ANGERVAKS Angervaks on meil väga tavaline taim. Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem
marli, sõela purki. Hoitakse külmas. Teesegusid valmistatakse mitmest üksteisest täienevast ürdist. Õied segatakse õitega, lehed lehtedega, seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht
Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi. Rukkirästas sööb vihmausse ja putukaid. Metssead söövad linnumune ja poegi. Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Metskits toitub rohttaimedest, puude ja põõsaste võrsetest ja okstest.
Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c]
metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit ...
Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad,
pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi: 1) Heinamaaks niidetakse 2) Karjamaaks loomadele 3) Kultuurniiduks inimloodud
toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli
Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lub...
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtp...
kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal.
Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti- kõik see ütleb: su ihukoed sellesama maa mullast tehti. Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam ei tule enam seda suve. Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled.
harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine. Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik.
Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib?
Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et
kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad Enamasti leidub neid metsatüüpe orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud.
eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada koefitsiendiga 0,625, et saada oletatav mee hulk. Meesaagina arvestatud
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või ojad üleujutavad madalad kaldad, eriti kevadise suurveega. (madalatele kallastele uhutakse hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks) Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud
Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kaladest. Läänemeri on MEIE NUNNU meri! PÕLISMETSA VÄITED Põlismetsadeks nimetatakse üle 200 a vanuseid metsi! Seal kasvab erineva jämedusega puid, maas on ohtralt lamatüvesid ja siin-seal esineb häile! Soovikumetsades on rohurinne lopsakas, seal kasvavad nt tarnad, angervaks, varsakabi ja vööthuul-sõrmkäpp. Kõdusoometsad on kujunenud madal- ja siirdesoo kuivendamisel ja seal on palju tuuleheidet! Põlismetsa tunnusliikideks on kopsusamblik ja sulgjas õhik, seevastu maatähe esinemine metsas näitab antropogeense mõju olemasolu!! TERRA SILVESTRIS: Lammimetsa tingimused sobivad sõnajalgadest hästi laanesõnajalale. Laialehine pangamets on loodusmälestusmaastik soojemast kliimaperioodist.
või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, 7 sookastik, kõrvenõges jt). Samblaid esineb arvukamalt vaid mätastel (tüviksammal, raunik, tähtsamblad, metsakäharik jt). (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Maa-ala sobib hästi põllumaaks, millel saab kasvatada peamisi põllukultuure, kui on hästi ära kuivendatud. 1
peavalu ja kasvajate raviks. Maa-alune osa kõlbavat kuivatatult, röstitult ja jahvatatult kohviasendajaks. Venekeelne nimi - ivan-tshai - viitab tema kasutamisele hiina tee aseainena. Põdrakanep on hea nektari- ja õietolmutaim. Võid uskuda, aga kontrolli ikka ise järele - tema õietolm on roheline. Ravimtaimena on kasutusel olnud ka angervaks: kõhulahtisuse, sisemiste verejooksude nohu ja nahahaiguste korral. Pildid Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/podrakanep.htm · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx
Fourth level Fifth level PAJU PAAKSPUU Rohurindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOO-KUREREHA ANGERVAKS Samblarindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOVILDIK Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls ...
tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist
(laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1
lõõgastav mõju. Mõned tapavad baktereid; teised aktiveerivad organismi oma immuunsüsteemi, nii et see suudab ise kaitsta end sissetungivate organismide vastu. 6 LISAD Piparmünt http://raulpage.org/ravimtaimed/ Kummel http://raulpage.org/ravimtaimed/ 7 KOKKUVÕTE Selles uurimuses sain teda, et enim kasutatud taimed on piparmünt, saialill, angervaks, apteegitill, petersell, meliss, kummel jne. Samuti selgus, et sagedasemad haigused, mille puhul neid kasutatakse on seedehäired, gaasid, külmetushaigused, siseelundite raviks ning samuti isu parandamiseks või higistamise soodustamiseks. 8 KASUTATUD ALLIKAD http://bio.edu.ee/taimed/general/raviois.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ravimtaimed http://raulpage.org/koolitus/fuchs.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Teekummel http://bio.edu
Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille seas õitses angervaks ja karuohakas, iidsed põlistammed läbisegi pärnade, kuuskede ja leinapajudega. Kinnikasvanud mustriga jalgrajad ja tumeda veelised tiigid, mille kohal lendlemas kiilid. Ja kõige selle hooletu roheluse keskel sagimas ringi arutu hulk vanamehi, kes olid jagunenud väiksemateks gruppideks. Ta mõtles, et kuhu ta küll sattunud on, ning pööras ennast ringi, et tuldud teed tagasi minna. Seal, kus ennem oli uks, seisis nüüd kõrge, metsviigipuudesse mähkunud müür. Kohtumine Taageperas.
................................................6 Kress e. mungalill...................................................................................................................6 Vereurmarohi..........................................................................................................................6 Hiirekõrv................................................................................................................................6 Angervaks...............................................................................................................................7 Üheksavägine.........................................................................................................................7 Valge ristik............................................................................................................................7 Sookail...........................................................
Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv. Järelkasvu moodustavad kask, hall-lepp, haab, kuusk. Alusmets on hõre, selle moodustavad toomingas, pajud, paakspuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu, vaarikas. Puhmarinne puudub. Rohurinne on tihe. Lausaliselt esineb ojamõõl, angervaks, sinihelmikas, jäneskastik ja luht- kastevars. Laiguti esineb metsmaasikas, ümarlehine uibuleht, soomadar, lodumadar, külmamailane, soo-osi ja harilik palderjan. Kohati esineb haisev kurereha, maikelluke, harilik kuutõverohi ja harilik-hiirehernes. Samblarinne on hõre, kõrgematel mätaste esineb kohati palusammal. 4.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükk asub endisel sooalal, kuhu rajati nõukogude perioodil kuivenduskraavid. Ala oli
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab. Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad- ajutiselt liigniisketel muldadel- gleimullad või gleistunud mullad. Osja (os) kkt Levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik; levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 0,5% metsadest, metsakasvatuslikke omadusi saab parandada kuivendamisega. Muld- lähtekivimiks
mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne- Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisusvõib esineda mänd, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp.
madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas, sookail, kanarbik, sookask, vaevakask, pilliroog, angervaks, ubaleht, soovõhk, lääne-mõõkrohi ja erinevad tarnaliigid, millel on väga oluline osa turbalasundi moodustamisel. Madalsoodes pesitseb ligi 100 linnuliiki (teder, rukkirääk, suurkoovitaja, metskiur jne.) Siin teevad rändepeatusi sookured. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull Kohata võib rästikut, nastikut , sisalikke ja konnasid. Soo eluskoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed, ämblikud) Putukatest leiab siit mardikalisi,
väljuda jääalusesse vette. Eluviis Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal
varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1
Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest
küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid ...
Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. Rannaniidud Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa
koduümbruses kasvavad. Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt. Valmistamise õpetus: Tee 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel. Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada...
Rakvere Ametikool ORGANISMI IMMUUNSÜSTEEMI TUGEVDAMINE Referaat Rakvere 2013 Sisukord Sisseuhatus.....................................................................................................................3 Pipratera immuunsüsteemi tugevdamiseks....................................................................4 Apteegis müügil olevad preparaadid, millega saame toetada oma organismi ja tugevdada immuunsüsteemi..........................................................................................5 Muid abivahendeid........................................................................................................7 Immuunsust nõrgendavad faktorid................................................................................8 Mis on antibiootikumid ja milline on nende toime immuunsüsteemile?.....................10 Kokkuvõtte...................................................
(Vikipeedia, Luht) Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Puudest kasvavad seal tamm, hall lepp, haab ning toomingas, põõsarindes aga paju ja harilik sarapuu. Rohurinne on üsna liigirikkas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. (Vikipeedia, Luht) 1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83000 hektarit. 1978-81. aastal läbi viidud inventuuri alusel oli lamminiite säilinud veel 27584 hektaril. 1993-1996. aastal ELF-i poolt läbi viidud lamminiitude inventariseerimise tulemusena oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12500 hektaril. Kuna lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena (metsa ja võsa raiumine ning niitmine ja karjatamine), siis on ka
keemilistele mõjutustele. Karastunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.[6] Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.[6] Metsakasvukohatüüp Leetjal mullal on valdav kasvukohatüüp sl ehk sinililled.. Gleistunud leostunud mullal on valdav kasvukohatüüp nd ehk naat. Leostunud gleimullal on valdav kasvukohatüüp sj, an ja os ehk sõnajalad, angervaks ja osi. [5] Gleimuldi metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ilma kuivenduseta, kuid oleks siiski metsa tootlikkuse suurendamisekks vaja gleimuldi kuivendada. [5] Leetjaid ja leostunud muldi ei pea kuivendama, kui kasutada neid metsaaluse maana.[6] Osatähtsus Eestis Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mullad. Eesti haritavatest maadest 27,8 % on liivsavi mullad
LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht