Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matemaatika, moodus, rühmitamine, arvsõna, ringe, kuule, riiulile, vestlus, loendamine, päevakava, lõimimine, arvestamine, modelleerimine, vaatlemine, homme, ruutu, õppimisel, heuristiline, vaheldumine, meeltega, õpetamine, liitmine, järjekorda, seniste, tasandit, sõnaline, kahanevas, tumedus, magusam, ruutude, loendamise, laiuse, tehtaMillises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega "Ringe on sama palju kui ruute." Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loendamise abil (NB! paaride moodustamine). Loendamise tunnuseks on käega (ka peaga) nuppudele osutamine. Õpetaja nihutab nüüd paar ringi uude asukohta, venitades ringide rea pikemaks. Erinevus ringide ja ruutude rea pikkuses on silmnähtav. Lapsed peaksid seejärel kinnitama, et uusi ringe ei lisatud ja olemasolevaid ära ei võetud
mõistet. 3. Too 2 näidet rühmitamise tegevustest lasteaias. Rühmitamine on sarnaste omaduste järgi rühmadesse jagamine. Näide: laual on pirnid, õunad, banaanid, tomatid, kurgid, porgandid. Lapsed jagavad neid sarnaste omaduste järgi punased ühte hunnikusse ( õunad, tomatid) puuviljad ühte ( pirn, õun) köögiviljad ühte hunnikusse. Ka võib kuju järgi pirnid, õunad tomatid või porgandid, banaanid, kurgid. Näide: Mänguasjade rühmitamine, lapsed otsivad rühmas sarnaseid mänguasju nukud, karud, klotsid, pehmed asjad, kõvad asjad, väikesed asjad, suured asjad. 4. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel. Näide: Laual on kümme pliiatsit, kõik erineva pikkusega. Õpetaja palub lastel need ritta panna pikkuse järgi. Näide: Liikumistunni ruumis on palju erinevaid palle, õpetaja valib neist 7, hüppe pall,
Mis on järjestamine? Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava objekte tähistavate sõnade omandamise võime Piaget' näitas, et mõtlemisoperatsioonide kujunemine algab lapse: tunnuse alusel. 2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse Piaget' on öelnud, et üldjuhul muutuvad tegevused mõtteliseks: nende ühine tunnus ning selle tunnusega objektid eraldatakse teistest 11.-12. eluaastal Kuidas moodustatakse samaväärseid hulki? Hulga samaväärsuse säilitamine on Mõõtmise aluseks on:
Mis värvi nööbid? Mitu auku nööpidel? Kohaloleku kontroll Lapsed loevad üle, mitu neid lasteaias kohal on, mitu on puudu Pesemine Enne pesemist järjekorda võtmine, Kalendri jälgimine Nädalapäevade õppimine Laua katmine mitu taldrikut? Mitu kahvlit/lusikat? Mitu tassi? Jalutuskäigud Vaatlemine, suuruste võrdlemine (tänaval on kaks autot kõrvuti, milline on suurem, milline on väiksem, mis värvi need on..) 2. Too näiteid vähemalt 2 erineva mänguliigi ja matemaatika seoste kohta. Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad? 1. Loendamismäng aitab arendada numbrite tundmiste oskust ja annab võimaluse alustada liitmise ja lahutamise õppimist. 2. Hulkade moodustamine Eesmärk: Laps oskab moodustada hulkasid värvuse/suuruse järgi. 3. Reeglimängud (nt lauamäng) Laps tunneb mängu reegleid ning oskab nendest kinni pidada. Laps ootab oma järjekorda, teab oma "nupu" värvust. 3
konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
· Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses. · Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7
Esmalt leiavad lapsed hulgale ühise nimetuse (tunnuse) ja siis analüüsivad täpsemalt sinna kuuluvaid esemeid. 4. Hulkade ühendamine ja osahulga eraldamine See on aluseks liitmisele ja lahutamisele. Õpetaja esmane ülesanne on aidata lastel aru saada, et esemeid saab ühendada hulgaks, kui neil on vähemalt üks ühine tunnus. Sõna ,,hulk" asemel võib kasutada erinevaid käsklusi, näiteks panna ülemisele riiulile nukud, alumisele karud; panna ühte karpi punased ja teise kollased pliiatsid. Lastele mõisteid palju ja üks õpetades peaks jälgima, et kasutades mõistet palju peab hulgas olema alati erinev arv asju. Õpetaja roll on luua õppimiseks vajalik keskkond ja tingimused, tagades lastele matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid
Omadussõnade kohta on teada, et kooli jõudnud kerge VAA lastel on kõnes väga vähe omadussõnu. Algklassides omadussõnade hulk laste kõnes on üsna vähene. Teisest küljest lisaks kõnearengule mõjutab tajuline selgitus? ka mõtlemises rühmitamise oskuse arengut. Erinevatesse hulkadesse saab panna vaid neid asju, mida erinevatena tajutakse. Kui lapsel ei ole punase ja oranži vahel vahet, paneb kõik ühte hunnikusse. Kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, kus saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist. Seda tuleb vaimses plaanis teha
11.- 15. eluaasta vanuses Tänapäevasemad uurijad leidnud, et lapsed suudavad sooritada mõningaid ülesandeid edukalt varem, kui Piaget väitis (konkreetsete operatsioonide arengustaadium) ning mõningate ülesannetega ei saa lapsed väga hästi hakkama (formaalsete operatsioonide staadium). Piaget' tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Piagetliku vaatenurga kohaselt õpivad lapsed pigem aktiivse tegevuse käigus kui passiivse vaatluse teel. Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu areneb sellele baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, organiseerimine ja muutmine. Eriti kehtib see keeleliselt vahendatud mälestuste kohta.
põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele
Teisest küljest lisaks kõnearengule mõjutab tajuline selgitus? ka mõtlemises rühmitamise oskuse arengut. Erinevatesse hulkadesse saab panna vaid neid asju, mida erinevatena tajutakse. Kui lapsel ei ole punase ja oranži vahel vahet, paneb kõik ühte hunnikusse. Selleks et rühmitada saaks (mida väiksemad lapsed, seda enam rühmitavad väliste tunnuste alustel - suurus, värvus jne). kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, et saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist. Seda tuleb vaimses plaanis teha. Kerge
Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda.
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
Ülesandes orienteerumise suunamiseks kasutatakse abiõppe emakeeleõpikutes kõige rohkem mitmesuguseid graafilisi vahendeid (šrift, alla joonitud keelendid, sümbolid ja muud graafilised orientiirid), õpitoimingu sooritamise näidiseid, skeeme, suunavaid küsimusi-korraldusi. Tulemuse kontrollimist võimaldavad sellised ülesanded nagu resultaadi võrdlemine originaaliga (etaloniga), skeemide valik sõnade juurde pärast lünkade täitmist (tähelünk, lõpulünk), keeleüksuste rühmitamine pärast esmase ülesande täitmist (nt. õigekirjaharjutustes sõnade rühmitamine häälikupikkuse järgi pärast tähelünkade täitmist) jne. Enesekontrollioskuse õpetamiseks on kõige sagedamini tarvitusel korrektuurülesanded. Resultaadi kontrollimiseks kasutatakse ka kaudseid orientiire (nt. lause või harjutuse lõpus märgitakse mingi keelendi esinemise arv). Selline orientiir suunab küll last oma tööd kontrollima, kuid vastav oskus peab lapsel olema varem omandatud. 2
mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui
mitmete keskkonnaprobleemidega […]. Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva keskkonna seisund.“ Väga oluline on õpetaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid äratundmisele ja meeldejätmisele suunatud õppimine võib oluliselt kahandada lapse huvi 17 looduskeskkonna suhtes. (Timoštšuk 2005a, 14, Timoštšuk 2005b, 186). Õppemetoodikatena toetavad lapsi õppekäigud, õuesõpe, õpperajad, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus, mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada.
*pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3)matemaatika 4)kunst 5)liikumine 6)muusika 7)eesti keel kui teine keel Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed
· kriitiline mõtleja ja otsustaja · probleemide leidja ja lahendaja · huvitatud ühiskonna, riigi ja kekkonna heast käekäigust Hea Alguse programm aitab lastel kujundada oma arusaam: · füüsilisest maailmast (mõõtmine, kaalumine, klotsidest ehitamine, puutöö, vee- ja liivamäng, värvide segamine) · ühiskonnast ja kultuurist (mängud, kokandus, lugude lugemine, loovmäng) · loogikast ja matemaatikast (mõõtmine, võrdlemine, loendamine, vastete leidmine, korrastamine, järjestamine, sorteerimine) · kõnest ja kirjakeelest (lugemine, kirjutamine, joonistamine, dikteerimine, kuulamine, ideede väljendamine) Programm on rajatud arenguteooriatele, seega on õppekava keskmes on laps tervikuna. Arvestatud on kõiki arenguvaldkondi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset. Õppekava soodustab: · füüsilist arengut (liikumine, ronimine, viskamine)
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel m
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha
Seejärel ütleb laps mõne teise kodumasina ja ringi tuleb see laps, kelle kodumasina ta ütles jne. Mida Teie arvates võiks veel niisuguse pildiga teha (näide 19), milliseid ülesandeid lastele anda? 1) Üks osa ülesandest võib olla see, et laps mõtleks välja pildile pealkirja. 2) Lisaks võivad lapsed saada ülesandeks, et peaksid oma pildist loo jutustama. 3) Lapsed võiksid võrrelda oma valmis pilte ja leida, kelle pildil on näiteks kõige rohkem käbisid. Matemaatika aeroobika (näide 26). 1) Õpetaja ütleb tehte (4+1 näiteks) või arvu (6 näiteks) ja kõik rühma liikmed peavad nii mitu plaksu tegema. 2) Lapsed on jaotatud paaridesse. Õpetaja ütleb tehte (6 näiteks) ja lapsed peavad nii mitu korda teineteisele patsu lööma (käsi kokku lööma) 5 võimalust tööks teatmekirjandusega eelkoolieas 1. Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenu
mitmesuguste teiste ainevaldkondade ülesandeid. Näiteks: kõne – ja sõrmemängud, laulmine ja harjutustega on eriti oluline eelkoolieas, sest rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. 32. MIS PÕHJUSTAB RÜHIVIGADE ARENGUT? Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud rütmitunnetus, matemaatika ja arvutamine, keskkond ja ohutus, liiklus jne. 22. MILLISEID KEHALISI VÕIMEID ON VÕIMALIK LÄBI MÄNGUDE ARENDADA? Osavust või omandatud. 1.Kaasasündinud arenguhäiretest põhjustatud rühivigade puhul on tegemist muutustega arendavad: vahendid, kiire üleminek ühelt tegevuselt teisele, täpsusvisked, hüplemine hüpitsaga, kindlas kehapiirkonnas. Enamasti struktuursed rühivead tingitud selgroo ebaõigest arenemisest
Impressionistliku suuna alla käivad need mitteformaalsed hindamisprotseduurid, sest sisaldavad palju subjektiivsust, Et oskused, teadmised, mis infot tõlgendajal (nt õpetajal on) on siin olulised ja määravad tulemuse jne. 4) Standardiseeritud ja normeeritud testid - tegemist spetsiifiliste ülesannetega, käitumisliku või psüühilise aspekti jaoks, et teada saada, kuidas need toimivad, kuidas lapse mälu toimib. TESTide omadused: Nt rühmitamine - teatud omaduse järgi saab asju /elemente jne rühmitada/kokku panna. Uurimisülesandeid välja möeldes, möeldakse, kas saab ka kuidagi rühmitada mingit teist omadust pidi (nt lilled ja tass, kus 2 lille ja tass on punased, ja kolmas lill on lilla). Võiks küsida ka alati, miks sa nii arvad. Nt lapsed tihti liigitavad, mis asjad nad on, mida nendega teha saab, aga ka neid, mida on koos nähtud (situatsioonipõhine liigitamine).
*Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ette valmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. 1. Avamise ja sulgemise harjutamine( uksed, sahtlid, erinevad purgid, karbid, aknad, kraanid, valgustite põlema panemine, võtmete kasutamine, erinevate lukkude kasutamine, kruvi keeramine, ukseketi kasutamine); raamatu kasutamine(võtmine ja asetamine riiulile, lehe keeramine); laua katmine (laua liigutamine, tooli asetamine laua alla ja tooli võtmine, laudlina voltimine ja lauale asetamine, servjettide voltimine ja lauale asetamine, taldrikute jt lauanõude lauale asetamine, kandikute kasutamine jne); toiduvalmistus (leiva lõikamine, puuvilja puhastamine ja tükeldamine, juustu lõikamine, kartulite pesemine ja koorimine, või asetamine lauale, pähklite puhastamine, munade koormine, salatite segamine, toidu asetamine vaagnale,
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga o
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminek
ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste
suhtlemisoskustes, sidet kõne ja nägudega ja huvist jagada oma huvisid ja tundeid, mis iseloomustavad nende arengut (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Seetõttu on alternatiivpedagoogika kui meetod autistlikule lapsele vajalik, mille abil muudetakse keskkond toetavaks ja temale vajaliku kindluse ja võimalike huvipakkuvaid tegevusi pakkuvaks. Samas aidates arendada püsivust ja tähelepanu läbi erinevate materjalidega töötamisega ja tehes seda kindla päevakava järgi nagu seda on waldorfpedagoogikas päeva, kuu ja aasta rütmi kaudu. Kui väga lapsed seda kogemust vajavad, sellest annavad nad täiskasvanule tungivalt märku, kuidas nad ikka jälle harjunud korda ootavad ja nõuavad. Kui see kord on olemas, tunnevad nad end hästi ja turvaliselt. Kui see puudub või on häiritud, siis nõrgestab see nende elutunnet, teeb neid rahutuks ja närviliseks. Autistlik laps võib terve päeva olla rahutu ja endast väljas,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
annaabi.ee 
