Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios...................................................................................................2 A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. Design appropriate matches between organisational need and IT........................................................................................................................... 3 A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. Compose a technology impact statement within a given situation...............................................................................................................................................3 A.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. Typical IT functions..................................................... 3 A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires
seotud probleemide haldus Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised: · IS infrastruktuur, mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm) · IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine · IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni väärtuse tõstmiseks, uue informatsiooni loomiseks. Informatsiooni tõstetud väärtuse all tuleb siinkohal mõista enamat vastavust informatsioonile esitatavatele nõuetele. · IS hankimine oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis IT varade hankimine
saavutamist; 3) võimalustest (Opportunities) – ettevõtte väliskeskkonna tingimused, mis on abiks eesmärkide saavutamisele; 4) ohtudest (Threats) – ettevõtte väliskeskkonna tingimused, mis kahjustavad eesmärkide saavutamist. 7. Ettevõtte IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jms), koos nendevaheliste seostega. Ettevõtte IT arhitektuuri ülesandeks on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine äriarenduses ja IT juhtimises. Infotehnoloogia, ärieesmärgid, äristrateegia, IT eesmärgid, it strateegia. 8. Strateegiline planeerimine on organisatsiooni tulevikuplaanide formaalne määratlus. 9. • kõige tähtsam eesmärk, tähtsuselt teine eesmärk, tähtsuselt kolmas eesmärk jne.
IT Personalijuhtimine 6 IT teenuste sisseost · Kavandades muudatusi IT valdkonnas, tuleb juhil · analüüsida, kumb variant konkreetsel juhul on otstarbekam · ja efektiivsem kas rakendada oma firma töötajaid või · osta teenust IT firmalt (outsourcing). IT Personalijuhtimine 7 IT teenuste sisseost - Kaaludes mõlema variandi plusse ja miinuseid tähelepanu järgmistele aspektidele: Oma töötaja (arvutispetsialist) OSisseostetud teenus Kulud: töö- ja puhkusetasu, koolituskulud, Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne töökoht /töövahendid, transpordikulud, summa kokkulepitud pikema aja peale. kaudsed Ettenägematuid kulusid ei ole. kulud Aeg: alati kohapeal, (v. A. siis kui ta on haige Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitud
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
· Infosüsteemi toimimise (käigus hoidmise) etapp ajavahemik alates toimivast infosüsteemist kuni selle muutmisotsuse elluviimiseni · Infosüsteemi muutmise etapp ajavahemik ettevõtte toimimise muutmisotsuse elluviimisest kuni otsustatud muudatuste rakendumiseni · Infosüsteemi likvideerimise etapp ajavahemik ettevõtte likvideerimisotsusest kuni selle elluviimise lõpetamiseni Süsteemi elutsüklilised etapid ja protsessid Süsteemi elutsükkel määratleb peamised etapid, mida süsteem oma eluea jooksul läbib alates algatusest kuni käibelt kõrvaldamiseni välja. Iga etapp kulmineerub otsustuspunktiga, kus süsteemist huvitatud teevad otsuse, kas süsteem viia järgmisesse etappi või mitte. 1. Probleemi või võimaluse uurimise etapp (Exploratory Research Stage) - Probleemi või võimaluse uurimise etapp sisaldab süsteemist huvitatud osapoolte ja nende huvide määratlemist uue süsteemi
Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le? A. BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega,juhtmeta ja kaugvõrkudes. C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne. Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid infosüsteeme luua!
RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest. Rakendus – Arvutiprogramm, mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa
mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui
selliselt käitudes kandub kaotatud aeg mööda projekti edasi aga võidetud aeg mitte! Võidetud aeg jääb iga üksiku töö juurde! Nähtud efekti kutsutakse Parkinsoni seaduseks, mis ütleb, et töö kulutab talle antud aja Parkinsoni seadusest tingitud efekt Munakeetmise reegel ütleb, et töö ei saa nii kiiresti valmis olla! Mõnikord ei ole projektijuht või osakonna juhataja ise nõus sellega, kui töötaja saab töö väga kiiresti valmis. Sellisel juhul saab töötegija korralduse veel tööle aega pühendada, et töö ikka ,,korralikult" valmis teha. Parkinsoni seadus ja munakeetmise reegel on ühe ja sama probleemi kaks külge: · Kriteeriumide puudumine, mis määraksid millistele nõuetele peab töö tulemus vastama · Arusaama puudumine, kuidas töötegija käitumine projekti kui tervikut mõjutab Tudengi tööstiil
partnerite ja uurimus rühmade abil, et anda juhiseid IT professionaalidele saavutamaks töökindlaid IT lahendusi ja teenuseid. Praegu on sellest välja lastud versioon 4.0, mis valmis aastal 2008. Microsoft Operations Framework pakub küsimuste abil nõu, otsutstamaks mida on vaja teha nüüd ja praegu ja mis tegevusi oleks ettevõttes vaja kaasata selleks, et IT organisatsioon töötaks tulevikus tõhusalt ja effektiivselt. Microsoft Operations Framework abil luuakse keskkond kus äri ja tehnoloogia töötavad töökorras ja harmoonias. Juhtimist mida Microsoft Operations Framework pakub, hõlmab kõiki tegevusi ja protsesse mida IT teenuste haldamine sisaldab: kontseptsioon, arendamine, operatsioon, haldamine ja selle teenuse eluea lõppemine. Microsoft Operations Framework organiseerib need tegevused ja protsessid etappideks. Neid etappe on kolm ja nendeks on: Plaan (plan) - Plaani etapp on eel-etapp. Selle eesmärk on planeerida ja optimiseerida IT teenuse
õenäosus süsteemi toimivust või turvalisust ähvardava ohu realiseerumiseks RISKI JUHTIMINE- ohu identifitseerimine, realiseerumise tõenäosuse hindamine ja ohutegureid maandavate tegevuste käivitamine Avastada võimalikud ohud Välja selgitada ohtu põhjustavad tegurid Hinnata ohu realiseerumise tõenäosust Leida võimalused ohu mõju vähendamiseks Lahendada probleemid enne kui need üle pea kasvavad! Tehnoloogiast tulenev risk Tehnoloogia (seadmete, tarkavara jne.) kättesaadavus, toimivus, ühilduvus ja funktsionaalne piisavus Projektide juhtimine 17 Kursuse konspekt IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Planeerimisest tulenev risk Planeeritud tööde piisavus, teostatavus, tulemuslikkus Kompetentside saadavus Finantseerimisest tulenev risk
puudused, näited. Oskus kasutada vähemalt kahte testimise automatiseerimise vahendit Eelised- võimaldab kvaliteeti parandada, võib kasutada peaaegu kõigis testimise protsessides. Puudused- kõiki test case-i ei saa automatiseerida, disainivigu ei leita. Näited- Selenium, JUnit. 50. Millal tasub kasutada testimise automatiseerimise süsteeme? Kui on vaja läbi viia korduv testimine. 51. Kvaliteet, tarkvara, nõuete liigitusi, tarkvara elutsükkel, elutsükli liigid Kvaliteet- vastavus nõudmistele. Tarkvara- tarkvara arenduse tulem. Nõuete liigitusi- Määratud või eeldatud. Tulenevad spetsifikatsioonist, standartitest, normidest, seadustest. 52. Kvaliteedihaldus, -poliitika, -süsteem, -tõendus Kvaliteedihaldus- üldine juhtimisfunktsiooni osa, mis määrab kindlaks ja rakendab kvaliteedipoliitikat. Kvaliteedipoliitika- organisatsioon tippjuhtkonna ametlikult esitatud kvaliteedialased
teenustaseme lepingu jaoks; organisatsiooni sisemiste teenuste tugigrupile tegevuste ja tähtaegade seadistamine. Et vältida juriidilisi vaidlusi, peab teenustaseme leping sisaldama ainult kvantitatiivseid näitajaid, mida saab täpselt ja efektiivselt mõõta. Kohaliku kasutajatoe kõige selgem eelis võrreldes tsentraalsega on kliendilähedus. Millisele meeskonnale tuleks saata muudatusetaotlus, kui IT töötaja on avastanud IT süsteemi jaoks mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch)
17. Testimise automatiseerimine, eeltingimused, eelised, puudused, näited. Eelised: · Võib ära hoida suure hulga mehaanilist pidevalt korduvat käsitööd Mõnikord reklaamitakse testimise automatiseerimise vahendeid kui kiiresti tasuvaid ja lihtsalt rakendatavaid. Tegelikkus pole siiski nii lihtne. Testimise (laiemalt, tarkvara kontrolli) automatiseerimine nõuab lisaressursse järgnevaks: · vahendite hange või arendus (mõnikord üsna kulukas) · vahendite alane koolitus (vahendid võivad olla keerukad) · võib olla vajalik arendustegevuse ümberkorraldus, näiteks arendajate ja testijate suhtlemise osas (sageli kaugemas perspektiivis kasulik tegevus) · testide kogumite loomine iga testitava rakenduse jaoks, mis nõuab testide dokumenteerimist (kui korduvtestimist ei tehta, pole sellel mõtet) · testide täitmine
3.4.Pakutavad teenused Järgnev loetelu on lühiülevaade peamistest pakutavatest teenuseliikidest: - Maavara kaevandav klient (mõeldud tööstusettevõtetele) - Maavara tarbiv klient (mõeldud kaevandajatele) Ettevõtte tegevus toimub ettevõtte kontoris. 4. Teenused 4.1. Teenuse kirjeldus 4.1.1. Maavara kaevandav klient Antud teenus on mõeldud kaevandamistehnoloogiat tootvatele ettevõtetele. Tänu antud teenusele on võimalik tehnoloogiat tootval ettevõttel kiiresti müüa oma tehnoloogia kaevandajale, ilma ise vaeva nägemata. Teenuse valiku põhjused ja osutamise vajadused: 1. Nii praegu tegutsevatel kui uutel kaevandamistehnoloogiat tootvatel ettevõtetel on vaja oma toote jaoks ostjaid ehk kliente. Kuna maailmas on erinevaid kaevevälju väga palju ei ole neil võimalik kiirelt sobilikke kliente leida. 4.1.2. Maavara tarbiv klient Antud teenus on mõeldud maavara kaevandavale ettevõttele. Tänu antud teenusele on
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat.
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
Plaan peab olema piisavalt pikk, et anda kavandatavast vajalik ülevaade, samas aga piisavalt lühike, et säilitada huvi. Mõned mahukamate ja keerukamate projektidega seotud äriplaanid võivad olla üle 50 lk pikad. Enamus projekte peaks ära mahtuma 10-20 leheküljele. Järgnevalt väljapakutav äriplaani vorm on mõeldud uue rajatava ettevõtte äriplaani koostamiseks. 1. Tiitelleht ettevõtte nimetus, äriplaani autorid. 2. Ülevaade/lühikokkuvõte äriidee lühitutvustus, eesmärgid, vajaliku finantseerimise suurus (koostatakse kõige viimasena). 3. Ettevõtte üldiseloomustus 3.1. Eellugu lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast. 3.1.1 Aeg ja koht, millal alustatakse tegevust. 3.1.2 Ettevõtte registreerimine, ettevõtlusvorm. 3.2. Ettevõtte nimi, aadress, telefon. 3.3. Omanikud, osalus põhikapitalis, häälte arv. 3.4. Ülevaade ettevõttest, juhtimisest, äritegevuseset. 3.4
Mõlematel on eelnev töökogemus reklaamifirmas ja omandatud kogemused ja teadmised võimaldavad neil juhtida oma reklaami ja trükiteenustega tegelevat ettevõtet. Lisaks on sõlmimisel koostööleping turunduskommunikatsiooni spetsialistiga, kes omab pikaajalist kogemust ja teadmisi ning vajadusel konsulteerib meie ettevõtet. Hetkel töötavad ja juhivad ettevõtet -------------kahekesi. Aga on ilmne vajadus hankida juurde üks juhtiv töötaja, IT spetsialist, disainer ja paar abitöölist. Hetkel on tööülesanded jaotatud kahe töötaja vahel väga hoolikalt, pidades silmas kummagi tugevamaid ja nõrgemaid külgi erinevates valdkondades reklaaminduses ja trükinduses. Eesmärgiks või ideeks on hakata osutama kvaliteetset reklaami- ja trükiteenust ning pakkuda täisteenust turunduskommunikatsiooni valdkonnas. See tähendab ,et kliente on vaja teenindada
Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini. Selleks peame me alustuseks “asjadest” hästi (“asjaosalistega”
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
iseloomuga meeskonna liikmete vahel. Sihtkuluarvestus on kliendiorientatsiooniga, see algab klientide poolt piiritletud hinna, kvaliteedi ja funktsionaalsuse nõuete kindlakstegemisega. Sihtkuluarvestus on korduva iseloomuga ja jätkub seni kuni arendusmeeskond leiab tootevormi, mille kavandatavad kulud on sihtkuludega sobivad. Sihtkulude arvestuse tugevused: 1. Kinnistatus meeskonna keskkonda 2. Kasutatakse korraga koos nii toote kui tehnoloogia arendamise faasis, kui erinevad arendusvalikud võivad omada suurt mõju toote maksumusele. Sihtkuluarvestuse idee peegeldab reaalsust, et suurem osa toote ja tehnoloogia arendamise valikuid ei ole mitte madalaima hinna valikud, vaid sellise toote leidmine mille puhul organisatsioon on otsustanud, et ta tuleb toime. Väärtuse analüüs 1. identifitseerides paremad tootevormid , mis vähendavad komponentide ja tootmise kulusid samal ajal kui säilitatakse funktsionaalsus, 2
monitooring 6) Korje pakendite utiliseerimine ja toodete liikumine vastuvoolu. Tagastuslogistika e. Resiivlogistika Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode peab vastama standardile, kvaliteedinõuetele, keskonnaohutus- ja tervisekaitsenõuetele, turundusnõuetele, tehnilistele tingimustele. 1) Hanked tarneallika asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine(ettemaks, kättemaks ja järelmaks). 2) Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus). 3) Pakendamine, pakendite märgistamine 4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama
1. vajaduse tunnetamine tootmissisesed ( uute mat. Ja sedamete vajadus), toomisvälised tegurid 2. vajaminevad toote üldiste omaduste ja koguse määramine 3. vastavate spetsikifikatsioonide, dokument mis on aluseks tulevasele ostule 4. võimalike hankijate otsimine ja hindamine arvestades kvaliteeti ja hanke tingimusi, müüjafirma peab ennast teadvustama ostjale 5. ettepanekute hindamine ja analüüs 6. hankijate valik, olulised on ka suutlikus soetada hanked õigeaegselt koos vajalike teenustega 7. hangete korra reguleerimine- mida ja kellelt osta, kuidas jaotada hanked erinevate täitjate vahel jne. 8. hanke edukuse tagasiside on vajalik olukorra kontrolli all hoidmiseks ja võimalike muutuste õigeaegseks teostamiseks. 12. Ostukäitumise klassifitseerimine ostja protsessi kaasahaaratuse järgi: kompleksne ostukäitumine, inertne ostukäitumine, margikiindumus. Ostujärgse dissonantsi tekkimise võimalus. 13
- Ettevõtlus- keskkond - Arvestus- keskkond Juhtimisarvestuse Majandustulemuste praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud?
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
658) - 10 - 2. KLIENT Klient on suure üldistusmahuga sõna kvaliteedinduses ja tähistab elus olemit, kelle vajadusi rahuldatakse. Klient nimetatakse sageli ka järgmiste sõnadega: · Kasusaaja · Kasutaja rahulolu kasutamisprotsessist · Tarbija rahulolu tarbimisprotsessist · Ostja rahulolu ostuprotsessist Kliente saab liigitada nende suhte järgi organisatsiooni: · Siseklient teine töötaja organisatsioonis. Nt. õppeosakona kliendid on nii üliõpilased (väliskliendid) kui õppejõud (sisekliendid); · Väliskliendid - kliendid, kes kasutavad meie tooteid. Sisekliendi mõiste kasutamine võimaldab vaadelda organisatsiooni siseteenuste või toodete kvaliteeti sarnaselt välisklientidega ja on omamoodi psühholoogiliseks distsiplineerijaks personalile. Raske on pakkuda tooteid väliskliendile, kui siseklientidele pakutu kvaliteet ei vasta nõutavale/oodatavale. 2
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
