Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Araali mere probleem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
araal, vähenenud, araali, aurumine, vooluhulk, praeguseks, elupaigad, kalad, sooldunud, taimkatte, vaesumine, kalatööstus, koostaja, ricotundmatuseni veekanalid tööstusest, põllundusest. piiri ei ületa ... seda teeb Lõbustuspealinn Las Vegas saab 90% oma veest jõgi. Coloradost. Mis Euroopa riigiga võib California osariiki võrrelda? http://tucsoncitizen.com/morgue/2006/06/20/16025-cutting-off-a-lifeline/ http://www.disputedwaters.com/photoseries/08/02/2011/colorado-river- Araali lugu - kunagi oli vesi ... 197 198 200 200 200 3 9 4 8 9 Araal hääbub, sest asub ariidsel alal, kus aurumine ületab sademeid. Järve seni toitnud Amu-Darja ja Sõr-Darja jõed suubuvad kõrbeliiva, kuna nende vett kasutatakse põldude niisutamiseks või tööstuses. Samas väheneb jõgesid toitvate Pamiiri ja Tjan-Sani liustike pindala
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses
Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine · Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt · Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt · Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon vee aurumine taimede kaudu · Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. · Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana.
Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbe niisutamine tekitas hoopis uue kõrbe: Araali mere pindala on tänu puuvillaistanduste niisutamisele praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Foto: Wikipedia Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata
Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad
vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine põldude niisutaminesooldumine monokultuuride kasvatamine mulla viljakuse langus mitmeaastaste taimede asendamine üheaastastega Loodusliku taimkatte hävitamine erosioon · Põllumaa kvaliteedi ja viljakuse langus suurendab vajadust uute põldude järele, suurendades nii survet looduslikele elupaikadele Mulla erosioon · Erosioon on mulla kadu. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Maismaad mööda kulgev veevoog kannab eraldatud mullaosakesed eemale. · Erosiooni tõttu kaob muld palju kiiremini, kui seda tekkeprotsesside kaudu asemele toota jõutakse.
Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org
aastatest. • Mõnes kohas läheb 90% kasutatavast Kui vee võtmine põhjaveest põldude niisutamiseks. lõpetatakse, • Põhjavee üldine tase on suure veekasutuse alanduslehter tasapisi tõttu alanenud, põhjaveevarud vähenevad. väheneb. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Deta Puuvillapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere • kuivamiseni Viiskümmend aastat tagasi oli Araali meri pindalalt neljas järv maailmas. • Järve tõid vett Amudarja ja Sõrdarja jõed. • Alates 1930. aastatest hakati selles piirkonnas põllumaid niisutama, et kasvatada puuvilla. Niisutuseks kasutati Amudarja ja Sõrdarja vett. • Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena hakkas mere pindala vähenema.
infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne 4. Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5. Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. (hoovused) 6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp
varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID:
Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jms), vähemal määral kemogeenseist (näit. järvelubi) ja biogeenseist (näit. turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned Liustikutekkelised setted · Valdavalt on põhimoreen, mis on kujunenud liustiku aluspinnaga vahetus kontaktis olnud põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest. o Paekalda ees rohekas- või sinakashall liivsavimoreen (karbonaatkivimid puuduvad)
3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks. Vaja on tervet laevastikku: luurelaevu kalaparvede leidmiseks, transpordilaevu toodangu tarbijani toimetamiseks. Seetõttu saavad sellega tegelda vaid suured ja rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. 4. Kalakasvatuse osatähtsus maailmas suureneb, sest varud maailmamerest vähenevad. Selle arengut takistab reostus. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused
heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1. Keskmine õhutemperatuuri maailmas on tohutu Uued söödad lehmade jaoks. tõustmine ning hakkab omakorda kiirgama osooniauk. energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena(infrapunakiirgusena). 2 .
Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis
kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef:
; liigirikkus numbri alusel Tume elurikkus Kogu võimalike liikide hulk on liigifond. Sinna kuuluvad kõik liigid, mis on regioonis olemas seega saavad teoreetiliselt mingisse kindlasse kohta levida ja sobivad sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid
olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. · Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. · Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid
Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
5.3.2.Kas selle riigi rahvastik vananeb? Selle riigi rahvastik väheneb. Püramiidilt on näha, et kõige suurem osa rahvastikus on tööealisel elanikkonnal ja kõige väiksem osakaal on lastel. Kui võrrelda seda rahvastikupüramiidiga, mis on plaanitud 2025 aastaks, siis on näha ka et rahavastik väheneb. Sest laste osakaal ühiskonnas järjest väheneb. 2025 aastal arvatakse olevat laste osakaal ühiskonnas vaid 11,5%. See on umbes 13,6 miljonit last. Laste osakaal ühiskonnas on vähenenud 19,92%-lt 11,5%-le ehk 8,42% võrra. Kogu rahvaarv oleks umbes 117,7 miljonit. Rahvastikus oleks ikka kõige suurem osakaas tööealisel elanikkonnal (69,9%) . tõusnud oleks aga vanemate inimeste osakaal (34,2%-ni). 5.3.3 Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? On see kõrge või madal? Meeste keskmine eluiga on 78 aastat. See on väga kõrge. Mitte üheski riigis ei ole meeste eluiga nii kõrge , kui Jaapanis Jaapanile järgnevad meeste eluea kõrgusega
VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooni keemilist hävimist stratosfääris põhjustavad farmaatsiatööstuses ja külmutusseadmetes kasutatavad fluori-, broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Iga ultraviolettkiirguse maapinale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat (nahavähk inimestel) Troposfääriosoon „halb osoon“: troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuste põletamisel tekkivate
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaa
Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). (Wikipeda, 2015) Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide
kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured Esimesed sisemered, maismaaselgrootud, pehme kliima primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite Valdavalt Pea- ja lülijalgsete (488) vajumine ja merevetikad, areng merede esimesed pealetung, maismaataimed pehme kliima Kambrium Merevetikad Mereselgrootute
(Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest
Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6 Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed.
ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse ehk külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas. ÕHUMASSID tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp.niiskus). o Arktiline õhk külm ja kuiv. Kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikude kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilma on väga jahe ja selge.
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla.
2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veereziimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veereziim oleneb kliimast. -Parasvöötme jõed on veerohked. -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed. -Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi. Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel.
B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim Muld kuj mitmete mullas toimuvate protsesside koosmõju tulemusel Mulla protsessid: - leetumine * halb - Kamardumine *hea - gleistumine *halb - soostumine- turvastumine* hea - sooldumine - leostumine- karstumine * hea MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID 1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne - veeerosioon: sõltub sademete hulgast, taimkatte puudumisest, maapinna kallakusest - tuuleerosioon: selle tulemusena tekivad uhtorud, tolmutornid. Eriti intensiivselt rohtla aladel. Rohtla kaitseks istutatakse metsakaitseribasid , nõlvadel haritakse risti , välditakse raskete masinatega harimist. 2. KÕRBESTUMINE e muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. Sahel- maaala Sahara kõrbe lõunaosas, kus kõrbeliivad on liikunud savanni alale. Kuidas vältida? : *Istutada taimi, neid säilitada *Vältida ülekarjatamist 3
annaabi.ee 
