrühm, ülesanne on projekti juhtimine strateegilisel tasemel. Koosseis määratakse lepinguga. Juhtrühm määrab töörühma, kelle ülesanne on projekti juhtimine operatiivtasemel. EDHS projektid Juurutusprojektid, Arendusprojektid DHS´i juurutamise eelne analüüs Funktsionaalsete ja mitte funktsionaalsete nõuete analüüs. Dokumendihalduse olukorra analüüs ja süsteemi seadistamiseks vajalike kokkulepete tegemine. DHS ´i arendamine ja testimine Arendusetapid, Arenduse paigaldamine testkeskkonda, Iga etapi lõpus nii pakkuja kui hankija poolne testimine, Arendusetapp antakse üle aktiga DHS´i paigaldamine ja koolitused Erinevad keskkonnad test - , koolitus ja live keskkond, Vajalike seadistuste tegemine
konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, on vaja alternatiive; 4)sihifunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või infotehnologilised, uurimuslikud projektid, teaduslikud uurimisprojektid. võrratustena. Toetusprojektid: on vähem unikaalsed kui arendusprojektid, eesmärgid on selgemad ja 7.2.Lahendusvõtted. 1)piirangute graafiline esitus; 2)samakasumijoone meetod(graafiline konkreetsemad, projekti ülesandeid teatakse hästi ja ülesannete kestuse määramine on m.); 3)ekstreempunkti meetod(graafiline); 4)simpleksmeetod; 5)transpordikulu meetod; suhteliselt lihtne. Need on ehitusprojektid, firma investeerimisprojektid laiendamise 7.3.Optimeerimismudelite kasutamise tüüpülesanded
10.2014 Konfliktid jätkusuutliku arengu Peamised elupaiku kahjustavad ohud maailmas on http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337 eesmärkide vahel 1. põllumajandus (38%), 2. arendusprojektid (35%), 3. veemajandusprojektid (30%), Sotsiaalne 4. puhkus looduses (27%), õiglus, võrdsus 5. koduloomade karjatamine (22%), 6. reostamine (20%),
aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehno...
· on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja; · kannab endas alati mingeid uurijale omaseid implitsiitseid teooriaid; · oma kompleksse iseloomu tõttu saab arvestada ainult tõenäosuslike tulemustega; · mõjutab uurimustes osalevaid isikuid märkimisväärselt, mistõttu tuleb arvestada uurimuse kõlbelisi ,psühholoogilisi ja pedagoogilisi tagajärgi. Kasvatusteaduslikud uurimused ja arendusprojektid, mille objektiks on kõige üldi- semana kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises olemises, küsivad nii või teisiti mis on?, missugune on?, mispärast on?, milleks on?, mida teha?, kuidas teha?, mille jaoks teha?, mille nimel teha?. Igale taolisele küsimusele vastamine tähendab mingi kasvatusteadusliku ülesande täitmist. 7 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid
o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2.a. vanune väikeettevõte o Uute töökohtade loomise toetus 100 000 kr, max 200 000 kr o Koolitustoetus max 50.000 kr, erand max 150 000, kui üle 50 uue töökoha koolitatavateks 2-
26 o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2.a. vanune väikeettevõte o Uute töökohtade loomise toetus 100 000 kr, max 200 000 kr o Koolitustoetus max 50.000 kr, erand max 150 000, kui üle 50 uue töökoha koolitatavateks 2-
o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav “Aktiva” o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale – max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2.a. vanune väikeettevõte o Uute töökohtade loomise toetus 100 000 kr, max 200 000 kr o Koolitustoetus – max 50
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
*muutused asustuse prioriteetides- tulenevalt erinevatel tasanditel tehtud planeeringutest ja muudatustest liikluskorralduses võib muutuda suvalise piirkonna tähtsus metropolina. Selline muutus toob kaasa olemasolevate ehitiste ning nende poolt kujundatud kinnisvara keskkonna tähtsuse languse turul ning vajaduse uute ehitise järele mujal. *muutused ehitusturul- ehitusturg on suhteliselt pika tootmistsükliga, mistõttu arendusprojektid jõuavad kasutajateni alles teatud aja möödudes. Mitte alati pole olukord turul siis enam sama, mis projekti alguses. Ehitusturul on tsükliline iseloom, mida mõjutavad reklaam ja pangasektori poolt pakutavad tootepaketid. 88. Mikro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning kavandamisele: Mikro-turu mõjuritena saab vaadelda neid mis seonduvad juba otseselt üksikute ehitistega ning nendes ja nende ümber loodud kinnisvara keskkonnaga. Tegurid:
............. 81 Lisa 4. Kutseline kalapüük siseveekogudest aastatel 2007 2012 .............................. 84 4 Lisa 5. Kutseline kalapüük Läänemere rannikumerest aastatel 2007 2012 .............. 85 Lisa 6. Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega aastatel 2007 2012 ........... 87 Lisa 7. EKF toetused (31.12.2012. aasta seisuga) ....................................................... 88 Lisa 8. Teadus arendusprojektid ja uuringud aastatel 2007 2013 .......................... 89 Lisa 9. Kaluri kalapüügiloale kantud kutseliste kalurite jagunemine vanuseliselt 2012. aastal ............................................................................................................................ 91 Lisa 10. Kalalaevade segmentidesse rühmitamise kriteeriumid ja kalalaevade segmenti juurdelisamise võimalus ............................................................................... 92
Strateegia (ehk strateegilise analüüsi) etapi eesmärgiks ja tegevusteks on: 1. Suure terviksüsteemi tükeldamine (dekomponeerimine) suhteliselt terviklikeks ja iseseisvalt arendatavateks allsüsteemideks. Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist: o Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks. Pädevusala on konkreetse organisatsiooni rolli (juhi) vastutuspiirkond. o Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks. Funktsionaalsed allsüsteemid pakuvad teenuseid pädevusaladele ja
See koostöö loob lisandväärtust. Kuna klastrid on eelkõige probleemide lahendamise vahend, keskenduvad klastrikeskuste osalised üldjuhul teatud ressursside ühiskasutusele, mille levinuimad eesmärgid on: · ühine turundus, eksport, toote ja/või regiooni tootemargiarendus; · ühine väljaõpe, täiendõpe, tehniline ja juhtimiskoolitus; · ühine logistika, tootmine, tarneahela arendamine; · ühine tootearendus, teadus ja arendusprojektid. Eesti Mereakadeemias koostati 2006.a. Eesti merenduse klastriuuring. Uuringu eesmärgiks oli Eesti merendusklastri 100 suurema ettevõtte määratlemine ja nende seos Eesti Mereakadeemia teenuste huvi selgitamisega. Uurimuse põhjal moodustas alamklastri 100 suurema käibega ettevõtte kogukäive 2004.a. 32 miljardit krooni. Uurimuse põhjal peeti Eesti merenduse seisukohalt prioriteetseteks uuringuid järgmistes
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga. 22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon. Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats, sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid, vesiehitised (sadamad, paisjärved,), turbatööstuses uute tootmisväljakute rajamine aga ka põllumajanduses uue põllumaa rajamine toimuvad tihti metsastunud, võsastunud ja varem kasutamata (seetõttu ebatasasel ja kividerikkal) maaalal. Kõik sellesse gruppi kuuluvad masinad võivad olla ühe, vähemalt 10 tonnise veojõuklassiga roomikkäiguosal baasmasinaga, mis varustatud vahetatavate tööorganitega Kitsaskaevikekskavaatorid ETC-163 ja ETC-2010 on freesketttööseadise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
