skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpult; rool ja pedaalid - mängupult arvutimängude mängimiseks (autosimulaatorid, lennusimulaatorid) mälukaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja erinevat tüüpi mälukaartide (SD, CF, MMC jne) vahel mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest
Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu Mõistab saadud vastusega midagi peale hakata (näiteks tagada, et brauser seda vastust kasutada saaks) Kõige levinumad päringud Resolver Näide Sisestades brauseri aadressireale Rate veebikoha aadressi http://www.rate.ee/ Pöördub brauser resolveri poole domeeninime www.rate.ee lahendamiseks, Mille IP-aadressi on tal andmevahetuseks tarvis Resolver hakkab suhtlema kliendi arvuti konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga Ning vastab brauserile nõutud IP-aadressiga Video Kuidas töötab DNS ? Kasutatud allikad http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Domeenid_ja_domee ninimed http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Domeeninimede_lah endamine http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND http://et.wikipedia.org/wiki/Domeeninimede_süstee m http://blog.zone
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võrgukaart Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Muud vidinad Klaviatuur Hiir Joystick Printer Skänner Kõlar Monitor Tänan kuulamast
kontrolleri ja kettaajami vahel kasutati rööpliidest (paralleelliidest). Pärast seda, kui muutusid populaarseks jadaliidesega ATA ajamid, võeti kasutusele termin PATA, et selgelt eristada rööpajameid jada-ajamitest SATA serial ATA jada-ATA, järjestik-ATA IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur on muudetud jadaarhitektuuriks ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. DMA direct memory access otsemällupöörduskanal DMA kanaleid kasutatakse suure kiirusega andmevahetuseks mälu ja välisseadmete vahel otse, ilma arvuti keskprotsessori osavõtuta. BIOS basic input/output system Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda POST -power on self test käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus
vöötkoodiks. EPC ühendab kaht tehnoloogiat vöötkoodid ja raadiosagedustuvastus RFID (Radio Frequence Identification). EPC tööpõhimõte Elektroonilist tootekoodi omav etikett koosneb kiibist, mis on ühendatud antenniga. Kiibis sisalduvat informatsiooni vahetatakse antenni abil lugemisseadmega. Tootmise ja turustamise tingimustes kasutatavad EPC etiketid on passiivsed. Neil ei ole oma energiaallikat: kiibi aktiveerimiseks ja andmevahetuseks kasutatakse lugeja poolt väljastatavaid signaale (töötavad raadiosageduse levialas). Elektroonilise tootekoodi eelis vöötkoodi ees EPC esimene eelis vöötkoodide ees on pakkuda lihtsamat koodilugemist, sest enam pole vaja optlist kontakti ega optilist sihtimist. Enamgi veel: lugemist saab teostada läbisegi, võimalik on mitme etiketi üheaegne lugemine. EPC etiketid on peale selle veel vöötkoodidest vähem tundlikud tolmu, plekkide, hõõrumise ja niiskuse suhtes
· Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega-see toimub arvutis automaatselt. Mitte PnP süsteemides tuleb kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse
4. Vahetad ühdseidhuvisi. 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine
(arvutid), mis on omavahel ühendatud võrku. Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Can- protokolli abil andmete edastamiseks (juhtplokkide omavaheliseks andmevahetuseks) piisab juhtplokkide vahel juba ühest juhmest kuid töökindluse suurendamiseks on lisatud veel teinegi. Lisaks nendele juhtmetele vajab iga seadis veel toitevoolu juhet ja maandust. Süsteemi tööpõhimõtte tundmine vähendab hirmu, suurendab enesekindlust ja teeb asja huvitavaks
sisaldab. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet. Võrgukaart Võrgukaart (inglise keeles network card, network adapter või NIC - network interface controller) on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali, ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna 'modem' on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad
uuesti kasutamine pärast pikemat pausi; minimaalsed randusepõhised sisend-/töötehnikad; ebapiisavad integreerimise võimalused nõutavate rakendustega; konstruktsiooniprotsessi osaline toetus Liideste ühenduvus: Otsese liidese korral on kõik süsteemi komponendid otseühenduses, neutraalse liidese puhul on komponendid omavahel ühenduses läbi ühtse tuuma. STEP Standard for the Exchange of Product data. Mõeldud algselt CAD süsteemide vaheliseks andmevahetuseks. Tänapäeval peab katma kõiki toote andmete töötlemiseks vajalikke funktsioone (nt: salvestamine, arhiveerimine, töötlemine). STEP põhilised nõuded andmevahetuse täielikkus (peab üle kandma kõik kasutajale vajalikud andmed); säilitamise täielikkus (võimaldab salvestada andmeid ilma intefreeritust ja täielikkust kaotamata. Toetab pikaajalist arhiveerimist.); Laiendatavus (STEP peab olema loodud nii, et seoses laiendustega ei muutu olemasolevad STEP translaatorid kasutuks);
ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · Kohalik arvutivõrk (LAN): · · · Bluetooth ja raadiopersonaalvõrk (WPAN), IrdA: · Bluetooth · 1998. a
Ping Ping utiliidi abil saab testida hostide vahelist võrguühendust. Selleks tuleb ühel hostil saata testsõnum ja teised hostid vastavad teavitusega, et sõnum jõudis kohale. Kontrollsõnumiprotokollis on nendeks testsõnumiteks "kajataotlus" ja "kajataotluse vastus". Kasutades nimetatud sõnumeid, testib ping utiliit ühendust ja esitab ka tulemuste kohta statistika. Kogutud informatsioon sisaldab üldjuhul järgnevat: andmevahetuseks kulunud aeg, saadetud sõnumi maht, vastuvõetud sõnumite arv. 10 6.Turvalisuse riskid Interneti kontrollprotokoll ei sisalda autentimist ja seetõttu kasutatakse ICMP-d teenusetõkestusrünneteks või andmepakettide pealtkuulamiseks. Teenusetõkkerünnakuks võltsitakse "aeg on ületatud" ja "kättesaamatu sihtpunkt" sõnumeid. Need sõnumid sunnivad hosti ühendust katkestama
rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. 7. DMA – direct memory access otsemällupöörduskanal DMA kanaleid kasutatakse suure kiirusega andmevahetuseks mälu ja välisseadmete vahel otse, ilma arvuti keskprotsessori osavõtuta. 8. BIOS – basic input/output system Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda 9. POST -power on self test käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus
Läbi I/O ehk sisend-väljundsüsteemi toimub mikroprotsessori füüsiline ühendus kontrollitava süsteemiga. Sisend-väljundsüsteem ei ole mõeldud suurtele vooludele ja seadmete otsejuhtimiseks. Kõrgsageduslike signaalide töötlemiseks on spetsiaalsed moodulid, mis summeerivad impulsside arvu, arvutavad impulsside sageduse ning edastavad tulemused andmesidesiini kaudu protessorile. Kommunikatsioonimoodulid on mõeldud kontrollerite omavaheliseks ja operaatorseadmetega andmevahetuseks. 17. Juhtalgoritmide esitamise viisid 1. programmeerimine kontakt(relee)skeemina (LD – Ladder diagram) – programmeerimisel releeskeemina kujutab juhtimisprogramm endast lihtsamal juhul ekeltriskeemi analoogi, kus skeemi vasakpoolne siin on piltlikult ühendatud toiteallikaga ja parempoolne siin korpusega, ning nende vahel on ühendatud elektriahelad. Võimaldab esitada keerukaid algoritme ning seda on mugav kasutada tarbijatel, kes on harjunud lugema ja koostama releeautomaatikaskeeme. 2
PAD (packet assembler/disaassembler) - paketter Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 X.25 signaalid ja andmed Ühenduse loomiseks saadab ühenduse algataja (DTE A) sihtkoha jaamale (DTE B) ühenduse loomiseks ühenduse taotluse paketi Valmisoleku korral vastab sihtkoha jaam paketiga ühenduse aktsept, millega annab teada, et on valmis andmevahetuseks Vastuse (aktsepti) saamise järel saab jaam DTE A alustada andmepakettide saatmist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 X.25 signaalid ja andmed Paketi saamisel võrgusõlm salvestab saabunud paketi ja kontrollsummade võrdlemisega kontrollib, kas edastus on toimunud vigadeta Vigade puudumisel saadab võrgusõlm eelmisele võrgusõlmele või jaamale aktsepti paketi vigadeta vastuvõtmise kohta Alles pärast aktsepti saamist, et pakett on
Üldiselt, arvestades elatustaset Eestis, jääb vist soovitada peale draiverite suurt mitte midagi installida ning puuduv tuua kas Kadaka turult ehk siis mõnest hästivarastatud Warezisaidist (jah, ma tean, BSA on olemas. Aga ta on Microsofti (M$) tütarfirma ning mingite kolmandate tegijate softiga nad eriti ei jända). 12 Milleks helikaarte põhiliselt kasutatakse? · Andmevahetuseks analoog- ja digitaaldomeeni vahel. (Domeen - ala, piirkond). MP3 lugu ei saa enne kuulata kui ta lahti pakitakse ning D/A muunduri kaudu kõrva sosistatakse. · Helide (muusika) genereerimiseks. See on süntesaatori funktsionaalsus. · switchboardi ja patchboxi ülesannetes, ehk siis nagu kommutatsioonipaneel eri pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?!
Kõike seda katab veel välimine kattekiht. jäävad transpordi veakindluse, virtuaalsete võrkude loomise, ühest arvutist teise läbi rakendus-, transpordi- ja võrgukihi ja Kasutatakse kaabelTV’s, kohtvõrkudes. 3 fiiberoptika: eeliseks haldamise ja katkestamise ning andmevoo juhtimise uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus. probleemid. on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb 21. Töökindel andmeedastus.Süsteem peab olema võimeline vahel. Protokollid moodustavad tarkvaraliselt realiseeritud kolmest kihist – sisemises kvartskius e südamikus liigub töötama ka juhul, kui osa pakette laheb kaduma või andmete kihilise protokollistiku, mis tagab võrgufunktsioonide täitmise
kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP
kümmet 20-realist kui üht 200-realist programmi
- kergendab rühmatööd (eri inimesed võivad tegeleda eraldi alam-
programmide loomisega, kooskõlastades vaid andmevahetuse)
- lihtsustab programmi muutmist ja uuesti transleerimist jne.
Programmi liigendamise võimalusi on mitmeid. Vaatleme esialgu variante,
kus programm asub endiselt ühes failis, kuid erinevad alamtegevused on
jaotatud erinevate alamprogrammide vahel. Alamprogrammide ja
peaprogrammi vaheliseks andmevahetuseks kasutatakse parameetreid.
Näiteks on ringi pindala arvutava alamprogrammi sisendparameetriks
(algandmeteks) ringi raadius, väljundparameetriks (tulemuseks) aga
pindala.
Pascalis kasutatakse kaht liiki alamprogramme - protseduure ja
funktsioone.
Mõlemad deklareeritakse (sisuliselt kirjutatakse valmis) programmi
alguses peale var- osa. Seega on alamprogramme sisaldava programmi
struktuur järgmine:
program ...
type ...
var ....
CPU-l ei ole infot, kas printer on sisse lülitatud, kas paberit on või kas puhver on tühi. Seega võib info minna kaduma. Või loeb CPU klaviatuurilt koodi ilma, et ta teaks kas klahvile on üldse vajutatud. Teisel juhul ei saa S/V seade teatada, et taha infot vahetada (näiteks on vajutatud klahvile klaviatuuril), kuid CPU saab S/V seadme vastavast registrist lugeda tema olekut iseloomustavat koodi. Näiteks printerisse koodi saatmise eel saab CPU kontrollida kas printer on andmevahetuseks valmis. Kui ei ole valmis, saab saatainfo ekraanile ja oodata valmisolekut. Prioriteetide probleem seisneb selles, et kui on mitu S/V seadet, siis peab otsustama, millises järjekorras nendega toimub andmevahetus. Esimene võimalus on seda teha programselt. Tähendab, et on programm, mis järjest loeb S/V seadmetest nende oleku koode ja kui mõni on neist valmis andmevahetuseks, siis selle kakäivitab. Prioriteedid
aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin 32. Andmevahetuse juhtimine: Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin 32. Andmevahetuse juhtimine: Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 7. Transpordi protokollid (NetBEUI, NetBios, TCP/IP, IPX/SPX). Port Protokoll 167-169 NETBIOS TCP/IP (Transmission-Control Protocol/Internet Protocol - Ülekande kontrollimise
8.03.12 8 Naiskolleegide õnnitlemine ja lillede kinkimine. Hüdrosilindri remont. 9.03.12 8 Hüdropumba remont 12.03.12 8,5 Pfreundt pControl kaalu Selle kaalusüsteemi paigaldus laadurile paigaldus on eelmistest L580. erinev kuna sisaldab endas GSM modemit andmevahetuseks kontoriga ja ka kontoritarkvara paigaldust. 13.03.12 8 Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580. 14.03.12 8 Ekskavaatori tsentraalkollektori remont. 15.03.12 8,5 Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580. 16.03
(protsessorelementide) arv kasvab (p↑). Rööpsüsteem on skaleeritav, kui tema efektiivsust E(p) = S(p)/p saab hoida konstantsena (E(p) = fix.) ka sellisel juhul, kui süsteemis talitlevate protsessorite (protsessorelementide) arv suureneb töödeldava infomahu (süsteemis töödeldava probleemi infomahukuse) suurenemisel. 39. Tegumi teralisuse olemus. Tegumi teralisus (G) iseloomustab seda, kui palju aega tegumis kulutatakse tegumi töötlusel (Tt) ja kui palju aega andmevahetuseks (Te) teiste tegumitega: G=Tt/Te. Eristatakse peeneteralist //fine-grain// ja jämedateralist //coarse-grain// rööpsust. 40. Arvutiarhitektuuride Flynni taksonoomia. Üks levinumaid süstemaatikaid arvutiarhidektuurides. Töötati välja 1960-ndate aastate keskel Michael J. Flynni poolt - nn voogklassifikatsioon. Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme- ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude
resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetikaloogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/Oseadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP ANDMEVAHETUSE JUHTIMINE: SÜSTEEMID KATKESTUSEGA JA ILMA, PRIORITEEDID Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks (polling) Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine. Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole. CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PCsse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed,
- DVI-D - ainult digitaalse monitori ühendamiseks - VGA - analoogmonitori ühendamiseks, - DisplayPort - digitaalsete monitoride või olmeelektroonikaseadmete ühendamiseks - HDMI (High Definition Media Interface) - võimaldab ühendada arvuti otse teleriga ja kanda üle nii digitaalse telepildi kui ka digitaalse heli SP/DIF (Sony-Philips Digital Interface)vormingus Arvutivõrgu port RJ-45 Järjestikport ehk RS-232 järjestikport andmevahetuseks vanemate seadmetega. Oli enimkasutatav port kuni USB liidese kasutuselevõtmiseni. Reeglina ei ole see port uuematel arvutitel vaikimisi välja toodud aga see on tugikiibistikku endiselt integreeritud ja võimalik arvutikorpusele välja tuua. Paralleelport - port paralleelseks infovahetuseks arvutiga. Kasutati enamasti printerite ühendamiseks. See port on tänaseks juba praktiliselt kasutusest kõrvale jäänud, kuna jõudlus
Siin on Vai VBA sisefunktsioon, mis teisendab arvu tekstivormingust arvu-vormingusse. Makros Test2, kus arvude sisestamisel käsutatakse funktsiooni Vai, toimub arvude liitmine ning samade väärtuste korral (20 ja 10) väljastatakse vastus Keskmine = 15. Makrod demonstreerivad ka võimaliku reaktsiooni juhule, kui käsutaja klõpsas nuppu Cancel. ALAMPROGRAMMID Peaprotseduuriks võib olla ainult parameetriteta alamprogramm, alamprotseduurideks aga nii alamprogrammid kui ka funktsioonid. Andmevahetuseks peaprotseduuri ja alamprotseduuride vahel ning ka alam-protseduuride vahel võib käsutada parameetreid ja argumente. Siin vaadeldakse nende käsutamist alamprogrammide puhul, kuid suur osa alljärgnevast kehtib ka parameetritega funktsioonide jaoks. Üldjuhul on alamprogrammi struktuur järgmine: Siin on nimi alamprogrammi nimi, parameeter { , parameeter } on formaalsete parameetrite ehk lihtsalt parameetrite loetelu. Exit Sub-lause lõpetab alamprogrammi töö ja tagastab täitmisjärje
. reaalsuses vastab ennustusele sündmus 'järgmine käsk' (PC+1). Neli varianti: siiret eeldati & see tuli --> T siiret eeldati & seda ei tulnud --> F siiret ei eeldatud & see tuli --> F siiret ei eeldatud & seda ei tulnud --> T 34.Andmeedastus juhtimise süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus – I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem – katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt – programne katkestuste lahendamine Daisy chain – prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller – olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek. Alamjaam ei ole lülitunud pikovõrku kuid on peajaamaga sünkroonitud ja vastuvõtja on sisse lülitatud Tootjad programmeerivad igasse moodulisse 48 bitise aadressi, mis oleneb seadme kasutusalast. Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb
Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek. Alamjaam ei ole lülitunud pikovõrku kuid on peajaamaga sünkroonitud ja vastuvõtja on sisse lülitatud Tootjad programmeerivad igasse moodulisse 48 bitise aadressi, mis oleneb seadme kasutusalast. Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb
Amdahli seaduse abil: Tuleb arvestada, et programmi rööptöötlusel p protsessori abil on saavutatav arvutuslik kiirendus Gustafsoni reegli alusel arvuliselt märksa suurem (optimistlik hinnang), kui Amdahli reegli järgi (pessimistlik hinnang) leitu. 38. Rööpsüsteemide skaleeritavus. Lk 118 39. Tegumi teralisuse olemus. Tegumi teralisus (G) iseloomustab seda, kui palju aega tegumis kulutatakse tegumi töötlusele (Tt) ja kui palju aega andmevahetuseks (Te) teiste tegumitega Peeneteraline rööpsus 1. Infoedastuste vahel viiakse läbi suhteliselt väikeses mahus infotöötlust. 2. Peeneteraline rööpsus hõlbustab protsessorite tasakaalustatud laadet. 3. Peeneteraline rööpsus toob kaasa täiendavaid infoedastusega seotud ajakadusid, mis pärsib süsteemi jõudluse kasvu. 4. Väga peene teralisuse korral võib tekkida olukord, kus infoedastusega seonduvad täiendavad
1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsõnaga saab prioriteete juhtida
korraga ei tohi kaks siini saata infot ühisele siinile (võib põhjustada puhvri läbipõlemise). Joonis 9Andmevahetus ühise siini kaudu Kuna siini edastuskiirus peab olema vastuvõetav ka kõige aeglasemale süsteemikomponendile, siis on uuemad arvutid mitme siiniga: kiirem siin protsessorile lähemal ning aeglasem siin sisend-väljundseadmete juures. Erineva andmeedastuskiirusega siine ühendab sild (Bridge), mis kasutab andmevahetuseks FIFO-tüüpi mälu, et siduda erinevate protokollide ja kiirustega siinide signaale. 26 17.1. Siinide jagunemine funktsioonide järgi Andmesiin (DB –Data Bus): Edastatakse andmeid. DB laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse. Nt kui DB on 64-järguline (koosneb 64-st liinist), saab ühe siinitsükliga edastada 64-bitilise sõna
Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Pilet 12 1. Loendurid. - Vaata Pilet2 2. Suvapöördusmälud. - Vaata Pilet1 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem I katkestus = pöördumine alamprogrammi poole (riistvaraline, programmiline või vea teke põhjused) Katkestustega süsteem II - CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AlamProgrammi I käsk. Juhtimine läheb vastavalt katkestust teenindavale progele.
TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese algustähega Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks – suure algustähega 54. Füüsiline aadress, MAC aadress Reaalselt on igal arvutivõrgus oleval seadmel vähemalt üks füüsiline aadress Tavaliselt on selleks kaheteistkümnekohaline number mida nimetatakse MAC
Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator, AOL, Opera. Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2.ee, solo.ee, email.ee, starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo! Mail. 5.4 Internet Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke, koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu-magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983
Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a
Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine. Dekoodril oli teatavasti omadus, et iga sisendkombinatsiooni korral on aktiivne ainult üks väljund
Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine. Dekoodril oli teatavasti omadus, et iga sisendkombinatsiooni korral on aktiivne ainult üks väljund
taktgeneraatorid olema sünkroniseeritud. Selle jaoks kasutatakse spetsiaalset riistvara (phase-locked-loop, PLL). Tõhusam, aga kallim, sest on vaja täiendavat riistvara taktsignaalide sünkroniseerimiseks. Asünk-se korral vaja edastada ka start- ja stopp-bitid. Mis võtavad aega ja sellepärast kiiremad järjestikliidesed, nagu nt USB ja FireWire, kasutavad sünkroonset. Paralleelliides on kasutusel ka nt printeriga andmevahetuses. Kiireks andmevahetuseks kasutatakse SCSI (Small Computer System Interface) erinevaid modifikatsioone. 29 Veakindlad koodid. Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Põhjused on erinevad. Viga avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. St andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta
Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis 21 ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i
Ja kui x'i distance vector muutus, siis saadab ta selle laiali ka oma naabritele ning protsess kordub seni kuni sõlmed vahetavad üksteise vahel vektoreid. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis on ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid
salajane võti, mida ainult keskus ja teine kasutaja teavad. Neid teadmisi ja keskust usaldades on võimalik paika panna skeem. Esimene kasutaja saadab keskusele kirja, et ta tahab suhelda teise kasutajaga ning vajab selleks võtit. Keskus paneb kokku paketi. Antakse võti esimese ja teise kasutaja vaheliseks suhtlemiseks ehk see on sessioonivõti, mida nad kasutavad ainult ühe ainsa korra. Sessioonivõtmete kasutamine suurendab turvalisust, sest et kui ühe andmevahetuseks on kasutusel üks võti ja teise jaoks teine võti ja kolmanda jaoks kolmas ning kui meil õnnestuks üks andmevahetus lahti muukida ja üks võti teada saada, siis teise andmevahetuse jaoks peame alustama seda tööd otsast peale. Keskus annab paketti kõigepealt ühise võtme KAB ja pakib kokku esimese kasutaja jaoks komplekti, kus on kirjas, et esimene kasutaja ja teine kasutaja. Nende omavahelise suhtluse jaoks on K AB ja selle paneb keskus kokku esimese kasutaja salajase võtmega
Andmevahetus arvutiga süsteemi andmesiini kaudu toimub läbi andmesiini puhvri, mis võimaldab andmeid ajutiselt hoida ja neid ühes või teises suunas edastada. Lülitused konstrueeritakse mitmekanalilistena (l ... n), kusjuures igal kanalil on oma funktsionaalelement, milles toimub tegelik andmevahetus välisseadmetega ning mis on viimastega välissiini kaudu otseselt ühendatud. Levinumad andmevahetuse funktsionaal- elemendid on järgmised: 1) rööpvärat andmevahetuseks rööpkoodis; 2) jadavärat andmevahetuseks järjestikkoodis; 3) otsemällupöördumise e DMA-kontroller; 4) taimer ajaintervallide genereerimiseks ja 5) klaviatuurikontroller. 2.3.2. Rööpvärat Rööpvärati lihtsustatud struktuuriskeem on joonisel 2.31. Selle põhiosadeks on sisend- ja väljundpuhvrid (registrid). Mõlemad on sisendite poolel varustatud lukkudega (latch); väljunditel on kolm võimalikku olekut. Värat ühendatakse välisseadmega välissiini kaudu,
o Min(2+1, 7+0) = 3, sellepärast kirjutame tabelisse z alla ka 3 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju (üle 200 miljoni), et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Lisaks oleks võimatu hoida neid kõiki ühes marsruutimistabelis. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems – ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS’i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks.
Käes- 20 ATA Pocket Interface 21 Programmed Input-Output 22 Direct Memory Access 15 oleval ajal pakub SCSI-liidesele kiiruse osas arvestatavat konkurentsi jadaliides Serial ATA. Serial ATA liidese korral on igal seadmel oma kaabel (st. on loobutud esmase ja teis- ese seadme eristamisest). Kasutatav kaabel võib ulatuda kuni ühe meetrini. Ka toite- pistiku standard on uus. Serial ATA liides pakub andmevahetuseks kiirust hetkel kuni Foto 26. Üleminek: 300 MB/s. Foto 27. Parallel paremal ATA ja Serial ATA IDE-toide, vasakul andmekaabel
kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. S/V-pordi baasaadress määrab kanali, mida mööda kurseerivad andmed arvuti keskprotsessori (CPU) ja sisend-väljundseadme vahel. Igal S/V-seadmel on oma unikaalne pordiaadress, mis tavaliselt esitatakse heksakujul. IBM PC-des tüüpilised S/V-portide aadressid on järgmised: Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu(16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V-pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse
annaabi.ee 
