ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid. Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1. majanduslikud tingimused 2. poliitilised tingimused 3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus
kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis,
-valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid
Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas
a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine
· Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjas, kuid pole keelatud kandideerida üksikisikuna. · Et osutuda valituks, tuleb koguda kokku kvoot. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. · Häälte ülekandmise põhimõte rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. (suurendada erakonna esindatust volikogus v parlamendis) · Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti- seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Seda kasutatakse selleks, et vältida parlamendi killunemist Parteifraktsioonideks. Hübriidsed valimissüsteemid · Tähendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (jagatakse võrdselt mõlema süsteemi vahel) · Käibel ka Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris
Kui seda ei juhtu, korraldatakse hääletuse teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Majoritaarse süsteemi eelised: Lihtsus ja inimestele arusaadavus. Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis.
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade
Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud. demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali,
5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16=1687,5....jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas) · Kompentsiatsiooni mandaat- uuesti võetakse vaatöuse alla üleriigilised nimekirjad. Kandidaate enam ümber ei reastata. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Mis mõjutab ja kuidas valijate käitumist?
aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Kandidaatide üleseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidaktuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerub siin ühele saadikukohale mitu erinevate välajvaadetega kandidaati. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad
mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel.
2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus
· Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20. Erakondade tüübid: liikmeskonna ja ideoloogiate järgi · Kus parteiliikmete arv on suur, neid nimet massiparteideks. · Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?? Segavalimissüsteem valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem. Valijate käitumist mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga
Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema
nimetatakse vabadeks valimisteks. 2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Olulised on valija vanusega seotud nõuded nii hääletamisel kui kandideerimisel. Enamuses riikides saab hääletada alates 18.eluaastast, Eestis võib kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 3 2
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine.
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus)
14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel, teovõimelistel isikutel. · Valimised on vabad- vabad võimalused kandideerida, hääletaja on oma valiku sooritamisel vaba. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- valimiste hääled on võrdsed, Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid. 17 Majoritaarne valimissüsteem- ehk enamusvalimist süsteem. 18 Proportsiooniline valimissüsteem-.
valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine- Erakonnad 1)Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse c)valimiskonkurents 2)Ülesanne a)esindavad rahva erinevaid seisukohti b)kujundavad sisepoliitilist elu c)pääseda võimule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 1)Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel
jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. VALIMISKAMPAANIA Enne valimisi püüavad tavaliselt kõik erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid tegutseda nii, et saada valimistel võimalikult suur valijate toetus. Aktiivse kampaania pikkus on tavaliselt kakskolm kuud. Seejuures peab iga erakonna või valimisliidu valimiskampaania keskenduma kahele põhiküsimusele: 1. Mida tahetakse saavutada ja mis eristab üht parteid või kandidaati teistest? 2. Kuidas oma strateegiat mõjusalt ellu viia? Tihti kujunevad kampaaniad eelmiste valimiste koopiaks. Seda on raske vältida, kuid kindlasti
häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan: Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad e valimistel on vaba konkurents 2. Valimised on üldised, st valida võivad kõik hääleõiguslikud kodanikud 3
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
korralisteks valimisteks. Valimised võivad toimuda ka sagedamini põhiseadusega määratud viisil - neid nim. erakorralisteks valimisteks. 2. Vahendada võimule kodanike nõudmisi. 3. Hariv funktsioon - kuna kampaania perioodil tarbivad inimesed rohkem teavet ja viivad end kurssi erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted: Demok ja mitte demok. valimiste erinevused: Demok- kandideerimse õigus on kõigil parteidel. Valmiskampaania reeglid määratakse seadustega. ühele kohale mitu kandidaati. Valimis kontrollis sõltumatu vaatleja. Valimised on avalikud ja tõesed. Eesmärk rahva huvidega arvestamine. Mitte demok- kandideerimise õigus vaid võimuparteil, valimis kampaaniat kontrollib võimupartei. ühele kohale üks kandidaat. Ei lubata välisvaatlejaid. Tulemused on võltsitud ja tegelikud andmed salastatud. Eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine Vabade valimiste põhireeglid 1. Valimised on üldised. kehtib vanuseline piirang, hääletada saab al 18
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga. 3. Parteid on poliitilised, survegrupp mitte 4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte. Iseloomustada 'uusi sotsiaalseid liikumisi' 1. Tekkisid 1990ndatel - vastandumise poliitika 2. Nende huvid on laiemad kui sg, kuid kitsamad kui parteidel. 3
Vaatame lk 76-77 Massimeedia (hoiakud, kriitika, info tarbimine) (selget tõestust ei ole). Helle Pondre 2010 Kasutatakse eelhääletamist Valimistulemus on iga kord ainuomane, mis määrab võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi Vaatame riigikogu valimisi (1990-2003) õpik, lk 78 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77) Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate
Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid
seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
