Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid Tselluloos-polü Laktoos-di Sahharoos-di Fruktoos-mono Amülopektiin-polü Glükoos-mono Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di ja on monosahhariidid, ja on disahhariidid ja kõik millel on n need on polü. 7
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
· Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus
· polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside, lisaks paralleelahelate vahel vesiniksidemed tekivad pikad, tugevad tselluloosikiud Tärklis, glükogeen, tselluloos
galaktoos + glükoos Disahhariidi teke C H O + C H O => C H O + H O 6 12 6 6 12 6 12 22 11 2 Disahhariidi hüdrolüüs C H O + H O => C H O + C H O 12 22 11 2 6 12 6 6 12 6 Polüsahhariidid a-glükoos b-glükoos Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil
Kuumutamisel lagunevad klatraadid tagasi joodiks ja tärkliseks ja kaotavad värvuse. Struktuur omab kahte ehitust: on hargnenud ahel (amülopektiin tardub) ja lineaarne ahel (spiraalne ahel amüloos ei tardu). amülopektiin amüloos Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O 3.Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu. Tärklise monomeer
Munavalk. ...munavalgud denatureeruvad. Pikaajalisel ... liituvad vesinikdioksiid(H2S) ja munas olev raud(Fe), tekib sinise värvusega ühend. H2S + Fe = FeS + H2 Muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina- pidurdavad valkude omastamist organismi poolt. Vees lahustumatud aminohapped Rasvaga sarnane keemiline koostis; Sisaldab väävlit Maltoos C12H22O11 Glükoos C6H12O6 Tärklis C6H10O5 4. Tärklis koosneb (amüloos ja amülopektiin.) 5. Glükoosil on OH rühm (all) pool. 6. Tselluloos koosneb ( ) glükoosist, kus OH rühm on (üleval) pool. 7. kirjelda tselluloosi pundumist (vesi lükkab molekulid üksteisest eemale, pugedes neile vahele) 8. piimhappe tekkimine (glükoosist- glükoos läheb pooleks C3H6O3) 9. amiinide tunnused on? (-amiin liide lõpus, haiseb) 10. CH3CH2NH2 + HNO3 = CH3CH2NH3NO3 11. 2(CH3)2NH + H2SO4 = [CH3NH2]2SO4 12. (CH3)2NH + HPO4 = [(CH3)2NH2]3PO4 13
ja funktsiooni (muuhulgas seeditavuse) Monosahhariidide liitumine · Disahhariidid · Hemiatsetaal OH + "tavaline" OH liituvad (vabaneb H2O) ja tekib glükosiidside "all pool" ehk alfa konfiguratsioon (seeditav) Disahhariidid (oligosahhariidid) · Piimasuhkur (gala- glu) · Lauasuhkur (glu-fru) · Maltoos (glu-glu) Polüsahhariidid · Tselluloos · Tärklis taimedes · Glükogeen loomades Tärlklis: amüloos ja amülopektiin Kitiin Hüaluroonhape jt · Glükuroonhappe ja atsetüülglükoosamiini polümeer · Katab liigesepindu · Kondriotiin (kõhrede ja luukoe osa) · Hepariin (pärsib vere hüübimist) maksas, arterite ja kopsude seintes. Kasutatakse ravimina
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(...
Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest
Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide? Monosahhariidid, oligosahhariidid, olüsahhariidid
ehitust: on hargnenud ahel (amülopektiin tardub) ja lineaarne ahel (spiraalne ahel amüloos ei tardu). amülopektiin amüloos Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega
ehitust: on hargnenud ahel (amülopektiin tardub) ja lineaarne ahel (spiraalne ahel amüloos ei tardu). amülopektiin amüloos Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega
o Olulisemad on 2 jäägiga disahhariidid Polüsahhariidid: ehitus, omadused (natuke), kasutusalad - tärklise esinemisvormid (eriti glükogeen! kus ta on? Ja milleks hea), tselluloos. Tärklise ja tselluloosi vahe. o Koosnevad väga paljudest glükosiidesidemetega ühendatud monoosijääkidest o Neid on võialik hüdrolüüsida kuni monosahhariidideni o Tärklis- armuloos (lineaarne), amülopektiin (hargnenud), glükogeen (loomne tärklis, väga hargnenud, kiire glükoosi allikas organismis) o Tselluloos- eluslooduse levinuimm ehituspolümeer, ei hüdrolüüsu inimorganismis 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus (rasvhape ja baasalkohol). o Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad) ja vahad o Liitlipiidid- fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid
Sirge ahel koosneb tuhandetest lülidest, polümeeri molaarmass võib ulatuda üle miljoni ühiku. Tselluloosi pikad molekulid ühinevad vesiniksidemete abil, nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on paljude materjalide tootmise lähte aineks (nt paber, etanool). Hüdrofiilne. Natuke tselluloosi toidus on normaalseks seedimiseks vajalik. Tärklised on ehitatud -glükoosi jääkidest. Taimede varupolüsahhariid. Kaks tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Hüdroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Pundub vees, soojenemisel moodustab klistiiri. Polümeerahelate hargnemine. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks.
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotu...
2) Vedelate toiduainete ja jookide tekstuuri ja voolavusomaduste muutmiseks ja kontrollimiseks 3) Pooltahkete toiduainete deformatsiooni omaduste muutmiseks ja kontrollimiseks Kasutatakse kontsentatsioonis 0,25-0,50%. Polüsahhariidide jagunemine 1) Täiuslikult lineaarsed polüsahhariidid a. Tselluloos, amüloos b. Vees lahustumatud, võivad lahustuda ainult äärmuslikel tingimustel c. Kergesti sadestuvad 2) Hargnenud polüsahhariidid a. Amülopektiin, glükogeen b. Lahustuvad vees paremini c. Madalama viskoossusega d. Kõrgetel kontsentratsioonidel moodustavad kleepuvaid kliistreid 3) Lineaarselt hargnenud polüsahhariidid a. Guaraan, alküültselloloos b. Suur lahuse viskoossus 4) Karboksüülrühmaga polüsahhariidid a. Pektiin, alginaat, karboksümetüül-tselluloos b. Leelissooladena väga lahustuvad neutraalses või leeliselises pH vahemikus c
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) ...
mõlema valem (C6H10O5)n, kuid n väärtus erinev. Amüloosi molekulis on umbes 200 alfa-glükoosi jääki, mis ühinevad spiraalsesse ahelasse (C6H10O5)200 Amülopektiini molekul sisaldab u 6000 glükoosijääki, keerukam molekuli ehitus, ahel hargnenud. (C6H10O5)6000 Keskmine molekulmass on üks miljon. Füüsikalised omadused: > valge > krudisev > hügroskoopne > pulbriline > külmas vees ei lahustu > kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao prote...
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse erista...
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Mole...
Laetud: Aluselised: Lys, Arg, His (N) Happelised: Asp, Glu Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes. 3 Üldbioloogia. 1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned) 2 Struktuursed: (polüsahhariidid) a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb
Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt on monosahhariididel kalduvus tekitada karbonüülrühma ja ühe hüdroksüülrühma osavõtul tsükkel. Tärklis Tärklised on ehitatud -glüoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos
neid on võimalik hüdrolüüsida kuni monosahhariidideni. Homopolüsahhariidid- ehitusüksusteks on üht-tüüpi monoosijäägid ja heteropolusahhariidid-koosnevad korduvatest disahhariididest ja need koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest(tuletis). Tärklis Varupolüsahhariidid ehitatud -glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Tselloloos struktuursed plüsahhariidid. ehitatud -glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Erinevus:inimeseke organism lagundab tärklist mitte tselluloosi 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus.
Seepärast võib oletada, et pajukoore kestval lahtises nõus keetmisel äädikaga saadi salitsüül- hapet sisaldav lahus. 5. Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest. See annab polümeeriahelale sellise kuju, et ahelad saavad omavahel moodustada hulgaliselt vesiniksidemeid. Seetõttu on tselluloos kui materjal tugev ning ka keemiliselt üpris püsiv. Nii ongi tselluloos struktuurne polüsahhariid bioloogili- ses tähenduses. Amülopektiin (ja kõik tärklised ning glükogeen) on ehitatud -glükoosi jääkidest, mistõttu need ained hüdrolüüsuvad suhteliselt kergesti. Nii täidavadki tärklised ja glükogeen organismi- des energeetiliste varuainete rolli. 12 6. Lavsaan on polüester (vt lk 64), tema ahelas pole vabu hüdroksüülrühmi. Tselluloosi (lk 82) ahe- la igas lülis on kolm hüdroksüülrühma
molekulis, Ser, Thr, Cys, Tyr, Asn, Gln). Laetud (aluselised Lys, Arg, His, happelised Asp, Glu). 4) Vitamiinid (ensuumide aktivaatorid, funktsionaalne rühm, koensüümid, mida organism ei suuda ise sünteesida). Makromolekulid: 1) Polüsahhariidid (monosahhariididest). Energeetiline, struktuurne (kitiin seente toes), ligimeelitav. Tärklis (varu, kiireks kasutuseks, koosneb glükoosist). Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad). Kitiin (putukate ja seente kestad, koosneb aminosuhkrust). 2) Valgud e polüpeptiidid (kollageen, keratiin, müosiin, siid, ensüümid, antikehad, hormoonid, hemoglobiin). Ülesanded (struktuur, katalüüs, liikumine, kaitse, varu, signaal, retseptor, transport).
5. Polüsahhariidid e polüüsid koosnevad väga paljudest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. Funktsioonid: energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin. Struktuurne e ehituslik: tselluloos, kitiin, ksülaan, galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes. Sisaldab 2 tüüpi glükoosi polümeere, millest 10-30% on amüloos ja 70-90% amülopektiin. Glükogeen on glükoosivaru loomades. Energiavaru, mis moodustab kuni 10% maksa ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel. Amülaasid on ensüümid, mis katalüüsivad tärklise ja glükogeeni Tselluloos hüdrolüüsi. Tselluloos on looduses levinuim struktuurne polümeer. ,D-
3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol.
3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol.
3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol.
Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel. Polüsahhariidid Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud. · varuained tärklis, glükogeen · struktuurimolekulid tselluloos, kitiin · molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid Tärklis Sisaldab kahte tüüpi glükoosi polümeere amüloos (lineaarne, (1,4)sidemed) ja amülopektiin (hargnenud, (1,4) ja (1,6) sidemed). Amüloos lahustub vees halvasti. Amülopektiini hargnevus võimaldab sealt kiiresti glükoosi deponeerida. Glükogeen Organismi energiavaru, mis moodustab 10% maksa massist ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud (1,4)-sidemetega. Iga 8-12 jäägi järelt hargnenud (1,6)- sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv. Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed
püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono- sahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. Polüsahhariidid e. Polüoosid koosnevad tuhandetest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi (monoosi) molekuli jääkidest * Lineaarsed ahelad- tselluloos, amüloos, pektiin, kitiin * Hargnenud ahelaga - glükogeen, amülopektiin Klassifikatsioon funktsiooni järgi ja esindajad · Energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin · Struktuurne e. ehituslik: tselluloos, kitiin, mannaan, ksülaan, galaktaan, peptidoglükaanid (bakterite rakukestades) · Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid (glükoproteiinid, proteoglükaanid, lipopolüsahhariidid) Steroidid polütsükli-lised ühendid, sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tuuma ehk steraani skeletti.
Glükosiidside on keemiline side monosahhariidi anomeerse süsiniku aatomi ja –OH rühma vahel. 6. Polüsahhariidid tärklis ja glükogeen kui olulisimad varusahhariidid elusorganismides: Tärklis – üks olulisemaid taimseid polüsahhariide, mis sisaldab kaht liiki α-D-glükoosi polümeere – amüloosi ja amülopektiini. Amüloos on vees lahustuv lihtsama keemilise struktuuriga polümeer, mis koosneb mõnesajast α(1,4)glükosiidsidemega ühendatud α-D- glükoosi jäägist. Amülopektiin, tärklise vees lahustumatu komponent, koosneb seevastu tuhandest glükoosi ühikutest, tema struktuur on võrreldes amüloosiga palju keerukam. Amüloos on soojas vees suhteliselt hõlpsasti lahustuv ühend, amülopektiin seevastu vees praktiliselt lahustumatu. Arvukad hüdroksüülrühmad amülopektiini molekulis annavad aga hulgaliselt vesiniksidemeid vee molekulidega, mistõttu sellele tärklise kompodendile on iseloomulik vees pundumine, sültja massi moodustamine.
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
poolt 2) intratsellulaarne seede monosahhariidide muutmine lendavateks rasvhapeteks rakusiseses ainevahetuses. Lenduvaid rasvhappeid on vatsas järgmiselt: äädikhape (65%), propioonhape (20%), võihape (15%). Tselluloosi ja hemitselluloosi seede lõpp-produktiks on valdavalt äädikhape, tärklisel propioonhape, mono- ja disahhariididel võihape ja piimhape. Vatsa bakterid ei lagunda dekstriine, seetõttu amülopektiin seedub vatsas halvasti (Kartuli- ja maisitärklis). Need lagundatakse peensooles maltaasi toimel. Iga 100 g seedunud süsivesikute kohta tekib 4,5 metaani s.o ca 7% kogu söödaenergiast. Kõige kiiremini imendub süsivesikutest suhkur, siis tärklis ja kõige aeglasemini tselluloos. 99% energiast saab lehm lenduvatest rasvhapetest, ülejäänud osa dekstriinidest. 22 KALAKASVATUSE ERIALA 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
