Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta. Jacob Arcadelt ,,Valge õrn luik", Orlandus Lassus"Püha Peetruse pisarad", Carlo Gesualdo"Merce grido piangendo" .
kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (1906), ,,Smoke Bellew" (1912), ,,John Odraiva" (1913), ,,Kuuorg" (1913). Saavutatud kuulsus ja edu andis Londonile võimaluse reisida ja tutvuda ka teiste maade inimeste elu ja hingega, London kirjutas oma kodumaast ühiskonnakriitilisi esseesid. 1907. aastal avaldas ta tulevikuromaani ,,Raudne kand", mis räägib
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude...
Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus
Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! -Vox Clamantis -Hortus Musicus -Linnamuusikud -Heinavanker
loodust. Trecento itaalia kultuur 14. sajandil Musica reservata väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu) Madrigal 14. sajandil Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm; sel pole aga midagi ühist hilisema, 16. sajandi madrigaliga; (16.saj) enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga; vaba värsivorm, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases reas Ricercar polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikuma zanri fuuga eelkäija Villanella Itaalia ilmalik lauluvorm 16. sajandil, kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga Sansonett armastuslauluke(Prantsusmaal) Meistersinger 15.-16. sajandil Saksamaal tegutsenud käsitöölistest tsunftilaulikud
Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Inimestele õpetati heal tasemel muusikat noodikirja lugemist ja laulmist. Perekonnad hakkasid kodus laulma madrigale. Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga, millel on vaba värsivorm ja viimases paaris värisireas on puänt. Lihtsustatuna on see lühike luulevormiline novell. Ta on neljahäälne ja lihtsa polüfooniaga. Ilmselt madrigalide laulmine algaski sellest, kui hakati inimest väärtustama, sest tema laulu sisu on armastusest.
KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir ■ 1960ndad – metafoorsus, alltekstiga looduskujutus, värvikus ■ 1970ndad – motiivid piiblist, mineviku tõstmine olevikku ■ KALJU LEPIK - LOOMING ■ Loominguliselt kõige viljakam 1947- 51 – “Mängumees” – “Kerjused treppidel” ■ Avaldanud ligi 20 luulekogu HEA TEADA ■ Suure hulga (juba 1940. tuntud) pagulaskirjanike loomingu avaldamine ja isegi omamine oli NSVs keelatud ■ Kas ka tänapäeva pagulased kirjutavad? ■ Mälestusi (9:40/39:10) KÕIK MEIE USALDUSVÄÄRSED ALLIKAD
Antonio Vivaldi Gaetano Donizetti Gioachino Rossini Vincenzo Bellini Itaalia renessanss(14-17 saj) 14 saj trecento- kirjutaks madrigale- 2, 3 häälne laul, mille teemadeks: armastus: Francisco Landino 16-saj madrigal- 5,6 häälne laul, väga peen, teemadeks samuti armastus aga filosoofilise, religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat 2 Kuulsat autorit Orlandus Lassus Giovanni pierluigi da palestrina 1532-1594 1525-1594 Looming: üle 70 missa, 3 reekunemi, 4 100 magiutiaati Looming: mimatsiiklid(104) hümnid, 4 passioni, motette u 400, magniflaate 35
Disainerid ise ütlevad, et tegemist on ideaalse kingitusega, sest lahendab ära probleemi leida originaalne ja ainulaadne kingitus. Nende tooteid müüakse lisaks Eestile ka Soomes, Saksamaal, Rootsis, Islandil ja peagi ka Taanis. 13. Mida toodab ettevõte Wooden Lifestyle? Ettevõte Wooden Lifestyle toodab puidust kikilipsusid. 14. Milliseid tooteid loob disainer Tarmo Luisk? Millise toote eest sai ta 2014.aastal Bruno auhinna? Disainer Tarmo Luisk loob lustakaid ja humoorika alltekstiga kellasid, mööblit, pargipinke, jalgrattahoidjaid, valgusteid. 2014. aastal sai ta Bruno auhinna vineerist ja metallist valmistatud LED- valgusti-riidepuu „What?“ eest. 15. Mida toodab ettevõte HUUM? HUUM toodab saunakeriseid, mille juures on kõik innovaatiline – kerise küttekehast UKU juhtkonsoolini ja HUUMi äpini, millega saab oma sauna kütma panna kus ja kunas iganes. 16. Mida toodab ettevõte SWÄRK?
Vokaalmuusika. Väga palju loodi ilmaliku sisuga polüfoonilises stiilis laule. Sisu poolest eelistati armastus-, jahi-, nalja- ja karjuselaule. Sageli imiteeriti laulus looduse- või linnahääli, lahingukära jne. Laule oli väga erinevaid, nii rahvalikus kui ka peenes kunstipärases stiilis. Tähtsamad laulužanrid olid: šansoon – (pr laul) prantsusekeelne ilmalik laul, mis levis suures osas Lääne-Euroopas. madrigal – Itaaliast pärit ilmalik emakeelne laul. Sageli filosoofilise alltekstiga. motett – erinevalt keskaja motetist oli ühtse tekstiga. Palju loodi ka vaimuliku sisuga motette. Kirikumuusika oli endiselt tähtsal kohal. Kirjutati vaimulikke laule, motette, hümne jne. Uued žanrid olid mitmeosalised kooriteosed ehk suurvormid. Need kujunesid aja jooksul välja katoliku kiriku jumalateenistuse jaoks loodud muusikast. Tähtsamad suurvormid: missa – mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga kooriteos. Missa on
Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude 5ade heliloojad. 5 Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm"
Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pööratakse: 1)püüab vaadelda, kuidas kujuneb isiksus, mis seda mõjutab; 2)oluline on inimese ja looduse vahelise suhte analüüs: „Maa õpetab meid paremini kui kõik raamatud kokku!“ – õpetab ennast tõeliselt tundma; 3)püüab lahata inimese olemust erinevatest aspektidest; 4)rõhutab tugevalt seda, kui oluline on näha ja tunda inimese sisemisi võimeid; 5)väidab, et lendur mõistab elu paremini, kuna näeb seda kõrgemalt –
Sellest on tuletatud I osa peateema, mis kõlab kohe teose alguses muudetud, kiirtes vältustes rütmiga. · Eesti perioodi tippteoseks on 2. sümfoonia h-moll, mis on Eestis kirjutatutest kõige omapärasem ja tehniliselt virtuoosne. Sümfoonia pealkirjaks on "Legendaarne", mis viitab inspiratsiooniallikaks olnud Eesti ajaloole (kuigi konkreetne programm teoses puudub). I osa on prelüüditaoline sissejuhatus .Rikka alltekstiga, mitmetahuline muusika äratab seoseid Eesti looduse ja ajalooga muistse vabadusvõitluse Ümera ja Madisepäeva lahingute hõngu, vaimu ja traagikaga. · Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel
Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos. ,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile
1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos.,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming.,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile
Rahvaliku laulutüübi nimetus oli frottola, mis oli lihtsas vormis salmilaul, millel oli tihti ka refrään. Veel otsesemalt matkis rahvamuusikat villanella. 16. sajandi lõpus sai väga populaarseks villanella üks alaliik, tantsulaul balletto. Madrigal erineb neist oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljendusviisi poolest. Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga. Saksamaal oli muusika eeskujuks Madalmaade muusika, Inglismaal itaalia muusika. Pillid ja instrumetaalmuusika 16. sajandi alguse pillimuusika oli põhiliselt improvisatsiooniline. Klahvpillifantaasia nimetus oli tokaata. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavikord, klavessiini erinevad tüübid. Fantaasiaid loodi ka keelpillidele:lautole ja vioolale. Ansamblipillidena kasutati enamasti erinevaid puupuhkpille : plokkflööt, pommer. Vaskpillidest kasutati trompeteid ja tromboone.
chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley. Aaria( ayr)- uus zanr, lauto saatega soololaul ( 16 saj jõudis inglismaale)
Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles o Villanella 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga. o Balletto villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. o Madrigal tõsisesisuline armastuslaul filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga. Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata). Keeruline polüfoonia (5-6 häält). Monteverdi. Kadrigal kasvas üle...: Kammerkantaadiks Barokkaariaks Madrigalikomöödiaks Saksamaa: o Ühehäälsus püsis tänu meistersingeritele ning nende pärast tekkisid ka tsunftid. Inglismaa:
andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul, hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul 2. itaalia villanella - rõhutatult lihtne, sageli 3-häälne 3. madalmaades madrigal - lihvitud heliloojate laulud. tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga ka religioosse alltekstiga. Lauldi õukondades. 4. Saksamaal meistersingerite ühehäälne laul. koos nooditrükiga tekivad kodanlikud seltskonnalaulud 5. Inglismaal lautosaatel aariad e. soololaul. itaalia eeskujul inglise tekstiga madrigal. Instrumentaalmuusika. Kasutusel olid orel , klavessiini erinevad tüübid. Kasutusele võeti trompet ja tromboon, mis olid kasutuses linnamuusikute ansamblites, hiljem isegi kirikus. Ansamblimuusika oli enamasti tantsumuusikaks või lihtsalt seltskonna lõbustamiseks
Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega. Need teosed on luulelised ja intiimsed, tugeva sotsiaalse alltekstiga. Esiplaanil on vihjed ja teatud meeleolu rõhutamine. K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks
Siin käib kõik palju aeglasemalt kui meie maailmas, keegi ei kiirusta kuhugi, ehk ainult eri masti kaupmehed. Egiptuses tuleb end ümbritseda kannatlikkuse kilbiga ei tasu ärrituda, kui ettekandja ei mõista kohvikus teie tellimust ning saadab enda asemele teise ettekandja, kes saadab tellimuse võtmise järel teie juurde omakorda kolmanda kolleegi. Nii või naa aetakse tõenäoliselt midagi segamini. Valitseb suhtumine ,,mafish mishkela" ('pole probleemi') alltekstiga ,,maailm sellest ei muutu ja elu läheb edasi". Teatud aja möödudes haarab see rahu ja muretu meeleolu ka teid hakkate paljudesse asjadesse hoopis lihtsamalt suhtuma. 6 Egiptlaste jaoks ei eksisteeri ajamõõdet. Hilinemine on siin tavapärane asi. Kui egiptlasel ei õnnestu lubadust täita, ütleb ta kindlasti ,,bukra" ('homme'). Kui midagi on korda läinud, lausuvad siinsed elanikud ,,hamdurrillah" ('tänu jumalale').
paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusika on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" ILMALIK MUUSIKA
Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal. Veelgi rohkem matkis rahvamuusikat villanella- kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga, hõlmab erinevaid vorme. Sellest kujunes välja tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal tõsine armastus laul, filosoofilise, erootilise, aga ka tihti religioosse alltekstiga, värsivorm vaba, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases värsireas. Suurim meister Jacob Arcadelti(u1500-1568)"Valge õrn luik" Lauldi õukonna ringis ja ka haritlasteseas. Algselt lauldi oma vahel, ilma kuulajateta. 16.saj. olid klahvpillidest kasutusel orel, klavesiin ja klavikord. Puhkpillidest: pommer, dulcian, fagott, krummhornid. Vaskpuhkpillidest kasutati trompeteid, tromboone ja tsinki.
,,Sügisball"(1979) Näidendid: ,,Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust. ,,Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks." Draama "Vaimude tund Jannseni tänaval"(1984). Seal kujutab Unt Lydia Koidula ning tema loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas.
Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid ja üldine juurutlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suus osa D varajast luulest on aga varjamatult satiiriline. Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna hakkab järjest rohkem maad võtma satiiriline- ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. D
7 Ernesaks, G. 1985 Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat, lk 151 8 sealsamas, lk 155 9 sealsamas, lk 286 10 http://www.helilooja.ee/emp.php?id=24 7 Tormis on korduvalt öelnud, et ta ei ole muusikat kirjutanud puhtalt musitseerimisrõõmust. Alati on olnud põhjuseks tahtmine midagi öelda, väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. Tema valitud tekstid on sageli poliitilise alltekstiga, mis on võimendatud muusikaliste kujunditega. 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul lõi Tormis mitmeid ulatuslikke ja monumentaalseid töid, mis said kohe väga populaarseiks ning mis tänini kuuluvad tema tuntuimate teoste hulka. Kõik nad on suurejoonelise arendusega, lausa orkestraalse koorikäsitlusega ja jõulise sõnumiga suurteosed. 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse
Prantsuse chanson / sansoon prantsuskeele ilmalik laul Clément Janequin lõbusad sotsiaalse taustaga programmilised lugulaulud ''Lindude laul'' matkitakse lindude hääli ITAALIA frottola pillisaatega rahvalik laul villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada sillanellast arenes balletto tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti 16. SAJ MADRIGAL hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele tõseluline armastuslaul alltekstiga: filosoofiline, religioosne, erootiline lõppeb püandiga lauldi haritlaste hulgas musica reservata väikestele teadjaringile mõeldud laul, tavainimene ei saanud aru muutub kontsertmuusika zanriks efektid, virtuoossus, dramaatilisus keeruline polüfoonia 5, 6 või enam häält laulavad ansamblid ei erine mottetist suurel määral üliekspressiivne maneerlik väljenduslaad julged dissonantsid ja harmooniad
tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest suheliselt unustamatusest xx sajandi alguses, kui teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad.
Niit jt., seejärel Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik, veidi hiljem Juhan Viiding ehk Jüri Üdi. Neist mitmed hakkasid hiljem tegelema ka proosaga. Kõige rohkem tsiteeritud ja viisistatud autoriks kujunes ando Runnel, kelle värsid on hästi meeldejäävad, südamlikud, kohati õrritavalt lihtlabasedki. Neis esineb talupoeglik elutunnetus ja looduslähedus läbipõrunult filosoofiliste kõrguste ning sageli küllalt terava poliitilise alltekstiga jm (Vahtre 2000). 13 8. RAHVALUULE On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus. Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms
lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus
9.Selgitage, kuidas te mõistate nn ridade vahele kirjutamist (nt elulugude põhjal, tooge näiteid). Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks ,,Lääne Sõnas". Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist. Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas
kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. · 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt
armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil
hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased b. peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega. Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv refrään, ülemises hääles meloodia. Madrigal-sai alguse 1530.a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris viimases reas. Sisult armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane madrigal oli 4-häälne, zanri kõrgajal 1550-80 kirjutati 5 ja 6-häälseid madrigale. Madrigalide suurimad autorid on P. de Monte, Palestrina, O. Lassus. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse. Sajandi lõpus ilmusid soolomadrigalid. Saksamaa-seal püsis pikka aega ühehäälne laulukunst tänu minnensingeritele. Polüfooniline laul kerkib esile 16. sajandil. Tähtsaim laululooja oli H. Isaac. 7
Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser. ,,Meduse'i parv" 1819. Ülidramaatiline teos, alustab romantismiaega. Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne. Poliitilise alltekstiga, põhjustas skandaali, kaptenipaberite müümine oksjonitel lõpetati. ,,Autoportree" Hobusetemaatika peamiselt. Armastas ratsutamist. ,,Jäägriohvitser". Sai hobuseõnnetuses surma. E.Delacroix - tõusis esile pärast Gericault surma. Meeletult viljakas kunstnik, üle 10 000 maali, joonistuse, graafilise lehe. Peamine probleem koloriit, leiutab ise värve. Need värvid aga ei pidanud ajale vastu, muutsid tooni, seinamaalid pudenesid. ,,Dante ja Vergilius põrgus" esimene tuntud töö
Donne sündis rauakaupmehe perre. Ta on andekaim tolle aja metafüüsiliste luuletajate seas. Talle on iseloomulikud rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahendid olid paradoksidele ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga
Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. ,,Lendur", ,,Lõunapost", ,,Öine lend" sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. ,,Inimeste maa" ,,Väikese Printsi" kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pööratakse: 1)püüab vaadelda, kuidas kujuneb isiksus, mis seda mõjutab; 2)oluline on inimese ja looduse vahelise suhte analüüs: ,,Maa õpetab meid paremini kui kõik raamatud kokku!" õpetab ennast tõeliselt tundma; 3)püüab lahata inimese olemust erinevatest aspektidest; 4)rõhutab tugevalt seda, kui oluline on näha ja tunda inimese sisemisi võimeid; 5)väidab, et lendur mõistab elu paremini, kuna näeb seda kõrgemalt nii otseses kui kaudses
annaabi.ee 
