Vahelduvvool (0)

Vahelduvvoolu iseloom. – Hetkväärtused ( i , u )
Amplituudväärtused ( Im , Um )
Efektiivväärtused ( I , U )
Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi:
i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega
vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti
juhtmed : faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge)
nulljuhe (pinge maa suhtes puudub)
maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid)
mehhaaniline generaator – mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj
Faraday seadus – määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w
Kolmfaasilis voolu ühendusviisid:
Kolnurkühendus – neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V
Tähtühendus – neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne
Aktiivtakistus – tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole
Induktiivtakistus – põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon , põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L
Mahtuvustakistus – põhjuseks kondensaator , ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC)
näiv e kogutakistus Z= sqrt (R2+(XL++XC)2)
fii on nurk R ja Z vahel
kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne
P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (√2*√2)=I*U I=Im: √2
Amplituudväärtus on √2 korda suurem effektiivväärtusest
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega , kui takistilt eraldub sama võimsus
Reaktiivvõimsus – võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe ( induktiiv või mahtuvustakistus)
Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel

• Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
  
• Alasivoolu korral on laengukandjate suunatud liikumine kulgliikumine , vahelduvvoolu puhul võnkliikumine.
  
• Võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi seisundi.
  
• i=Im x sin(wt+f0) – võnkumistefaas
  
• Vahelduvvooluvõrk – koosneb elektrijaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist.
  
• Faasijuhe – juhe, millel on nulljuhtmes perioodiliselt muutuv pinge e. signaal .
  
• Nulljuhe – juhe, kus pinge maa suhtes puudub. Vooluringi sulgemiseks ühendatakse null ja faas.
  
• Maandusjuhe – roheline ja kollane. Mõeldud elektriseadmete korpuse ühendamiseks maaga, ei vältida rikkis seadme korral elektrilööki.
  
• Generaator – seade, mis muundab teist energiat elektrienergiaks.
  
• Mehhaaniline generaator – mehaaniline energia muutub elektrienergiaks.
  
• Generaatori üldine põhimõte – vooluga raam paikneb muutuvas magnetväljas, magnetvoog muutub, tekib induktsiooni elektromotoorjõud.
  
• Kolmefaasilisel voolul saadakse vool kolmevoolukontuurist, mis on üksteise suhtes 120o nihutatud.
  
• Ei=BSwsinwt
  
• Kolmefaasi ühenduse juures üritatakse kõik faasid võrdselt koormata, siis on pinge neutraalil 0. Kolmefaasilist ühendust kasutatakse suuremate koormuste jaoks.
  
• Tähtühendus on levinuim ühendus.
  
• Aktiivtakistus – selle tekitab tavaline takistus. Olemas ka alasivoolu korral. On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjust aineosakestega. Pinge ja voolutugevuse vahel faasi vahet ei ole.
  
• Induktiivtakistus – põhjustab ahelas olev induktiivpool. Valem: XL=wL. On põhjustatud enda induktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutus põhjustab poolis enda induktsiooni elektromotoorjõu, mille märk on voolumuutuse suunale vastupidine . Voolutugevuse ja pinge vahel on faasivahe. Pool on lisavooluallikas.
  
• Mahtuvuse takistus – moodustab vooluahela kondensaator.Pmt on kondensaator lisavooluallikas. Valem: XC=1/wc
  
• Vahelduvvoolutugevuse efektiivväärtus – selline alasivoolu tugevus, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus.
  
• Relaktiivvõimsus – kui ahelas on induktiiv või mahtuvustakistus, siis on pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe, vahepeal on võimsus neg. Seda võimsust nim. relaktiivvõimsuseks.
  
• Aktiivvõimsus – P=CIcosf
  
• Sagedus – võrdsete ajavahemike tagant toimuv võngete arv ajaühikus.
  
• Periood – mitu võnget teeb elekter 1 sekundi jooksul
  

Valemid:
Em=B*S*w
XL=w*L
XC=1:(wC)
Z=sqrt(R2+(XL++XC)2)
P=U*I*cos fii
P=Im*Um:2