50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
310 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lennupungas
Õppematerjali autor
Test 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=350174 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 1 Test 1 Alustatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 21:52 Lõpetatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 22:22 Aega kulus 30 minutit 10 sekundit Punktid 6,00/7,00 Hinne 8,57, maksimaalne: 10,00 (86%) Küsimus 1
Test APJ https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=554937&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 8 Test APJ Alustatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:20 Lõpetatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:41 Aega kulus 21 minutit 13 sekundit Punktid 10,00/10,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00
Moodul 2-3 test https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=466806&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 3 Moodul 2-3 test Alustatud neljapäev, 4. oktoober 2012, 11:20 Lõpetatud neljapäev, 4. oktoober 2012, 11:30 Aega kulus 10 minutit 1 sekund Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Tagasiside Super!
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.
● 1. Joonistage ühekontuuriline alalisvooluahel, kus on reaalne pingeallikas ja tarviti (takisti). Lisage ahelasse ka voltmeeter ja ampermeeter. Valige arvutuseks sobivad suurused allikapinge (elektromotoorjõu) ja ahela takistuste jaoks. Koostage graafik, kus on selle pingeallika ja tarviti tunnusjooned ning märkige graafikul ahela tööpunkt, tühijooksupunkt ning lühisele vastav punkt. Kuidas arvutada ahela lühisvoolu suurus? Kuidas arvutada ahela kasutegur? Millal on ahela kasutegur maksimaalne? Graafik: Lühisevalem: ● Kasutegur: Kasulikuvõimsuse ja koguvõimsuse suhe. Kasutegur on maksimaalne, kui takistus on väikseim. R-välistakistus, r-sisetakistus - Kardan, et kasutegur on maksimaalne tarviti takistuse R maksimaalse väärtuse juures. 2. Mida tähendab võimsuste bilanss elektriahelas? Tooge näide kahe pingeallikaga alalisvooluahela kohta? Joonistage oma vabalt valitud skeem allikate ja takistitega, lisag
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid