.......................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika......................................................................................................... 7 1.6 Tööjõud.......................................................................................................................... 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...........................................................................
loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . Kirjuta joonisele sobiv pealkiri, mis kajastaks võimalikult täpselt riikide reastatust. 46. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused; Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele
sajandi jooksul, mil Põhja-Itaalia on majanduslikult kiiremini arenenud. Neli Põhja- Itaalia maakonnast on kümne Euroopa rikkaima maakonna edetabelis. Itaalia regionaalpoliitika prioriteedid on suunatud Lõuna-Itaalia majanduse arendamiseks. Lõuna-Itaalia järele aitamiseks on käivitatud majanduse elavdamise projekte, mis sisaldavad rida maksu- ja investeeringusoodustusi. Samuti asuvad lõunas suurte arenenud Põhja-Itaalia ettevõtete filiaalid. Viimase kahekümne aasta jooksul on vahe vähenenud, kuid siiski on Lõuna-Itaalia oluliselt vaesem kui Põhja-Itaalia. Itaalia Statistikbüroo (ISTAT) on määratlenud 2004. aasta Itaalia suhtelise vaesuse piiri. Riigis on 7.5 mln. vaeseid (13.2%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Võrdluseks: 2003. aastal oli selliseid 6 mln. 800 tuh. (12%). Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%).
Nagu öeldud, siis kaubeldakse infoga ning enamus inimesi töötab teeninduses ning tegevuspiirkond on ülemaailmne. Töös kasutatakse vaimseid oskusi. 2. Riikide arengutaset saab vaadata kahte moodi: SKT ja inimarenguindeks. SKT ehk lahti kirjutatuna Sisemajanduse KoguToodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu. Inimarenguindeks vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus (kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga
Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks. Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht. Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi. Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita. Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused. 2016. aastal püütakse eriti keskenduda madalapalgaliste toimetuleku suurendamisele. Rakendakse reform, mis annab madalapalgalistel töötajatel võimaluse saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks
tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47. Iseloomusta kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID
tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47. Iseloomusta kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID
etappi ja tavaline oli paljulapseline perekond. Ja tulid eelkõige noored inimesed, 20-30 aastased, kes ju kõige meelsamini elukohta vahetavad. Sellepärast oli tulnukrahvastiku sündimus väga kõrge, suremus aga ebaloomulikult madal - vanaemasid-vanaisasid kaasa ei võetud. Ent tulnukrahvastik mitte ainult ei kasvanud, vaid ka muutus kiiresti. Põlisrahvastiku teatud kultuurilisel mõjul läksid nad ruttu üle vähelapselistele peredele - rutem kui nende rahvuskaaslased kodumaal. Eesti tulnukrahvastik hakkas kiiresti vananema ja lähenema demograafilisele kriisile. Seda soodustas ka ta ebaharilik vanuseline koosseis. Eriti palju uusi inimesi saabus Eestisse 1945- 1955 ja 1980. aasta ümber, vaheaegadel saabus vaid veidi rohkem kui lahkus. Ja arvestades tulnukate noorust saabudes, näemegi, et tulnukrahvastikus on ebaharilikult palju inimesi, kes on sündinud 1920- ndatel ja 1950-ndatel aastatel.
tõttu nimetatud protsent väiksem. Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele. Diskrimineerimine (tööturul) Kas diskrimineerimine on olemas? Teema on aktuaalne 1960ndatest aastatest, selle ajaga pole loodud ühtki üldtunnustatud diskrimineerimist selgitavat majanduslikku teooriat Diskrimineerimine on sageli varjatud ja eri gruppide jaoks eri vormidest
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus Eesti on liikumas esimesest rühmast teise. Riikide perepoliitika eesmärgid: 1) Perekondade rahaline toetamine erinvate hüvitiste ja toetuste kaudu; 2) Töö- ja pereelu ühildamise toetamine; 3) Teenuste osutamine; 4) Perekonnaelu tugevdamine; 5) Naiste ja laste õiguste kaitse; 6) Sündimuste soodustamine. Perepoliitika meetmed: Otsene majanduslik toetus peredele Peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lapsehoid) Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud) Mitte sekkuma põhimõttel, et ühiskond peab ise reguleerima Eesti perepoliitika iseloomustus Üksikutele riskigruppidele pööratakse suht vähe tähelepanud ning peamised vahendid suunatakse ideaalperekonnale. Samas ootused on toetuste osas kõrged.
Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks? Kuigi maa-asulates on võrredles linnaliste asulatega töötuse määr vähenenud kiiremini ja suuremalt, ei ole olu kord maa piirkondades siiski kiita. Lisaks on perifeeriatest piirkondadest viimase viie aasta jooksul lahkunud protsentuaalselt rohkem inimesi kui linnadest. Järelikult ei ole seal piirkonnas nii head elu tingimused ja karjääri võimalused ning inimesed otsivad paremaid väljundeid. Tabel 1. Linnaliste ja maa-asulate elanike töötuse määr ja töötuse lõhe vanuserühma järgi. Statistikaamet, 2015
Strateegiliselt tähtsate ühendusteede kõrval tuleb tagada ka kohalike teede ning linnatänavate ja oluliste liiklussõlmede kaasaegne tase ning läbilaskevõime. 7. Munitsipaalmaa osakaalu tuleb suurendada. Kohalik omavalitsus peab saama peremeheks maa-asjade korraldamisel oma vallas ja linnas. 8. Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine kohaliku omavalitsuse omandina. 9. Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks. 10. Keskerakond peab oluliseks kohalikuks arenguks kavandatavate Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite mahu vähemalt kahekordistamist järgmiseks perioodiks (2007 2013) ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega. 11. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. 33. Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute
26. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · soodustatakse välisinvesteeringuid · konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · liberaalne kaubanduspoliitika · vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime · riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini · siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut 27. Miks väidetakse, et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud? Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud, mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu. 28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida?
soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, vastutab kohalik omavalitsus. Neil peab säili ma võimalus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis ole vate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinna kujundust. 4.Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine kohaliku omavalitsuse omandina. 5.Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks. 6.Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust. 7.Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist
Seega jääb mulje, et tegelikult ikkagi ei oodata, et meil oleks aktiivne ja kaasamõtlev kodanikuühiskond, kus kodanikud avaldaksid arvamust ja annaksid oma panuse saavutamaks toimivat heaoluriiki. Kuna aga töö eesmärk oli vaadelda seadusi, siis ei peaks piirduma paarida. Teine väga hea ja kasulik sotsiaalne seadus, mis Eestis on vastu võetud on Riiklike peretoetuste seadus. Selle seaduse alusel makstakse peredele nii universaalseid kui ka vajaduspõhiseid toetusi. Üheks universaalseks toetuseks on lapsetoetus, mille määramise kriteeriumiks on laste arv. Vajaduspõhiste toetuste määramise aluseks on tõestatud vajadus, mille puhul toetust maksab kohalik omavalitsus enda poolt kehtestatud korras. Ka sellel seadusel on õigusriigile kohane eesmärk toetada neid, kellel on suurem vaesusrisk, see tähendab väikeste laste ja eriti paljude lastega peresid.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hi
seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3.tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi: 1.Residuaalne mudel –( Residuaalne. (residual – jääk, ülejääv). Teenuseid, raha antakse vajaduse järgi
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus • Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Miks peaks vähendama sotsiaalset ebaõiglust tervises? 1. Ebavõrdsus ei ole eetiliselt aktsepteeritav 2. Rahvastiku tervist mõjutab tulemuslikumalt laiade gruppide tervise edendamine 3. Pikaaegne sotsiaalne ebavõrdsus tervises eeldab ühiskonnalt suuremaid väljaminekuid 4. Kehvem tervis tekitab sotsiaalse tõrjutuse 5. Sotsiaalne ebavõrdsus tervises toob endaga kaasa negatiivsed mõjud majandusele Sotsiaalne kapital (inimestevaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
protsenti. Viimase vanusegrupi suurenemist umbes 30 protsendi peale oodatakse aastaks 2040. Alles siis võime Hiina puhul rääkida sellest, mis on praegu aktuaalne Euroopas nimelt rahvastiku ulatuslikust vananemisest. 13 Sünnitusvõimelised naised teevad karjääri ja seetõttu ei mõelda pereplaneerimise peale. Sünnib järjest vähem lapsi. Sündimus on vähenenud. Maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina elab juba veerand sajandit ,,ühe lapse poliitika" tähe all. Meeste keskmine eluiga on 32,3 ja naiste oma 32,2 aastat. See on kõrge keskmine eluiga. Teiseks käivitas ühe lapse poliitika Hiinas hüsteeria, mis pole seal tänaseni vaibunud ja mis on seotud iidsete konfutsianistlike tõekspidamistega, mille kohaselt täisväärtuslik ühiskonnaliige on mees, mitte naine. See tähendas (ja tähendab) seda, et
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord...........................................................................................................7 2. Hiiumaa elani
aastal 2008 ning tõustes peale seda pea 1200 inimese piirimaile. Lahkujate puhul oli siseränne kõrgpunktis aastal 2003 ning hakkas peale seda langema. Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi. Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu vaadeldava perioodi vältel olnud vähem kui surmasid (iive on negatiivne), kuid viimaste aastatega on vahe vähenenud ning on võimalik, et paari aasta jooksul võib Saare maakonna iive nulli minna. Hetkel on nii sündide kui surmade arv aastas ca. 400. Kõige väiksema osa saabujatest ja lahkujatest moodustab välisränne. Paraku on näitaja lahkujate puhul suurem kui saabujate puhul ning viimase kümnendi jooksul on märgata kerget tõusutrendi nii saabujate kui lahkujate puhul välisrände läbi., Joonis 1. Saabujate arvu dünaamika Saare maakonnas Joonis 2. Lahkujate arvu dünaamika Saare maakonnas
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
