Arvuti riistvara (0)

Riistvara
Arvuti riistvara
Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.
Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara
tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega
juurdepääsetavad.
Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi
tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja
paigaldatakse arvuti kõvakettale.
Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor,
klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed
riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAMmälu, emaplaat, toiteplokk.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Arvutisisesed riistvara komponendid:
Emaplaat ­ andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja
väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM.
Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart,
helikaart, raadiokaart, TVkaart.
Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu
organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid.
Protsessor
Protsessor ­ tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab,
mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul.
Protsessor töötleb programmi poolt etteantud andmeid. Protsessori töökiirust ehk
töösagedust mõõdetakse hertsidega (Hz).
Mälud
RAMmälu (Random Access Memory) ­ põhi ehk muutmälu. Andmed selles mälus
säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis
neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on MB.
Kõige uudsemad on DDR3 tüüpi mälud. DDR4 tüüpi mälud peaksid turule tulema
2012 aastal.
ROM
ROM (Read Only Memory) ­ püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid.
Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus.
Tuntud selletaoline mälu on BIOSROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema
peamisi sisendväljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on
salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi.
Kõvaketas (HDD)
Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku
alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse
digitaalselt kodeerituna.
Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud
arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud.
Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 80 GB kuni 2 TB, kettad pöörlevad kiirustega
5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m).
CDROM
CDROM (compact disc read only memory) ­ on tänapäeval laialt levinud välismälu.
Tavalise CDplaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda.CDRW puhul on ka ise
võimalik plaadile kirjutada. CDplaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt
tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CDplaadid 650700 MB infot.
CDst järgmised põlvkonnad on DVD ja BLURAY ,mille mahutavused on CD
plaadist mitu korda suuremad (vastavalt 4.7GB ja kuni 128GB)
Videokaart
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise
kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart.
Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse
vastavatesse pesadesse.
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone.
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema
valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga.
Helikaart
Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale.
Võrgukaart
Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral
internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt
kahe seadme vahel.
Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja
võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele.
Muud vidinad
Klaviatuur
Hiir
Joystick
Printer
Skänner
Kõlar
Monitor
Tänan kuulamast