Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anthonis van Dyck". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dycki, rubens, inglismaale, 1641, flaami, anthonis, anthony, rahuliku, maalides, 1620, suundus, sealjuures, printsi, rubensi, münchen, paiguti, barokk, koostaja, barokkiajastu, maalikunstnik, teemadel, kavandi, tegijana, ofordi, talent, noorema, noorele, kuueks, veetis, ajaga, kuberneri, monarhide, viibis, hoidnud, kohene, lühikese, kuningast, varjantAnthony van Dyck Anette Haidak 12.Klass 2013 Anthony van Dyck 22.märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21
......6 Muuseumid.................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................8 Kasutatud materjalid.......................................................................................9 Lisad...................................................................................................10-12 Sissejuhatus Antud teema on autori poolt valitud kuna Anthony van Dyck on kuulus Flaami barokk kunstnik, kelle maalid jätavad inimestesse kustumatud muljed. Teda teeb veel erakordseks see, et ta geniaalsed võimed avaldusid juba varases nooruses. Ning olles kõigest 14- aastane maalis ta endast meisterliku autoportree. Kuid kahjuks leidub väga palju inimesi kes ei ole tema elu ja loominguga veel tuttavad. Antud töö eesmärk ongi seda viga parandada ja tutvustada inimestele Anthony van Dyck´i lähemalt.
Teine Hispaania kunstnik, kes leidis tööd õukonna kunstnikuna, on Diego Velazquez (1599- 1660). Pärit Sevillast, kus omandas kunstihariduse. Õppis Madriidis, kus tema talent leidis kuninga poolt tunnustust. Tuntud eelkõige portreemaalijana.On maalinud ka loodust, mütoloogiat.Vahelduseks õukondlaste portreedele on maalinud ka lihtrahvast. Aastatega muutus maali koloriit heledamaks ja soojemaks. Tuntud tööd: ,,Felipe IV", ,,Breda alistamine" Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640)
Barokki arhitektuuri üks lemmikvõtteid siseruumis on rummiliste illusioonide loomine. Näiteks Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak, mis laseb näida kirku fassaadil kõrgemana. LORENZO BERNINI (1598- 1680) Itaalia barokki peaesindaja- arhitekt, maalija, skulptor. Väga hea portree „Apollon ja Daphne“, siin me näeme barokki skulptuuri tüüpilisi võtteid: 1. diagonaalne liikumine 2. ühe oleku muutumine teiseks 3. kontrast 4. detailide rohkus PETER PAUL RUBENS (1577- 1640) Rubens lõi maalikunstis uue stiili- barokk. Rubensi maneeri iseloomustab suurte figuuride liikumine. Kasutab sooje värve, järsu valguse ja varju kontrasti. Maalis jahi- ja võistlusstseene, piibli teemalisi maale. Tema esimeseks õpetajaks oli mitte just eriti kuulus maastiku maalija, aga oma viimased õpipoisi aastad veetis ta õppides Otto van Veeni töökojas. 21. aastaselt võeti Rubens Püha Luuka Anterpeni käsitöölaste ja kunstnike assotsiatsiooni liikmeks. 1609.
1640.–1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. 3 Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis Jan Rubensi ja tema naise Maria Pypelincksi peres. Isa oli kalvinist, kes põgenes 1568 Antwerpenist Kölni, kui Hollandi Madalmaade asehaldur Fernando lvarez de Toledo hakkas protestante taga kiusama. Jan Rubens asus 1570 Oranje Willemi õukonda, mis asus tookord Siegenis. Temast sai Willemi teise abikaasa Saksimaa Anna õigusnõunik ja armuke. Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks
· ,,Parise kohus" (1635) · ,,Venus ja Adonis" (1635) · ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) · ,,Talupoegade tants" (1636-1640) · ,,Sõja tulemused" (1637-1638) · ,,Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639) Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni. Peter Paul Rubens. Autoportree. Elukäik Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi [kunst]i vastu ja kalduvus
kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku
· Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David
poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa.
(1573-1610). Ta põlgas idealiseerimist ja püüdis kujutada elu nagu ta seda nägi. Garavaggio eesmärgiks ei ole suursugune ja täiuslik kompositsioon, inimeste poosid on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Kõikide figuuride liitmisel on eriline osa valgusel, mis langeb ülevalt. Valgusvihk on tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga (n.n.lakaluugivalgus). 17. sajandi baroki üks kuulsamaid ja tüüpilisemaid esindajaid on PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Ta on silmapaistvalt haritud ja reisis diplomaadina mitmel maal. Tohutu tellimuste hulk ja kuulsus sundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suurte teoste puhul on ta ise teinud ainult kavandi ja viimistluse. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevast fantaasiat, lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes kogu pildipinna. N: "Mercurius ja Argus",
väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens
Väga väike töö, maalitud puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija Johannes kohtuvad kõrbes. Anna ise kolmas L. da Vinci maalides on omapärane pehmus. Peen üleminek valguselt varjule e. ühelt toonilt teisele nn. sfugmato. Equester ratsamonumendi kavand Ta oli kogu oma elu saladusliku geniaalsuse ohver. Oma väheste maalidega(25 valmis, 10 säilinud) tõestas ta, et on võimalik ühendada nii ilu kui tõde. Michelangelo(1475-1564). Oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt, ja luuletaja. Kuulus töö: valgest marmorist Taavet võitluseks valmistunud noor mees.
Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on ,,Apollon ja Daphne". Tema kuulsaim altaritöö on ,,Püha Teresa ekstaas" Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-,,Peetruse ristilöömine". El Greco-Hispaania barokkmaali rajaja. Kuulsaim on Diego Velazquez. Flandria e.flaami kunsti suurim barokkmaalija on Peter Paul Rubens- ,,Kristuse ristilt võtmine". Teine tolle ajastu kuulus flaami kunstnik on Anthonis van Dyck. Ta pani paraadportreele aluse.Hollandi portreekunsti rajaja on Frans Hals.Maalis ainult inimesi. Ning suurim maaligeenius oli Rembrand. Maalis palju oma naist-,,Saskia Nelgiga", ,,Emmause jüngrid", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek". Rokkokoo. Klassitsism Väliselt jäi kõik samas aga siseruumides muutusid toad palju väiksemaks, hubasemaks, esemed ümmargused ja kerged, kõverjalgadega. Mehed/naised kandsid kergeid siidrõivaid.
idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud
Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja
· 40-date aastatse lõpus maalis palju portreesid · 1653 aastaks on pankrotis ja kolib vaeste linnaossa, kus avab oma ateljee. · Sünnib tütar Cornelia ning sureb teine naine. Sureb ka tema poeg Titus, kes oli vast abiellunud · Tema tütar Cornelia kasvab üles vanavanemate juures · Rembrandt on oma viimase elu aasta jooksul mahajäetud · Viimane teos on ,,Kadunud poja tagasitulek". Teised kuulsad teosed on ,,Öine vahtkond" ja ,,Danae" · Üle 100 autoportree, 400 maali. Peter Paul RUBENS 1577-1640 · kõige baroksem maalija. Maalidel suured mõõdud ja maale maailmas üldse kõige rohkem. · Sündinud Kölni lähedal. · Maalide kompositsioonid diagonaalsed · Maalis sõja ja jahipilte ning võitslusstseene. Käed, kepid diagonaalselt maalidel. Värvid erksad punased, rohelised. · 21 a. sai temast luukakildi meister ning sai endale õpilased ja ateljee. · 1600 läks Itaaliasse, kus töötas Montovas õuekunstnikuna.
laiendasid arhitektid Vittozzi, C. ja A. Castellamonte ning Juvarra 17.saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi.
· Temalt ka siis Whitehalli kuningalossi kavand põles maha, säilinud Banqueting house piduderuum CHRISTOPH WREN · Uue Londoni kavandajatest · Ehitas üle 50 kiriku, nende hulgas Saint Pauli katedraali · Kasutab kolossaalorderid, paarissambaid, aga voluut puudub Mandri-Euroopa maalijad Anthonis van Dyke · Portreed kuningatest ja kõrgaadlikest · Paraadportree kasutuselevõtt · Nt Charles I portree, Mary Stuart ja Oranje Willem Peter Paul Rubens · Banqueting House'i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor 18. sajand: WILLIAM KENT · Palladionismi pooldaja · Inglise pargi rajaja · Vaba stiil, metsikus ja vastuolus sümmeetriaga, teed pole sirgjoonelised, kuid on hoolitsetud muru, basseinide asemel ojad ja järved · See oli ka huvitavam ja odavam Kujutav kunst: WILLIAM HOGHART · Realismi pooldaja, satiirik, maalikunsti rajaja Inglismaal
selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunstis oli meelisteemadeks pühakute kannatused ja
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones
vä l i sva a te ku j u n d a mi n e sa mma ste g a , kre e ka a n ti i g i mo ti i vi d ). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese (maalid olid suurejoonelised, elurõõmsad ja dekoratiivsete kompositsioonidega (nt pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini
kompositsiooni. Usuline andumus, lüüriline, pehmed värvid; inglid, lapsed, loomad, pühakud. Hispaanlaste suur rahvuslik uhkus. 4) Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval? Flandria (Madalmaad) tänapäeva Belgia ja Luksemburg. Nimemuutus toimub seoses reformatsiooni ja Hollandi iseseisvumisega. 5) Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta! elulugu, eluaastad Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus
valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks (Piper 2006: 217). 1634. aastal abiellus kunstnik oma patrooni sugulase Saskia van Uylenburghiga. Ta oli Amsterdami otsituim meister ning abielu rikka pruudiga andis talle kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas ta Hollandi kõige rikkamate klientidega (Raud 2005:71). Lõpuks oli kunstnik teostanud oma unistuse järele jõuda Flaami maalikunstnikule Peter Paul Rubensile. Tagasihoidliku möldri pojast oli saanud härrasmehest kunstnik, Amsterdami Apelles, Hollandi Rubens. Ta jäljendas Rubensi autoportreesid, tema hoiakut, riietust ja ehteid. Selle perioodi töödes, mis on peamiselt portreed, on näha väga hoolikalt kanga omaduste ja pitskraede kujutamist, nagu kuuluksid need kõik talle enesele. Tänu psühholoogilisele läbinägelikkusele suutis ta pakkuda oma klientidele selliseid portreid,
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio
suursuguselt. Võrreldes Carravaggioga on värvikam, õhem, heledam ja maalilisem. *Francisco Zurbaran realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte. Need olid karmid, ühe tooniga, hele-tumeduse kasutamine. Esteban Murillo usulised pildid, kuid idealiseeritum, naturalistlikus puudub. Tähtsad on maaldi tänavapoistest. FLANDRIA KUNST 17.SAJ Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki. *Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika oli lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena
Perspektiiviseaduste ja keeruliste rakurside kujutamine oli täiuslik,lausa nii täiuslik,et vaataja ei saanudki sageli aru,millaltõeline ruum tõeslite seintega läks üle maalitud näiliseks ruumiks. Andrea del Pozzo laemaal Rooma San't Ignazio kirikus. Itaalia maalikunstnik Andrea del Pozzo (1642-1709) oli üks hilisaroki illusionistliku laemaali viljelejaid. Barokiajastu Flandrias Esimene suur kusntnik keda mõjutas Caravaggio erakordne looming, oli flaamlane Peter Paul Rubens (1577-1640), kes sündis ja elas Antverpenis. [Tema silmapimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdaste humanitaarsete huvidega õigusteadus doktori ja Antverpeni raehärra perekonda,kus endasmõistetavalt anti pojale parim haridus. 22-aastase mehena sõitis ta Itaaliasse, kus ta õppis Caravaggiolt valgusega mängimist ja Tizianilt särava koloriidiga maalimist. Itaalas selgusid ka tema hiilgavad anded diplomaatias. Tähtsad diplomaatilised reisid aitasid
493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt
17.sajand Inglismaal 17.sajandil oli välja kujunenud mitu pingepiirkonda: Lääne-Euroopa põrkusid nelja suurriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) kaubandus- ja koloniaalhuvid. Teiseks pingepiirkonnaks oli 16 saj juhtival kohal olnud Hispaania Armaada sai löögi Inglismaalt, kes tõusis taas esikohale tänu tugevale laevastikule ja laienevatele kolooniatele. Kolmas pingepiirkond oli Hispaania alt revolutsiooni käigus vabanenud Holland, mis kujunes maailmamerel Inglismaale suureks konkurendiks, ja viimaseks oli Inglismaale ka Prantsusmaa, osaledes 17. sajandi koloniaalvallutustes. Alates 1603- 1625 valitseb Inglismaal James I, kelle valitsemisajal ka Sotimaa ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud
ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule- nt. ,,Sixtuse madonna" (10. pilt). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tema maalides sageli tahaplaanile. Michelangelo Buonarotti (1475-1564) arhitekt, skulptor ja maalikunstnik- esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse: oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole seepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem.
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone, maalisid sujuvate värviüleminekutega. Kujutasid pingelisi hoogsaid stseene, ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Palju kujutati hukkamis, võitlus, röövimisstseene. El greco inimesed on maalidel pikak venitatud, näopd kõhnad ja piinatud. Pilk taeva poole. Velasques-tõetruude suure inimetetundmisega loodud portreede autor. Pärast velasquesi tööde nägemist ei lasknud kuningas ennast enam kellelgi teisel maalida. Van dycki peetakse paraadportree alusepanijaks, nendel kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja ka noorema ja ilusamana, suur tähelepanu rõivaste kujutamisele. Rembrandt-kasutab valgust ja varju, heledust ja tumedust, ei tee vahet ilusa ja koleda vahel. Tema tegi nii mütoloogilist ja usuteemalisi maale, zanrimaale, portreesid ja maastikke. Rokokoo 18 saj Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud
konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava
Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. Tema fantaasiaküllaseil figuurirohkeil kompositsioonidel on barokipäraselt dünaamiline ülesehitus. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib praegusaegsetes vaatajates mõnikord isegi võõrastust tekitada, siis Rubensi
annaabi.ee 
