50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cky2kk
Õppematerjali autor
Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest
Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks
Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3
modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid