ja Anne oma nooruses nägus Second level neiu, kuigi kerge iludusveaga: Third level hobuse kabjalöök oli purustanud Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Hiljem elu hakkas laabuma. Mees Jako oli töökas ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana.
Anne Vabarna on sündinud Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning
Inimese tundmused on esile kutsutud välistest olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega. Kui looja annab reaalelu tüüpilisi kujusid ja näitab tegelikkuse olemuslikke tunnuseid ning omadusi tegelaste tegevuse kaudu, siis tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste
Liisa Kümmel Liisa Kümmel (1888-1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast, kus õppis laulud ja jutud peamiselt oma vanematelt. 1960. aastatel, kui Liisa elas juba Tori kihelkonnas, jäädvustati temalt 147 laulu ja 218 juttu. Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge. Regilaule oli ta õppinud ka isalt ja osa neist esindavadki traditsioonilist meesterepertuaari. Eriti palju teadis Liisa uuemaid lõppriimilisi laule ning tegi ka ise laule ja luuletusi. Anne Vabarna Anne Vabarna (1877-1964) on üks seto laulukultuuri sümboleid. Anne elas oma lasterikka taluperega Setomaal Värska lähedal ja sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setomaad: Soomes, ringreisidel kogu Eestis (vt. Rahvapillimuusika laval), Moskvas ja Tallinnas. Koolihariduseta jäänud Anne lõputut laulutagavara, muinasjutte ja muud pärimust on tekstidena jäädvustatud ligikaudu 6000 lehekülge. 1936. a. Riigi Ringhäälingus tehtud salvestusel laulavad koos
· Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) · Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu Teispoolsuse nimetused: Toonela, Manala, ka Hiiela Teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane Kirjeldavad teispoolsust sarnasena maisele elule, kus on ka loomad, Toonide pere hoiavad surnut hauas kinni, kole koht. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Vanema mütoloogia uustõlgendusi: Äio
Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi.
• India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) • Pandoora laegas (Gottlund) • Püha Graal (Grimm) • Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui agressiivne, nuhtlus; 36
Näiteks öeldi refräänsõna üles lõikuslauludes põllule; kaasike (lühenenult kas´ke) tähendas pulmalauludes pulmalaulikut, hiljem levis see (eriti Pärnumaal) ka muudesse laululiikidesse. · Valdavalt ühehäälse laulu kõrval esineb ka mitmehäälsust. Sangastes, Karulas, Kanepis ja mujalgi oli tuntud madala burdoonse saatehäälega esitus, kus alumine hääl püsib põhihelil (ja selle naaberhelil.)· Omapärane mitmehäälsus on setu lauludes, kus eeslaulja viisi kordab või jätkab koor. Koorist eraldub selgemini ühe laulja kõrge saatehääl killõ (tähendab `kile'). Alumised hääled võivad omakorda jaguneda, neist madalaima kohta öeldakse torrõ (`tore') . 5.4. Laulmine Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani. Erinevaid laulutekste lauldi ühes piirkonnas sageli ühe ja sama viisiga, mida nimetatakse rühmaviisiks. Piirkonnas võis olla mitu rühmaviisi,
See on lahkunute kojuootamise aeg. 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast. 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu. Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela, Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest
sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane). 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, kes viib väsinud hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab
elu on sarnane, kuid siiski erinev. Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal asuvast teispoolsusest. Maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsust valitsesid Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsus oli tuntud nimetusena Toonela, Manala, Hiiela. Teispoolsuse asukate üldnimeks oli äiolane, manalane jne. Arvati, et elu teispoolsuses on sarnane maapealse eluga aga lihtsalt natuke teistpidi. (vesi on punane) Äio taarausu mütoloogia järgi: taarausu unejumalus, Taara abiline. Ka vanasõna ütleb, et uni on surma vend. Hinged käisid kodus liblika või kärbsena.
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium..........................................
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) · Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla vakuskonna peale · Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) · Vaka sisu idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid · Vakaga seotud pühapäevad tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. · Iidoli demoniseerumine sarnaselt (maja)haldjale · Setu paralleel Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel · Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond
(Ilmade muutumine, ) Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) Vaka sisu – idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid Vakaga seotud pühapäevad – tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale Setu paralleel – Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine – inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond määratles end ühise vakuskonna, kogunedes ja
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Oma jut
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide juhtgruppi, oma suundaandva mõ
- Suuline kultuur/paikne kultuur 4. oktoober Rahvalaul Värsisüsteem joonestub Põhja-Eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad (loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus. Lõuna-Eesti lauludes domineerib improvisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul (hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad Loomislaulu versioonid:
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, t
andvat vett. Maa ja taeva suguakt, mille tulemusena sündis uus maailm polnud veel alanud. Kirjeldatakse ka seda, et taevajumal An tekitas valguse, kuid maa Ki jäi endiselt pimedusse. Allikad, mis vahendavad teavet: Iisraeli Genesise-raamatu maailmaloomismüüt 19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? Kuna Akadi riik tekkis pärast sumerite riiki, siis kõik jumalad jms olendid kandusid akkadlastele edasi. Sumeri eepos "Gilgames" on akadikeelne eepos (ehk siis aluseks on sumeri müüdid, mille akadlased eeposeks tegid) 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. "Maailma ema", "esialgse ookeani ema NAMMU An + Ki Enlil, Enki, Inanna, Nanna ja Utu. Jumalate kolmiku moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuulejumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki. Seitse "suurimat jumalat" olidki Enlil, An, Inanna, Enki, Nanna ja Utu + Ninhursag (Ki
zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta,
lihtsalt puhkuse päev. Ei tohtinud lilli noppida ega rohuliblet puutuda või õnnetuse kaasa tuua. Päev mil Kristus läks taevasse ( 40 päeva peale lihavõtteid, 1.mai-3.juuni) • Suvisted ehk nelipühad- poisid tõid öösel tüdrukute ukse taha kase; vana püha eestlastel kui ka venelastel. Sel päeval peeti ka esivanemaid meeles ja ohverdati viljapõldude haldjatele ja jumalatele. Setumaal on Peko, kes kaitseb viljakasvu ja karja. (7 nädalat pärast lihavõtteid, 10.mai-13.juuni). Põllu ja karjakasvatusega seonduv on hakanud taanduma ning on tulnud õnn ja lembe suhted. Pühad mis on seotud kooliga • Rebastepidu- üleminekuriitus, koolidesse levis 80-ndatel aastatel. Idee aluseks vana tudengi tava, enne täisväärtuslikuks õppijaks saamiseks tuleb läbida katseaeg ja eksam ( dekli saamine, märksõrmus)
Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest. Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali. Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks.
traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevai
Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures.
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2.1 Ma
pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt nt probleemid maavarade kaevandamisel. Kultuuride ja poliitlised piirid tihti ei kattu.
vastu. Kalevipoja saatus on traagiline nagu eesti vananenud. Uues väljaandes püüti neid vigu rahvagi. Eepose stiil monumentaalne. Keel vältida. On olemas kirju, mis oli kirjutatud kas arhailine. Kalevipoja tähtsus: Rajas aluse eesti saksa või eesti keeles., kui on kirju kus tarvitati 2 rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka keelt segamini. Alguses Koidula kirjutas talle maailmakirjandusse. Eepos lõpeb lootusega, et "Austatud härra!" Oma kirjades ta palus teda nõu ükskord saabub parem aeg ja Kalevipoeg tuleb oma loomingu kohta, kirja lõpus kirjutas "Teie jälle koju. Rahvaluulele toetuvad ka «Eesti rahva alandlik Lydia Jannsen". Kreutzwald vastas talle ennemuistsed jutud». Neid jutte nagu "Austatud preili!". Mõne aasta pärast, Lydia «Kalevipoegagi» on tõlgitud mitmesse võõrkeelde
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni
C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). 1.1.4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, ta esitas oma idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Kuid Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, kuid arvatakse, et osa on ka Kreutzwaldi väljamõeldis. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. ,,Kalevipoeg" on väga tähtis. Tõlgete abil on saanud ,,Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. ,,Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kunsti tööd, vaiba pildid jne.). 1.1.5. Esimene üldlaulupidu 18. - 20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Esinejateks olid ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
