elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati
Alkoholide ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689
Dzinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis dzinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud kasutatavad maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladuseks. Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks dzinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale Euroopasse, samuti Ida-Indiasse (tänapäeval Indoneesia) ning teistele troopikasaartele rändas. Algselt pruugiti geniévreks nimetatud jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Näiteks kasutas 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud doktor Franciscus Sylvius de la Boë seda odava ja puhastava toonikumina. Hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda giniks mugandasid ning
Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
Jaguneb järgmiselt : - dry stout ( Quiness ); - imperial stout; - sweet stout magus inglise õlu , mida kutsutakse ka milk stout-iks. Nisuõlu valmistatakse Lõuna-Saksamaal .Nimetatakse ka valgeks õlleks, sest käärimise ajal tekib õllel palju valgem vaht kui tavalisele laagriõllele. Põhjapärmi õlled Põhjapärmi õlu ehk Lager ehk Pilsner e. Pils ehk Pilsen. Kerge kollane ja hästi vahutav õlu, saanud oma nime Tsehhi linna Pilzeni järgi. Bock see on kange lager õlu ( 6,0 7,5 % ) . Harilikult on tegemist hooajaõllega (sügisel, kevadel ) 1 Eriõlled Auruõlu USA läänerannikul õlu mis valmistatakse lager pärmiga ale temperatuuril Suitsuõlu lager õlu , millele annab suitsumaitse linnased mida on pruunistatud pöökpuu tulel. Rukkiõlu valmistati Euroopa äärealadel kus teraviljadest kasvas ainult rukis.
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi. 4. Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks. 5. Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile. 6. Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki; kaunistus. 7. Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist. 8. Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu. 9. Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks. 10. Sidrunipress. 11. Noad. 12
PALDISKI GÜMNAASIUM Tõnis Halling ALKOHOLITÖÖSTUSED Referaat Juhendaja: Paldiski 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................3 2. Alkohol.......................................................................................................................4 3. Alkoholitööstused.......................................................................................................5 4. Õlle valmistamine.......................................................................................................7 5. Rummi valmistamine................................................................................................
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Alkohol........................................................................................................................ 2 2.Rumm...........................................................................................................................3 2.1 Rummi ajalugu......................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3
Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal. Williams valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures seda nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras. "Viin" võib kasutada ka piiritusjoogi puhul, mis on saadud puuviljade või marjade leotamisel
kondiitermeistrid lõpuks ise likööre tegema. Valmistamine Täpne retseptuur on iga tootja ning toote puhul rangelt hoitud saladus, mida antakse edasi ja täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekomponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest likööri-nippidest. Tunnuslikke põhikomponente on kolm: destilleeritud baasalkohol, milleks võib olla viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila jms magustaja, milleks võib olla suhkur, siirup, karamell või mesi. maitsestajad, milleks võivad olla ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja -kojad, juured, koored või õied jne. Tootmine jaguneb viieks tehnoloogiliseks faasiks maitsestamine naturaalsete likööride puhul toimub see kas leotamise või
Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata hüdroksüülrühmast, puuduvad alkoholil aluselised omadused. Alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid ja halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. Alkoholid võivad täielikult põleda, reageerida leelismetallidega, dehüdraatuda eetriks ja alkeeniks.
...................................... 6 1.8. Alkoholivabad siidrid.......................................................................................................6 Sissejuhatus Minu uurmimustöö objektiks on siidrid. Valisin selle teema, kuna ma ise olen alkohoolsete jookide osas suur siidri armastaja. Teised joogid mulle eriti ei maitsegi. Ka tundus see teema mulle huvitavana. Tänapäeval kuulub siider kindlasti naistejookide hulka, seega on siidri joojaid palju. Ma arvan, et see jook meeldib eelkõige naistele, kuna see on lahja ning tavaliselt suhteliselt magusa maitsega. Materjali kogumisel kasutasin ajakirju ning Internetti. Külastasin ka kahte ettevõtet. Need olid Põlva Selver ja Põlva Selvehall. Põlva Selveris oli suurem valik siidreid, kuna see pood on ka suurem. Sain teada väga palju uut informatsiooni. Minu uurimustöö eesmärgiks oligi hankida uut informatsiooni ning teha oma töö ka teistele huvitavaks ning meelepäraseks
inimeste omavaheline lähenemise protsess. Oletatavasti hakati piiritust ajama araablased, 6-7ndal sajanditel. Seda nimetatigi "Al kogol", mis tõlges tähendas "joovastav". Esimene viin on ka araablase leiutis, selle sünniaastaks on 860. Lääne Euroopa legend piirituse valmistamise kohta on pärit samuti keskajast, mil hakati kääritama veine ja muid suhkuseid vedelikke. Esimesena olevat seda katsetanud itallasest munk-alkeemik Valentius. Proovinud jooki enda peal teatas ta vaimustunult, et "leiutas imetegevat eliksiiri, mis teeb vanurit nooreks, väsinut erksaks ja õnnetut õnnelikuks". Sellest ajast peale on alkohoolsete jookide valmistamine võtnud hoogu juurdegi ja kiiresti haaranguga liikunud üle terve maailma, eelkõige pidevalt kasvava tööstusliku tootmise ja odava toorainete (kartul, suhkruroojäägid) tõttu. Traditsioniliselt peetakse Venamaad ajaloo suurimaks alkosõbralikuks maaks. Arvatakse isegi, et
keegi muu kui püha Patrick ise. Selles viimases kaldubki kaalukauss iirlaste poolele. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem aastal 1699. Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonn-destillatsiooni-meetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846 1851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest
asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed
2 cl Créme de Cacaod (kakaolikööri) 2 cl rõõska koort Loksutage jääga sheikeris ja kurnake kokteiliklaasi B&B 3 cl konjakit 3 cl Benédictine´i Segage jääga ja kurnake. Serveerige hästi jahutatud kokteiliklaasis BETWEEN THE SHEETS 2 cl konjakit 2 cl Cointreau´d 2 cl heledat rummi 2 tilka sidrunimahla Loksutage jääga, kurnake ja serveerige kokteiliklaasis BOLERO 3 cl konjakit 3 cl heledat rummi 2 cl sidrunimahla 2 tilka apelsinimahla Loksutage jääga ja kurnake, serveerige kokteiliklaasis BRANDY CASSIS 5 cl konjakit 2 cl sidrunimahla 1 cl Créme de Cassis´d sidruni-peel
protsessi, olla maalähedases veiniistanduses, õppida toitu ning veini sobitama, nautida veinikultuuri romantilises võtmes, saada uusi teadmisi ökoturismist, nautida veini tervislikkust ning vaadelda arhitektuuri. (Wine Business 2010) 1.1 Ajalugu Veini peetakse maailma vanimaks kultuurjoogiks. Tema sünnidaatum paigutatakse erinevate allikate järgi 3500 - 12 000 aasta tagusesse perioodi. Seega on vein vanem kui meie ajaarvamine. Läbi ajaloo on vaadeldud veini kui tervistavat jooki. Arvatakse, et see on puhtam kui vesi ja kasulikum kui piiritusjook. Aastasadu tagasi müüdi veini kui arstimit ka apteekides. Veini algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäeva Iraagi aladele, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Vääriliselt hindasid veini ka araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased. Seda tõendavad arheoloogilised leiud Egiptuses, kus vaaraodele pandi hauda kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini (Meeder 1998: 13)
55 000 inimese. Viimase viiekümne aasta jooksul on teetoodang kasvanud rohkem kui kaks korda. Spetsiaalsete kvaliteetteede järele suureneb nõudlus pidevalt. Iirlased, kes on suurimad teejoojad, tarvitavad inimese kohta peaaegu 4 kilo teepuru aastas. Inglased tarbivad see-eest aastas vaid 2,5 kilo. Araablased tarvitavad sammuti teed väga palju, kuna puhast joogivett ei ole tihti ning keetmata joogivesi ei kõlba on tee just sobiv jook kõrbetingimustes. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu- Hiinast. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel.“ (Wikipedia) Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
puuviljadega nautimiseks. Melon, Melon de Bourgogne, Muscadet kuulus sort Loire'i orus, Muscadet' piirkonnas. Pärineb Burgundiast, nimetatakse ka Muscatet'ks. Veinid on veidi vesised, kerged, isegi veidi soolased, aromaatsed ja mahlase happesusega, kuid tagasihoidliku puuviljasusega. Parimad veinid valmistatakse sur lie meetodil pärast kääritamist jäetakse vein veidikeseks pärmi sademele küpsema, et jook muutuks täidlasemaks ja võisemaks. Sellisel viisil valmistatud veinid on elegantsed ja mahlased ning väga head partnerid mereandidele ja erinevatele kalaroogadele. Müller-Thurgau üks Saksamaal enamkasvatatavaid valgeid viinamarjasorte. Aastal 1882 dr Hermann Mülleri (kes sündis Sveitsis, Thurgau kantonis) ristatud sort. Ristamiseks kasutatud sortidest peaksid andma aimu sünonüümid Rivaner Luksemburgis ja Sloveenias,
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid)
jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook. 8. Fermentatsiooni peatamine. 9. Stabiliseerimine. 10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine. 12. Pudeldamine. 13. Arendamine pudelis enne müüki paiskamist (teatavate veinide puhul). Rose veini valmistamine Roséveini valmistatakse tumedatest marjadest (teatud Uue Maailma piirkondades on lubatud segada punast ja valget veini). Kõik muu on sama nagu punase veini valmistamise puhul, ainult külm
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi
Sissejuhatus Teen uurimistöö Coca-Colast, tema mõjudest ja inimeste arvamusest joogi kohta. Järgnevalt tutvun Coca-Cola ajalooga ja mitmete erinevate katsetega, mida joogiga teha saab ning viin neid ka ise läbi. Viin Coca-Cola kohta läbi ka internetiküsitluse enda tutvusringkonnas ning analüüsin ja võrdlen tulemusi katsete tulemustega. Üritan seostada katsete tulemusi sellega, kuidas võib Coca-Cola inimese tervisele mõjuda ning mida tarbijad sellest ise arvavad. Kui jooki tõesti on võimalik kasutada majapidamistarvete eesmärgil, tahan ma uurida, millised ained joogis selleks võimelised on, milliseid happeid Coca-Cola sisaldab ning kuidas need tervisele mõjuvad. Coca-Cola ei saagi just väga tervislik olla ja selle ümber on käinud mitmeid juhtumeid, kus mõne tervisehäda tekke süü selle karastusjoogi liigtarbimise peale veeretatakse. Jook on läbinud erinevaid tervisekontrolle ning on tänaseni poeletil,
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
