Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektromagnet võnkumised (0)

1 Hindamata
Punktid
Elektromagnet võnkumised #1 Elektromagnet võnkumised #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HR.Sass Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Elektromagnetvõnkumised

Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolokatsioon - objektide a

Elektromagnetvõnkumine
thumbnail
2
doc

Elektromagnet võnkumine

Elektromagnet võnkumiseks nim elektrivälja ning magentvälja perioodilisi muutumisi. Elektromagent võnkumisi liigitatakse 1) vabad elektromagnet võmkumised need tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi mähise kui kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel ühendada mähisega tekivad elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised st. elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori

Füüsika
thumbnail
3
doc

Elektrmagnetvõnkumine

samaaegselt toimuvaid võnkumisi, nii et üks muundub teiseks ja vastupidi. 9. Millega määratakse võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood? Võnkeringi induktiivpooli induktiivsusega L (ühik Henri)ja kondensaatori mahtuvusega C (ühik Farad), juhtmete aktiivtakistuse mõju võib jätta arvestamata. T = 2 LC ühik-1 sekund Et tavaline (joon)sagedus f on perioodi pöördväärtus, siis f = 1/T = 1/2 LC . f-sagedus Ühik- 1 Hz (hertz) 10. Miks tavalises võnkeringis võnkumised sumbuvad? Osa võnkumise energiast eraldub juhtmetes soojusena ja võnkumised sumbuvad pikapeale. 11. Mis on isevõnkumine? Kui võnkuv süsteem ise võtab kuskilt välisest allikast endale energiavarusid juurde, Näiteks elektrongeneraatorist. 12. Mis on elektrongeneraator? Seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi 13. Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge 14. Millal tekib võnkeringis resonants

Füüsika
thumbnail
3
doc

ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED

Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus ­ voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faasi vaheline pinge. (tööstusv

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Elektro magnetvõnkumine

elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Elektromagnetilised võnkumised

1. Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4

Füüsika
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

Elektromagnetlaine tekitamine Eml-e tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ­ ehk suure sagedusega vahelduvvool Eml ehitus Eml olemasolu tõestas inglise füüsik James Clerk Maxwell (1831-1879). Eml-i tekitas esimesena saksa füüsik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud võnkeringi abil. Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside ­ see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m ­ 1 dm Raadiolainete liigid

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumise mõisted

Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused ­ nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja ­ Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering ­ pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool ­ nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli ­ elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine ­ on elektromagnetlaine levimine ruumis. Elektromagnetl

Füüsika



Lisainfo

Elektromagnet võnkumised

q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a)
i - hetkväärtus
Im - amplituudväärtus
I - efektiivväärtus
u - hetkväärtus
Um - amplituudväärtus
U - efektiivväärtus
q - hetkväärtus
qm - amplituudväärtus
R - aktiivtakistus
Rc - mahtu


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun