Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ELEKTER , MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM
1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu
2) Alalisvool – kiirus konstantne , alalisvoolu ümber magnetväli , mis ajas ei muutu
3) Elektromagnetism laengud liiguvad kiirendusega , tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli , mis on omavahel seotud
Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust
Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja
Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks
Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli
Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt
U
t
Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis
PÖÖRISELEKTRIVÄLI
Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa)
Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool
Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool
Juhet liigutades hakkab neile mõjuma Lorenzi jõud.
Induktsiooni elektromotoorjõudpinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool
Kõrvaljõudude töö kulub mehaanilise takistusjõu ületamiseks ja laengukandjate liikuma panemiseks
Elektrivool + magnetväli  liikumine (Ampere’i jõud)
Magnetväli + liikumine  elektrivool (Lorenzi jõud)
Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel:
U = v * B * l * sinα
MAGNETVOOG . FARADAY INDUKTSIOONISEADUS
Magnetvoog (φ) - näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas
Tähis φ, ühik 1 veeber (Wb)
Φ = B*S*cosα
1 veeber – magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust pinda, mis on magnetvälja suunaga risti, kui magnetvälja induktsioon on 1 tesla
Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
1 veebri II definitsioon – 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt
LENZI REEGEL
Lenzi reegel käib magnetvoo muutumisel tekkiva induktsioonivoolu kohta
A) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab
B) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele
C) Kui välismõju muutus tingib magnetvoo kasvu kontuuris , siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu)
Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes samasuunaline (takistab kahanemist)
Lenzi reegli praktiline rakendamine
1) määrab olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna
2) kas magnetvoog kasvab või kahaneb?
3) vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna
4) määrame tekkiva induktsioonivoolu suuna (parema käe reegel)
ENDAINDUKTSIOON . INDUKTIIVSUS
Endainduktsioon – nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumises juhis endas
Selle iseloomustamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus, mida nimetatakse induktiivsuseks.
Tähis L, ühik henri (1 H)
Induktiivsus – näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhis ühikuline voolu muutus
ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED
VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE
Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub
Sagedus – võngete arv sekundis
Periood – ühe võnke kestvus
Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust:
1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel
2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus
3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad
Laengukandjate liikumise erinevus alalis - ja vahelduvvoolul:
Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena
Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad
Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus
VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE
Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool)
Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat
KOLMEFAASILINE VOOL
Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest
Faasijuhtmetes olev vool on üksteise suhtes 120 kraadi nihutatud
Faasipingepinge 0-i ja faasi vahel
KOLMEFAASILISTE TARBIJATE ÜHENDAMINE
1. Tähtühendus 2. Kolmnurkühendus
Kolmefaasilise voolu korral ühendatakse faase võrdselt koormata.
Vasakule Paremale
ELEKTER-MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM #1 ELEKTER-MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM #2 ELEKTER-MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM #3 ELEKTER-MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingster Õppematerjali autor
Gümnaasiumi füüsika elektri osa kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

FÜÜSIKA KT
4
docx

FÜÜSIKA KT

Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. TAGASISIDE ­ nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust (matemaatiline pendel) Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE ­ elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE ­ elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda ­ raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi

Füüsika
Elektromagnetiline induktsioon
54
ppt

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväli + Liikum

Elektrotehnika
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

Mida suurem muutus seda suuremad on induktsioonivoolud ja vastav tõukejõud. Elektrijuht peaks siis magneti kohale hõljuma jääma? Miks tavaelus näiteks vasest rõngas neist vooludest välja ei tee ja alla kukub? Põhjus on lihtne ­ elektrilise takistuse tõttu kustuvad tekkinud induktsioonivoolud väga kiiresti. Aga kui sellist elektrilist takistust ei esineks? Selgub, et paljud ained muutuvad väga madalatel temperatuuridel ülijuhtideks, elekter liigub neis siis ilma igasuguse takistuseta. Sel juhul kirjeldatud mõtteline eksperiment töötab ka reaalselt ­ magnetite kohal ülijuhtivasse olekusse viidud juht jääb sinna hõljumaTulevik näitab, kas elektromagnetiline levitatsioon ka laiemat rakendust leiab. See on küll üsna kindel, et elektriautod tulevikus ikka ratastel sõidavad - magnetrööbaste ehitamine on ikka väga kallis lõbu. Pealegi on tänapäevased rongid võimelised ka rööbastel väga kiiresti sõitma.

Füüsika
Elektromagnetism
18
doc

Elektromagnetism

El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

Füüsika
Spikker elektromagnetism
1
doc

Spikker elektromagnetism

-1Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetvälja ei ole võimalik vaadelda teineteisest lahus(üks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel)EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liikuma, siis koos juhiga liiguvad

Füüsika
ELEKTROMAGNETISM
2
docx

ELEKTROMAGNETISM

1. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivälja tekkimine muutuva magnetvälja toimel. 2. Mis on pööriselektriväli? Tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju. Tingimus: peab olema elektri ja magneti olemasolu. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas ehk see on elektrivälja ja magnetvälja koosmõj

Elektroenergeetika
Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

Elektrimaterjald
Magnetvoog-induktiivusus-magnetvälja energia - füüsika kontrolltööks kordamine-11-klassile
2
doc

Magnetvoog, induktiivusus, magnetvälja energia - füüsika kontrolltööks kordamine, 11. klassile

1. Mis on elektromagneetiline induktsioon? (induktsiooni seadus) Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. U=vBlsinα U-pinge (V), v-juhi kiirus (m/s), B-magnetiline induktsioon (T), l-juhi pikkus(m), α-nurk B ja v vahel 2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3. Millest sõltub elektromotoorjõu (emj) tekkimine magnetväljas liikuvates juhtides? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. elektrivool+magnetväli=liikumine magnetväli+liikumine=elektrivool 4. Mis on magnetvoog? Millest see sõltub? Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav suuru

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun