Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "\"Sissejuhatus sotsioloogiasse\" loeng: struktuur, funktsioon, väärtused, normid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, bürokraatia, tudeng, mead, ettekujutus, tekkivad, küsis, oligarhia, weber, ülemus, bürokraatlik, suhtleme, zest, uurime, peegelpildi, rolliootus, rollidistants, tudengid, jaotusid, toimivad, sundlus, kapital, eliit, liidrid, spetsialiseerumine, erandeid, mingite, professionaalsus, sotsioloogiasse, tahe, struktuurid, osakond, herbertMeadi teoorias asetab inimene end teise asemele,võtab üle teise rolli. • • Muzafer Sherifi katsed : • Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). valgustäpi katse (autokineesia), lasi hulgal inimestel vaadata pimedas toas täppi ja pärast küsis, kuhu see liikus ja kui palju – esialgu küsis kõigi käest eraldi, vastused jaotusid võrdselt (erinevad tulemused). Siis pani ta inimesed kokku ja lasi neil arutada, kuhu punkt liikus. Küsis uuesti, kuhu see liikus ja arvamused olid palju ühetaolisemad. Ühine referentsraam (frame of reference) – kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused ühtlustuvad. • Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt
vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et ,,reaalsus" ei eksisteeri ,,seal väljas", vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus ,,akt". Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Zest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Zest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. ,,Üldistatud teised" (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest
vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest
vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest
Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
Egoisttliku, altruistlikud, anoomilised ja fatalistlikud enesetapud Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid
inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt
17. Sünergia(synergy; )- on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. On koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. 18. Sotsiaalne jõudeolek(Social inactivity )- on olukord, kui üks grupi liige ei osale aktiivselt grupi töös ja kasutab ainult grupi eeliseid 19. Organisatsioon (organization, ) on kindla inimrühma tervikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki 20. Formaalne organisatsioon(formal organization; ) · On teadlikult loodud ja planeeritud · Toimib sihikindlalt kindlate eesmärkide saavutamiseks · Struktureeritud ja koordineeritud on tegevused ja ülesanded · On hierarhilise struktuuriga ja määratletud eesmärkidega · Suhted on määratletud
17. Sünergia(synergy; )- on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. On koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. 18. ,,Sotsiaalne jõudeolek"- on olukord, kui üks grupi liige ei osale aktiivselt grupi töös ja kasutab ainult grupi eeliseid 19. Organisatsioon (organization, ) on kindla inimrühma tervikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki 20. Formaalne organisatsioon(formal organization; ) · On teadlikult loodud ja planeeritud · Toimib sihikindlalt kindlate eesmärkide · saavutamiseks · Struktureeritud ja koordineeritud on tegevused ja · ülesanded · On hierarhilise struktuuriga ja määratletud · eesmärkidega · Suhted on määratletud
...............................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus......................................................................................................................5 Rooli ootlus.............................................................................................................................6 Asukoha mõju rollile...............................................................................................................6 Sildistamine.......................................................................................
Auguste Comte - teadus ühiskonnast, usk ühiskonna juhitavusse teaduslike meetoditega. Organitsism. Kriitiline sotsioloogia. Teadus ei saa anda objektiivseid teadmisi ühiskonnast, kuna teadlased on ise mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. Argimõtlemise arusaam ühiskonnast sõltub inimeste haridusest, informeeritusest ja kuulumisest sotsiaalsesse gruppi. Sotsioloogiliste uuringute tulemused võivad sõltuda läbiviimise ajast, küsimuste sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms. Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele
1950ndatel avastati, et juhtimine erinevate situatsioonides erinev. Uuel ajal - isiksuseomaduste teooria tagasi. -Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. =>Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele. - Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala 10. Organisatsiooni ülesehitus- Organisatsioon = kollektiivse tegevuse struktuur: eesmärgid, vahendid, kontroll, administratsioon. 1) Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid / rolliootused. 2) Produktiivse koostöö korraldamine. Liikmete tegevuse ja teiste panuste korraldamine nii, et nad on eesmärkide saavutamiseks kasulikud. Võimuvahekorrad/alluvussuhted liikmete vahel.
3. Teleoloogiline, feodaalne, teoloogiline, 4. Tehnoloogiline, metafüüsiline, positiivne 7. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama 1. loodus- ja täppisteaduste uurimismeetodeid 2. nii loodus- ja täppisteaduste meetodeid kui oma erilisi uurimismeetodeid 3. oma erilisi uurimismeetodeid * 8. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte? 1. Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2
Muudame teatud käitumisprogrammid harjumuspäraseks. Kultuuri püsivus. Me õpime, mida oodata, ja meie kogemused vastavadki meie ootsutele. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, ent vastupidine protsess ei toimi: kui väidame, et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel. Weberi moderne organisatsioon: ¤ Modernne bürokraatia teeb vahet ametikoha ja isiku vahel, kes sellel töötab ¤ Bürkoraatiat iseloomustab samasugune tööjaotus nagu tootmiseski ¤ Ametiisikud alluvad reeglitele, mis kehtivad kõigi kohta Dalton näitab, et juhtimine kujutab endast omakasupüüdlikku poliitilist tegevust, mis nõuab läbirääkimiste pidamist, kompromisside tegemist ja leppimist ajaoluga, et ühte parimat lahendust polegi olemas. Konstruktsiooni kihid: reeglite rikkujad
jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
Hariduse mõju eneseteadvusele Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890). Nt kui keegi ütleb: ,,Väga vahva tüdruk/poiss", ja kui tajun end hästi, siis on see seelik/pintsak osa minust. Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan. Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad. Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja
1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis,
o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga · Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused. · Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus) o - praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme)
pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend
muudatuste ajal enesetappude hulk tõuseb, lahutatute hulgas rohkem kui abieluinimestel. Leidis ka, et katoliiklaste hulgas on enestappe oluliselt vähem kui protestantidel. Millest see tuleneb? Patt on enesetapp mõlema usuvoolu jaoks ühtemoodi. Durkheim leidis, et seletavaks faktoriks on sotsaalne sidusus ühiskonnas. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tugevad sotsiaalsed sidemed (pere, abielu, lapsed, usuorganisatsioonid) on tõhus ,,profülaktika" enesetappude vastu. Max Weber (1864-1920). Põhihariduselt jurist ja ajaloolane. Tema sotsioloogiline pärand kestab siiani väga jõuliselt edasi ja erinevalt mõnedest sotsioloogia isadest (nt Comte) tsiteeritakse teda palju ja tema teoreetilist pagasit kasutatakse ja analüüsitakse siiani väga aktiivselt. Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia
Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
mis võimaldavad tal pärast ühiskonnast osa võtta. *kultuurierinevused - keskkond, mille suhtes inimene sotsialiseerub, loob nii eneseteadvuse kui isiksuse. Inimese Mina Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab, identifitseerib. Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne vastupidi.
Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest:
Sotsioloogia kui sotsiaalne füüsika. Emile Durkheimi (1858-1917) arvates üksikindiviid ei oma sotsioloogia jaoks erilist tähtsust. Olulisem on kollektiiv või suurem grupp, kuhu inimene kuulub, mis suunab inimese käitumist. Hindas kõrgelt statistika tähtsust. "Enesetapp" (1897). Klassikaline sotsioloogiline uurimus. Uuris enesetappe protestantide ja katoliiklaste seas. Oluline tegur erinevuste seletamisel sotsiaalsel sidususel. Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine.
Inimene ise ei vali endale rolli vaid võtab rolli vastavalt olukorrale. Roll ei ole inimese omadus. Nt kui kohtud pruudi vanematega siis võtad viisaka rolli. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne.
**Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine. Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev.
· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.
orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel. Mikro-taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides). Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
Kuid nende arusaam vanguvalvuri rollist oli selline, et tegelikult olid nad olnud palju jõhkramad kui tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad oleksid oma vange nii halvasti kohelnud . Järeldused: See uurimus räägib meile üsna palju rolli teadmise tähtsusest inimeste sotsiaalsele käitumisele. See uurimus räägib meile midagi ka viisi kohta, millisena meie ühiskonnas võimu ja kontrolli kujutatakse. Eksisteerib ettekujutus, et seda tüüpi mõjuvõimuga kaasneb automaatselt julmus või türannia. 4) Sotsiaalse skeemi mõiste ja sisu, vajalikkus (rolli-, isiku- ja mina-skeemid). Sotsiaalne skeem - me säilitame oma sotsiaalseid teadmisi terviklike, paindlike vormidena, mis vastavalt meie tegusid juhivad. Me kasutame stsenaariumite skeemi oma käitumise juhtimiseks, kui me oleme kindlates väljakujunenud sotsiaalsetes oludes, mis vajavad osalejate toimingute kindlapiirilisi ahelaid.
Palju Koordineerijad ja Meeskonnatöötajaid: Fookus: (+) Töötajate arendamine (-) Kõikelubavus, ebaproduktiivne diskussioon Stiil: (+) Inimsuhete mudel (-) Maaklubi Palju Innovaatoreid ja Võimaluste otsijaid: Fookus: (+) Laienemine, ümberkujundus (-) Ennatlik reaktsioon Stiil: (+) Avatud süsteemide mudel (-) Tormiline anarhia Palju Viimistlejaid ja Teostajaid Fookus: (+) Konsolideerumine, tasakaal (-) Protseduuriline steriilsus Stiil: (+) Sisemiste protsesside mudel (-) Külmutatud bürokraatia Palju Hindajaid ja Kujundajaid Fookus: (+) Toodangu maksimeerimine, konkurentsivõime (-) Kurnav vaenulikkus Stiil: (+) Ratsionaalsete eesmärkide mudel (-) Ängistav orjatöö Igas organisatsioonis on peidus mitmekülgsust suhtlusstiilide mitmekesisust. Suhtlusstiilide erinevuste ärakasutamine võib aidata saavutada tõhusama koostöö, viljakamad suhted, suurema tootlikkuse ja ettevõtte paremad tulemused. Teiste inimeste eelistuste äratundmine tööl ja nendega
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud
hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/ 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6
annaabi.ee 
