! Juhtimisvigade anatoomia ! Mida me mõistame juhtimisvigade all? Juhtimisveaks võiks lugeda otsust või selle mittetegemist, mis viib ühe või mitme järgneva tagajärjeni: ! • soovitud eesmärki ei saavutata; • soovitud eesmärki ei saavutata õigeks ajaks; • soovitud eesmärki ei saavutata planeeritud ressursikuluga. ! Muidugi võiks siia lisada veel pika nimekirja juhtimisvigade taksonoomiast. Nii võib vaadelda juhtimisvigu, mille tulemusena ei saavutata seatud ambitsiooni, mille tagajärjel jäävad lahendamata tekkinud probleemid, mille tulemusena hävitatakse inimeste motivatsioon või saab kahjustada töötajate emotsionaalne seisund (loe: töövõime), mille tagajärjel pillatakse omanike või rahva vara, muudetakse organisatsioonid või terved riigid jätkusuutmatuks jne. Üksikud juhtumid, kus tippjuhi tegevus on sattunud avalikkuse vaatevälja varguse või pankroti tõttu, moodustaksid nagu erandi. Ent tegelikkuses
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum
mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatuseks võtke teadmiseks oma erakordsust. Te olete sulam iseloomujoontest, füüsilistest omadustest, annetest, maitsetest. Ainult teie võite öelda ''mina'' oma nime ees! Olge oma otsuste ja tegude ainus isand ja kohtunik. Lakake laskmast end mõjutada arvamustel, mis on teie omadega vastuolus. Uskuge endasse! · VIHA
siiski eristada kolme eri ühiskondlikku kihti. Juba kodaniku institutsioon ise on keskaegses mittelinlikus ühiskonnas täiesti tundmatu nähtus, keskajale on iseloomulikud feodaalid oma vasallidega ja nende maavaldustel elavate inimestega. Ehk siis linnamüüri taga asendas kodaniku rolli alama roll, seega kui linnakodanik võis mingilgi määral tunda ennast linna kaasomanikuna, siis feodaalisanda alamal sellist ambitsiooni kindlasti olla ei saanud. Kodakondsus oli eksisteerinud ka antiikaegsetes linnades, kuid Euroopas taasavastati see institutsioon laiemas ühiskondlikus plaanis alles revolutsioonilisel Prantsusmaal 18. sajandi lõpus. Sarnaselt tänapäevale võis ka keskajal kodanikuks saada kahel viisil, lisaks kodanikuna sündimisele ka naturalisatsiooni korras, kusjuures kehtis ka tänapäeval tuttav paiksustsensus- kuulus üks aasta ja üks päev linnaõhku, mis pärisorja vabaks tegi.
ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga. Tal polnud ambitsiooni unistada väljaspool ühiskonna norme ja võib-olla ta ei soovinudki. Elu võib olla ka parajalt mugav ilma selleta. Eriti kui see vähendab kardetava hukkamõistu määra elule. See tähendab et mugavus koostöös hirmuga minimaliseeribki vajaduse ühiskonnanormidest välja murda. Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See on juhus, kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos
! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks. OBJEKTSUS SUBJEKTSUS ! Subjektideks nimetatakse psühholoogias teadvustatud aktiivsuse kandjaid, kes oma isiklike ambitsioonide nimel on ! valmis panustama, võtma vastu otsuseid, vastutama, riskima. Subjektidele on lisaks loovusele omased viis tunnust: • Adekvaatsus enda ja keskkonna suhtes • Ambitsiooni olemasolu • Aktiivsus sh. proaktiivsuse rakendamine • Autonoomsus ehk iseseisvus, toimetulekuvõime ilma kõrvalise abita ! • Arukus ehk seoste nägemise ja rakendamise võime, paindlikkus arengute suhtes Subjektide juhtimine eeldab neile suurema otsustusvabaduse ja vastutuse andmist. Liiga kitsad raamid mõjuvad neile demotiveerivalt. Objektidele liiga suure vabaduse andmine viib aga nende psüühika ülekoormusse ja nende
7 Kui lisada siia veel poliitikute ignorantsuse ja õigeaegselt rahastamata jäänud ennetustegevuse, siis saamegi selle, mis praegu on käes. Nõrgimaks lüliks tänapäeva HIV-epideemia käsitlemisel on prognoosi puudumine. Ennetustöö sisaldub selles, et vaja teadma, mis juhtub aasta, kahe, viie ja kümne pärast. Sellel prognoosil ei ole pelgalt teaduslik tähtsus või ambitsiooni viie aasta pärast öelda ,,ma ju rääkisin...". Prognoos on vajalik selleks, et õieti planeerida ennetustööd ja suunata põhiline ressurss sinna, kus minimaalsete vahenditega saab ennetada maksimaalsed kahjud. Kahjuks on meil praegu kujunenud selline olukord, et õigeid prognoositegijaid meil ei ole. Viimase viie aastaga on AIDS i ja narkoennetamise juhtimisest läbi jooksnud terve trobikond kauneid neide, kes parimal juhul
sarja ’’Narcos’’, mis räägib Pablo elust. Seal sain ka alles esimest korda temast teada, kuid olin haaratud tema põnevast ja illegaalsest elust. Pablo on üks suurimaid narkodiilereid, kes on ennast mitme asjaga ajalukku kirjutanud. Pablo Escobari noorusaeg Pablo Escobar sündis 1. detsember 1949 Columbias. Escobar oli pärit tagasihoidlikust perest. Tema isa töötas talupidajana ning ema oli kooliõpetajanna. Juba varajasest vanusest näitas Escobar üles erakordset ambitsiooni, et ennast üles töötada vaestest oludest. (Pablo Escobar) Teada olevalt alustas Escobar enda kriminaalset elu varakult. Nimelt Escobar varastas hauakive ja müüs võltsdiplomeid. Ei läinud ka kaua aega, kui ta asus varastama autosid ja asus ka salakaubanduse ettevõttesse. Escobari kuulsus algas ’’Marlbror Wars’’ ajal, kus tal oli tähtis roll Columbia salasigarettide turu kontrollimisel. Hiljem tuli välja, et see oli hea koolitus tulevaseks narkootikumide äriks
Kõik eelnevad lapsed saavad olla nii- öelda troonilt tõugatud, aga mitte tema. Ta on alati ,,pesamuna" ja tihtipeale ära hellitatud. Ta veedab oma elu pidevas võistluses teiste lastega ning mõnikord areneb tohutult võttes eeskuju ja õppust vanematelt õdedelt-vendadelt. Noorim laps on tavaliselt perekonna sammas, aga siiski suur osa probleemsetest lastest tuleneb just sellest grupist. Tihtipeale nad ei suuda otsustada mingi kindla ambitsiooni kasuks, kuna nad soovivad olla kõiges head. Hellitatud lapsed ei saa olla kunagi iseseisvad. Neil on vahel ekstreemsed alaväärsuse tunded, kuna kõik pereliikmed on neist suuremad, vanemad ja tugevamad. Suuruselt teine grupp, kus kohast tuleb probleemseid lapsi ongi noorimad pereliikmed. 2.4. Ainus laps Ainus laps tunneb samamoodi end rivaalina, kuid seda mitte õe või vennaga. Ta on alatises võistluses on isaga ema tähelepanu pärast. Ta soovib olla pidevalt tähelepanu
MIL LÕPPES SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON. SEL AJAL KIRJUTAS MUUSIKAT, MIS OLI PALJU MÕJUTATUD EELMISTEST HELILOOJATEST NAGU MOZART JA HAYDN. TEMA SUURIM EESKUJU OLI GEORG WILLIBALD GLUCK, KES SAI EELKÕIGE TUNTUKS OOPERI REFORMIMISEGA. BEETHOVEN ISE KIRJUTAS AINULT ÜHE OOPERI - ,,FIDELIO" - MIS SIISKI EI OLNUD EDUKAS, VAID PIGEM KUKKUS LÄBI. MUUSIKALISED MÕJUTUSED AVALDUSID EELKÕIGE OMA SUUNA OTSIMISEGA JA VAATE LAIENDAMISEGA JA TÖÖ AMBITSIOONI, MAHU JA KÕLA TÄIUSLIKKUSE ARENGUGA. TUNTUMAD TEOSED VARAJASEST PERIOODIST ON ESIMENE JA TEINE SÜMFOONIA, ESIMESED 6 KEELPILLIKVARTETTI, 3 KLAVERKONTSERTI, 21 KLAVERISONAATI, KAASA ARVATUD VÄGA KUULSAD 7 ,,PATHETIQUE" JA ,,KUUVALGUS". KESKMINE PERIOOD KESTIS 1803-1814. SEL AJAL OLI BEETHOVENIL JUBA SÜGAVAD PROBLEEMID ISIKSUSEGA SEOSES KÕRVAKUULMISE KADUMISEGA. PALJU TEOSED SELLEST PERIOODIST
inimeste ettevõtlikkusele ergutamine – meil peab olema palju rohkem uuenduslikke ja edukaid firmasid, kes suudavad pakkuda tööd kümnele või enamale inimesele ning oma tooteid ja teenuseid eksportida. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) Tuginedes GEM Globaalse ettevõtlusmonitooringu 2012 Eesti rapordile ettevõtete kasvuootuste näitajatena võib vaadelda ettevõtjate hinnanguid töötajate arvu kasvule ning rahvusvahelist ambitsiooni. Kui rahvusvahelistumise taseme poolest oleme sama arengutasemega riikide grupi keskmisel tasemel, siis ootused kõrgele töötajate arvu kasvule (st viie aasta jooksul rohkem kui 10 töötajat ja enam kui 50% kasvu) on Eestis varase faasi ettevõtjate puhul madalamad, jäädes alla ka Läti ja Leedu vastavatele näitajatele. (Arengufond, 2012) 5
efektiivsemad. Tulemusena avasti, et töötajad oli produktiivsemad, sest nad teadsid, et uurijad mõõdavad nende produktiivsust. See teadlikus, et keegi jälgib oli piisav, et töötajate produktiivsust tõsta, sellest ka nimetus ,,Hawthrone'i efekt" 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X- Pessimistlik, see juhtimisstiil eeldab, et keskmisel töötajal ei ole ambitsiooni, ei soovi väljakutseid ega vastutust ja on pigem omakasupüüdlik. Usub, et töötajad on rumalamad kui nende ülemad ja laisemad. Töötajad oleks efektiivsemad nö ,,hands on" manageerimisel. Y- Töötajad on sisemiselt motiveeritud, naudivad oma positsiooni firmas ja töötavad eneseparandamise eesmärgil, mitte selleks, et mingit preemiat saada. Neid peetakse väätuslikeks ja arvatakse, et nad naudivad väljakutseid ja
autor juba esimese peatüki esimese paragrahvi pealkirjas, on ta omamoodi hädas aegruumiga, ent siinkirjutajale näib, et peale selle ka veel oma mõtete ja nendeni viinud meetodite argumenteeritud ja arusaadava esitamisega. Loomulikult tuleb mainida, et autor isegi tõdeb oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik
· moraalne kavatsus esteetiline kavatsus · religioosne kavatsus moraalne kavatsus · erootiline kavatsus religioosne kavatsus II Esteetilise kunstiteooria kriitika 1. Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid millel pole E-kogemuse esile 11 kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: Kunstiteos peab kandma sügavat vaimset väärtust Kosuth One and Three Chairs, Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: · Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) · Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! · Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst · Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst
töötajad oleks kõige efektiivsemad. Tulemusena avastati, et töötajad olid produktiivsemad, sest nad teadsid, et uurijad mõõdavad nende produktiivsust. See teadlikus, et keegi jälgib oli piisav, et töötajate produktiivsust tõsta, sellest ka nimetus `Hawthorne'i efekt' 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused? X - Pessimistlik, see juhtimisstiil eeldab, et keskmisel töötajal ei ole ambitsiooni, ei soovi väljakutseid ega vastutust ja on pigem omakasupüüdlik. Usub, et töötajad on rumalamad kui nende ülemad ja laisemad. Töötajad oleks efektiivsemad nö `hands-on' manageerimisel. Y - Töötajad on sisemiselt motiveeritud, naudivad oma positsiooni firmas ja töötavad eneseparandamise eesmärgil, mitte selleks et mingit preemiat saada. Neid peetakse väärtuslikeks ja arvatakse, et nad naudivad väljakutseid ja eneseparendamist, võtavad oma
töösuhte olulisemad alustalad. Küsimus pole tegelikult kunagi selles, milliseid alluvaid enda 14 juurde tööle saada, vaid millised inimesed nad on. Firmas, kus töötajad ei tea, mida juhid mõtlevad, ja vastupidi, on kotermann sees. Juhid ei peaks kartma iseseisvalt mõtlevaid ja tegutseda tahtvaid töötajaid. Need on inimesed, kes viivad firmat edasi, sest neil on ambitsiooni kuhugi jõuda. Tõsi, tihti ei malda nad kaua alluvana töötada ja pürivad ise näiteks ettevõtjaks. Ka selle üle võib juht rõõmustada ta on andnud inimesele piisava hüppelaua ja julguse iseseisvuda. Juhid määravad enamasti ka firmasisese emotsionaalse kultuuri. Võib juhtuda, et kõik tunnevad ennast vabalt ja teevad nalja, ent seejuures teab siiski igaüks oma vastutust ja mida talt oodatakse. Ülemusega semutsema ei kiputa. On aga küllaga neidki juhte,
kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist ,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus?
" (2) vaesust toodetakse ja taastoodetakse ühiskonna struktuuride poolt "süüdi on süsteem!" (1) Oscar Lewis (1961) eksisteerib vaesuse kultuur, millesse sotsialiseerutakse. Charles Murray (1984) vaesed inimesed, nagu lesed, orvud ja puuetega inimesed, pole süüdi, et nad langevad vaeste kategooriasse, kes moodustavad sõltuvus-kultuuri. Heaoluriigi paradoks seisneb selles, et ta kultiveerib tegevusetust, on loonud sub-kultuuri, mis alahindab isiklikku ambitsiooni ja eneseabi. Heaolu ei stimuleeri töötegemist. (2) Vaesust seletatakse kui laiaulatuslike sotsiaalsete protsesside tulemust, mida üksikisikud ei suuda kontrollida. Vaesuse sõltuvus-kultuur on pigem vaesuse tagajärg, mitte selle põhjus. Vaesusega seotakse alamklassi mõistet alates marksistlikust lumpenproletariaadi mõistest ja lõpetades moodsate vaestega. Alamklassi mõiste on asendumas sotsiaalse tõrjutuse mõistega.
Valitseja peab hoolitsema riigi kui terviku eest, ei tohi soosida üht või teist grupeeringut. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias, usulised küsimused. Paavstid oleksid pidanud olema moraalseks toeks selliste sõdade puhul, aga osalesid hoopis tavakodanike kombel ise ka. Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1. Thomas More: esitada visioon täiesti radikaalselt erinevast ühiskonnast(utopism). Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis
kuulub kunstiliiku (žanri jms), millel on esteetiline eesmärk c) muud kavatsused – lisaks e-kavatsustele võib kunstiteostel olla ka mitmeid teisi kavatsusi (nt erootilisi, religioosseid, poliitilisi, moraalseid) 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid, millel pole e-kogemuse esile kutsumise ambitsiooni (kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2. Esteetiline mitte-kunst Leidub „asju“, mille loomisel mängib olulist rolli ka e-kogemise kavatsus, ent mis siiski pole kunst (autod, kujundujumine jms) ehk järelikult EKD on liiga avar – teeb kunstiks asju, mis pole kunst. 5
kus igal inimesel on võimalus võimule pääseda, pääsevad maksma ambitsioonid ja madalad tungid. Inimesed hakkavad ome tungidest ja võimuihadest lähtuvalt käituma. Monarhias on üks kõigist kõrgemale seatud ja kõik ülejäänud alamad on võrdsed, neil ei saagi olla mingeid ambitsioone, sest neid ei ole võimalik teostada. · Monarhial ei ole erahuve, monarhil ei ole isiklikku ambitsiooni, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvidest. Tema edu ongi riigi edu, seega ta tagabki ühishuve. Demokraatias tekivad aga võistlevad fraktsioonid, kes üritavad oma eesmärke teostada ning seega teostavad nad oma huve, mitte riigi omasid. · Demokraatia viib kõige suurema tõenäosusega seadusteta valitsemise juurde ja tekib nö enamuse türannia. See tähendab, et demokraatias tekib kõige lihtsamine selline argument
Naiste ja meeste tööjaotus on selliselt koduarhitektuuri ja töö/kodu geograafilise eristuse poolt mõjutatud. Lisaks sellele peaksid naised pesu pesema mitte ainult iga nädal, vaid lausa mitu korda nädalas puhtus on norm täna pesumasinatele (Game ja Pringle 1984) pesupesemine pole lihtsalt pesu pesemine, vaid armastuse väljendus, toiduvalmistamine ja koristamine muutusid ,,koduloomiseks", kunstilise ambitsiooni väljendamiseks ja perelojaalsuse tekitiajaks. Mähkmete vahetamine pole lihtsalt sitane töö vaid lapsele turvalisuse ja emaarmastuse tekitamine, vannitoa puhastamine polnud lihtsalt tüütu nühkimine vaid ematunde arendamine ehk perekonna tervise eest hoolitsemine" (Game ja pringle 1984: 127) Mööbli valimine oli kuni 19 sajandi keskeni meeste töö, kuid pelae seda alates keskklassist ja siis töölisklassist naiste oma. Kodu kaunistamine on massiline
on projekti eelarve ning vastutus, seda suurem on ka projektijuhi töötasu. Projektijuhid võivad kasvada välja firma seest, aga neid võidakse palgata ka väljastpoolt. Hea variant on kui arendaja, kellel on piisavad teadmised ning oskused, mida läheb projektijuhil vaja, soovib saada projektijuhiks. Paraku on arendajad reeglina isiksuse tüübilt pigem introvertsed ning neil ei ole reeglina oma töö kõrvalt, mis on professionaalselt väljakutsuv ning mõnikord isegi paremini tasustatud, ambitsiooni saada projektijuhiks. Sellisel juhul tulebki otsida projektijuht väljastpoolt ettevõtet. Projektijuhi otsingu levinud viisiks on erinevate tööportaalide kasutamine (Lisa 7), sest projektijuhi puhul on väga tähtsad spetsiifilised kogemused ja teadmised ning tööportaalist saab otsida märksõnade abil. Näiteks kui otsitakse Prince2 kvalifikatsiooniga projektijuhti, siis tööportaalidest on võimalik koheselt näha, kellel tööd otsivatest inimestest on vastav kvalifikatsioon
Tugev reaalsuse taju. Materiaalsuse põhi). Karmi realistliku proosa hargnemine: Kerttu Rakke (naisversiooni Peeter Sauterist, kuid kirjutuslaad muutus meelelahutussuunda). Aidi Vallik (esimeste luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga. Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja, prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed
Stiili ja teemakihtide osas on tal tugev sünteesivõime. Tammsaare suudab kokku panna eri süžeeliine. „Tõde ja õigus“ saab tema olulisimaks proosateoseks. Kokku 5 osa: klassikastaatus oli omandatud juba enne V osa ilmumist. I osa räägib võitlusest maaga, II võitlusest jumalaga, III võitlusest ühiskonnaga, IV võitluses iseenda ja oma õnnepüüdega ning V tähistab resignatsiooni. II osa on kooliromaani eritüüp. „Tõde ja õigus“ saab endale ajalookirjutise ambitsiooni – tähistab ka ajalugu. „Ma armastasin sakslast“ on õnnetu armastuslugu, kus sotsiaalsed suhted on ajaloos ümber mängitud. Tammsaare kasutab mina-vormi. „Kuningal on külm“ tekstid on vähem realistlikud kui eelnevatel teostel. 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese 1) Raamatusari on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan
palju reegleid, midagi ei tehta uisa-päisa. Sellistes org kardetakse eksida ja minna raamist välja. Ülesandele orienteeritud - eksisteerivad võimu sõlmpunktid ülesanne kõige tähtsa ja selle täitmisega võivad olla seotud väga mitmed tegelased (a la projektijuhid/ reklaamifirmad). Isikule orienteeritud omanik või tugevam visionäär, kes ütleb, kuidas maailmas asjad käivad. Staarikeskne. Seltskonnale ei ole tugevat ambitsiooni midagi ära teha (nt mõni kultuurikollektiiv). Väga selget struktuuri sellel organisatsioonil ei olegi. 2. Dimensioonid formaliseeritus ja tsentraliseeritus. Tsentraliseeritus millsiel tasemel asju otsustatakse. Mida kõrgem on tsentraliseeritud, seda kõrgemal asju otsustatakse. Formaliseeritus kui palju on reegleid. Et mõista, mis ühes või teises org toimub peame vastama · Kes on hea ülemus · Hea alluv · Liikmete prioriteet
4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: · Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on väitnud, et leidub kunstiteoseid millel pole esteetilisi kavatsusi, st esteetilise kogemuse esile kutsumise ambitsiooni. Poliitiline kunst (sh feministlik), kontseptuaalne kunst neid ei ole alati kerge eristada. Kontseptuaalne kunst kontseptuaalse kallakuga kunst. Poliitiline kunst leidub kunsti, millel puudub esteetiline kavatsus (nad on mitte-esteetilised või anti-esteetilised), sellise kunsti eesmärgiks on kutsuda meid üles tegudele, maailma muutmisele (edendama kommunismi, aitama vaeseid jne). Teose esteetiline kogemine oleks vastuolus selle kunsti ,,püha üritusega" (Danto)
tehes koostööd paavst Leo III-ndaga krooniti Karl 800. aastal Roomas keisriks. Karl suri 814. aastal ning tema lahkumise järel hakkas lagunema ka Frangi riik. Karl soovis riigi ära jagada kolme poja vahel, kuid kaks vanemat poeg, Karl ja Pippin, surid ootamatult aastatel 810 ja 811 järjestikku. Ent nagu nimest aimata, ei huvitanud kolmandat poega Ludwig Vaga nii väga võimumängud kui frangi rahva vaimne arendamine. Omaenda vaimse ambitsiooni ja vagaduse tõttu pööras ta rohkem tähelepanu kiriku ja hariduselu reformimisele. Ta tihendas veelgi kiriku ja riigi vahelisi suhteid, riik pakkus kirikutele ja kloostrile sõjalist kaitset, samas tihenes nüüd riigipoolne kirikuvarade üle valitsemine. Ludwigi ajal alustati senisest veelgi enam misjonit põhjaaladel, Hamburgis ja Bremenis. Nüüd loodi sinna esimesed piiskoplikud struktruurid. Ühelgi Ludwigi kolmest pojast ei õnnestunud haarata
perspektiivi seada ja kultuurišoki puhul ka vajadusel (stress, kurbus, apaatsus) sellega toime tulla. Ja oluline on õpirändest saadava kasu kinnistumine. Kokkuvõtvalt: Õpiränne arendab noores inimeses: võimekust tegutseda väljaspool mugavustsooni; mõistvat suhtumist endast erinevate suhtes; ambitsiooni maailma muuta; vastutustunnet -saan hakkama, sest ise otsustan ja ise vastutan; eri riikide kultuuri- ja käitumisnormide tundmist; uudishimu, teotahet, pingetaluvust. Karjääriinfo vahendamise mudel ja selle rakendamise protsess http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Karjaariinfo_vahendamise_mudel_2014.pdf 1. MIKS PÖÖRDUTAKSE KARJÄÄRISPETSIALISTI POOLE?
füüsilist keskkonda parandada. Siinkohal on ehk õpilasedki märganud, mida uuendada või täiendada võiks (paremad tingimused jalgrataste turvaliseks parkimiseks, eri võimalused vahetunnis aja veetmiseks jne). Korraldusliku praktilise töö saab siduda kooli traditsioonidega (aktused, kontserdid, luuleõhtud, spordi- ja lauluvõistlused), mis lühendab ideede otsimise perioodi, kuid teeb ühtlasi ülesande raskemaks, kui õpilastel on piisavat ambitsiooni kujundada üritus omanäoliseks ning meeldejäävaks. Mahukamate projektide teostamine võib toimuda ka rühmatööna, kuid sellisel juhul peab iga õpilane panustama nii praktilise kui ka kirjaliku osa valmimisse ning viimases tuleb iga õpilase individuaalne panus selgelt välja tuua. Tehes näiteks dokumentaalfilmi kodukohast, tuleks määrata iga meeskonnaliikme vastutusala: üks õpilane hoolitseb stsenaariumi kirjutamise, teine lavastamise, kolmas tehnilise poole eest jne
peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4. `Kunstimaailm' kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 197. ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: - x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus Esteetilise kunstiteooria kriitikat 1. Mitte-esteetiline kunst: kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: - Kosuth One and Three Chairs, - Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: - Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) - Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! Järelikult: EKD liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst: Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka Ekogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutusJärelikult: EKD on liiga avar teeb
geograafilise eristuse poolt mõjutatud. Lisaks sellele peaksid naised pesu pesema mitte ainult iga nädal, vaid lausa mitu korda nädalas puhtus on norm täna pesumasinatele (Game ja Pringle 1984) Veel toimunud on koduse töö sisuline muutus. Kodutöö emotsionaliseerumine ja estetiseerumine: ,,pesupesemine pole lihtsalt pesu pesemine, vaid armastuse väljendus, toiduvalmistamine ja koristamine muutusid ,,koduloomiseks", kunstilise ambitsiooni väljendamiseks ja perelojaalsuse tekitiajaks. Mähkmete vahetamine pole lihtsalt sitane töö vaid lapsele turvalisuse ja emaarmastuse tekitamine, vannitoa puhastamine polnud lihtsalt tüütu nühkimine vaid ematunde arendamine ehk perekonna tervise eest hoolitsemine" (Game ja pringle 1984: 127) Mööbli valimine oli kuni 19 sajandi keskeni meeste töö, kuid pelae seda alates keskklassist ja siis töölisklassist naiste oma. Kodu kaunistamine on massiline. Kodu interjöör
vanutalunike). O. Thief, O. Kösser. 2) Rahvuslik vabameelne partei- Tekkis Eesti valveliidust. Nägid Eestis korruptsiooni, riigivargust, riik mädaneb seest, ei ole olemas enam kohusetunnet ja vastutustunnet. Andis välja ajalehte "Valve", paljastasid korruptsiooni juhtumeid, kuid väljamõeldud juhtumid või puudusid asitõendid. 3) Eesti demobiliseeritud sõjaväelaste liit (EDSL)- Esialgu polnud neil poliitilist ambitsiooni. See oli veteranide organisatsioon, mis tegeles veterani õiguste kaitsmisega. Pidid saama maad, eelistati neid ametnike kohtadele, tasuta haridus kuni ülikooli lõpetamiseni. Valitsus täitis kõik lubadused, organisatsioon läks lahku, sest polnud üle millegi võidelda enam. Hiljem kasvas välja osadest Vabadussõjaväelaste liit. 4) Üürnike nimekiri- Koondas linnadest üürimajades elavaid inimesi, kelle
212 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine (57) Kui lepingus on viga defineerimata, siis vaidluse korral saab selle sõna tähenduse EKSSist järele vaadata, sest kirjakeele normi ei peagi lepingus üle kordama. Niimoodi viidatakse „Eesti kirjakeele seletavale sõnaraamatule” (EKSS) hämmastavalt sageli. Miks nii ei sobi: EKSS on täiesti deskriptiivne ja sellel pole mingit lepinguliste suhete reguleerimise ambitsiooni; EKSS ei ole keeleseaduse rakendusotsuses nimetatud kirjakeele normi allikate hulgas; märksõnal viga on EKSSis neli põhitähendust ja palju alamtähendusi, mille vahel valimise meetodit pole teada; pealegi on ju seisukoht, et viga peaks eri inimeste jaoks sama tähendama, algusest peale vildakas. Keeleteemadel vaieldes kasutatavate demagoogiavõtete repertuaar ei ole sellega muidugi ammendatud. Pingelises vaidluses hätta sattudes
hakatud tõdema, et uut põlvkonda tuleb motiveerida teisiti kui vana. Uus põlvkond on sirgunud heaoluühiskonnas, suhteliselt paremini haritud, saanud teha vabu valikuid ning aldis kasutama uut tehnikat. Tänapäeva motivatsiooniteooriates väidetakse, et põhirõhk on asetatud indiviidi sisemistele ja kõrgematele vajadustele ja nende rahuldamisele. Michael Maccoby (1988) peab motivatsiooniks vaid isiklikku ambitsiooni elus läbilöömiseks. Ta väidab, et uus generatsioon on motiveeritud eelkõige võimalusest ennast väljendada ja teha karjääri. Michael Maccoby jagab oma teoorias inimesed viide gruppi, lugedes valdava osa alla 40-aastastest ,,arendaja" (inglise k. self-developer) grupi koosseisu, kes kombineerivad omavahel nii mängu ja juhtimise kui teadmise ja lõbu. Toetudes oma uuringutele tõmbab Maccoby paralleeli ,,arendaja" ja uue generatsiooni vahele.
annaabi.ee 
