Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetism ja Läätsed (8)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Selle aasta füüsika
valemid (aasta lõpuks on siin kõik …)

Füüsikaline suurus

Valem

Ühik/(märkus)
Laetud kehade vastastikmõju
N ( njuuton ) ()
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus
Laengu pindtihedus
Elektrivälja potentsiaal
V
Elektrivälja potentsiaal
V
Voolutugevus
A; (1. valemit kasutatakse mittealalisvoolu korral)
Voolutugevus
A;
(r – vooluallika sisetakistus )
Vahelduvvoolu efektiivväärtus
A (Im – amplituudväärtus)
Pinge
V
Pinge
V
Elektrimahtuvus
F ( farad )
Elektrimahtuvus
F (farad) ()
Elektrimahtuvus
F (farad) ()
Elektromotoorjõud
V;
(Ak – kõrvaljõudude töö)
Voolude vastastikmõju
N; (; )
Magnetinduktsioon
( Biot -Safart’i seadus)
T (tesla)
Magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõju (Ampere’i seadus)
N ( - nurk juhtme ja magnetvälja jõujoonte vahel)
Lorentzi jõud (laetud osake lendab magnetväljas
M (R – raadius)
Elektromagnetiline induktsioon
V (juhe liigub muutumatus magnetväljas)
Elektromagnetiline induktsioon
Wb (veeber) (juhtmekeerdu läbiv magnetväli muutub)
Elektromagnetilise induktsiooni seadus( Faraday )
V
Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud
V (L – induktiivsus ; - voolutugevuse muutumise kiirus
Induktsiooni elektromotoorjõud
V (Ae – pööriselektrivälja poolt tehtud töö)
Magnetvälja energia
W ( vatt ) (L – pooli induktiivsus)
Elektrivoolu võimsus
W (vatt) (-võimsustegur)
Elektrivoolu töö
J (džaul)
Elektroodil eraldunud aine
kg (k – elektrokeemiline ekvivalent – tabelist)
Võnkeringi võnkeperiood
s
Lainepikkus
( - lainepikkus, T – võnkeperiood, f – võnkesagedus)
Difraktsioonivõre valem
(d – võrekonstant, k – spektrijärk,  - lainepikkus)
Pinna valgustatus
Lx (luks) (I – valgustugevus )
Läätse optiline tugevus
dptr (dioptria)
Õhukese läätse valem
(a – läätse…, k – kujutise…, f – fookuse kaugus läätsest)
Suurendus
(H – kujutise kõrgus, h – eseme kõrgus)
Absoluutne murdumisnäitaja
(c – valguse kiirus vaakumis , v1 – valguse kiirus keskkonnas)
Kahe aine murdumisvõrrand
Elektromagnetism ja Läätsed #1 Elektromagnetism ja Läätsed #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 325 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Valemid ja ühikud toodud tabelis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii
thumbnail
6
docx

Füüsika II kordamisküsimused eksamiks

Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema 1 q1 q 2

Füüsika ii
thumbnail
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt

Füüsika
thumbnail
8
docx

Füüsika konspekt

36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ­ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks.

Elektromagnetvõnkumine
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond ­ sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI ­ mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim

Füüsika




Kommentaarid (8)

upikas profiilipilt
upikas: valemeid on alati hea hoida ühes kohas :) AITAS MIND VÄGA :)
18:47 18-10-2010
Ellu25 profiilipilt
Elery Altmäe: polnud amplituudväärtuse valemit.
22:33 03-08-2011
hellumina profiilipilt
helena reinaru: võiks põhjalikum olla
19:27 14-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun