Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

ALAN F. CHALMERS „MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?“ - sarnased materjalid

sitlus, elda, paradigma, lakatos, chalmers, imalus, imalik, tleb, teooriaid, idab, juta, popper, teoorias, idavad, vastamisi, vastavusteooria, imaluse, kuhni, realism, iget, mberl, vaatlusi, endid, alusp, loobuma, haakub, estatud, edukaid, kellelgi, toonud, usaldusv, haaravad, kski, varro, kerkib, ritatud, ljaspool, anomaaliad, naiivne, ajatu
thumbnail
2
doc

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks, Chalmers, Alan F

Falsifikatsiooniga on sama probleem mis on ka induktivismiga, nad mõlemad sõltuvad liialt teooria vaatlustele.Aga kõigil vaatlusotsustel on eksimisvõimalus.Näiteks kui kuu vaatlemisel selgub, et kuu on horisondi lähemal palju suurem kui kõrgel taevas, aga seda peetakse illusiooniks, mis sest, et seda täielikult ei mõisteta, aga kuna kunagi sai teooria tõestatud, et kuu ei ole suurem, siis ei taheta seda ümber lükata. Lakatos oli ratsionalistliku seisukohaga mis oli oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida.Lakatosi uurimisprogramm on alusel, mis annab edasise uurimuse jaoks juhiseid.Põhiliseks on muidugi kõva tuum, mis on aluseks paljudele teooriatele ja seda ei tohiks ümber lükata.Seda küll muudetakse ja arendatakse nagu seletatult Newtoni gravitatsiooniteoorias.Kui tema programmil olid piisavalt head tulemused siis peaks asju kinnitama, mitte falsifikatsioneerima.Tema

Filosoofia
156 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks.

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Multiversum ­ ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa. Tehniline osa selles mõttes, et paljusid esitatud ideid või kirjeldatud

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Multiversum ­ ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada või ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel tõestatavad teooriad ). Vaata järgmist joonist: 13 Joonis 10 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel.

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

rakendatud kinematugraafilised strateegiad juba avastatud ja enam vähem samal ajal hakkasid maalijad ja skulptorid esitama küsimust mida nemad peavad nüüd edasi tegema, kui 5 teatepulk on läinud üle teistele tehnoloogiatele? Pärast 1906. a. hakkas kunsti ajalugu paistma tõelise pidevusetuste loona. 20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid kunstitegijad, kes elavad n. ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus.

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Majandusalased uurimismeetodid

9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid

Uurimistöö alused
81 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Kui vaadata probleemi keskaja inimese pilguga, siis on konflikt:  ühelt poolt suverääni vahel, kes soovib koguda rohkem raha ühisteks kulutusteks;  teiselt poolt alamate vahel, kes tahavad raha endale jätta, mitte ära anda. Maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse selgitamiseks, põhjenda- miseks ning õigustamiseks on läbi aegade püstitatud mitmeid erinevaid teooriaid.  Ekvivalenditeooria tuleneb ühest riigi tekkimise teooriast (lepinguteooriast), mille kohaselt inimesed otsustasid rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek. Riigi loomist võrreldakse lepingu sõlmimisega. Maksud oleksid sel juhul üks lepingu tingimusi, st tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile anda-maksta korra ja julgeoleku tagamise eest. Makse on võrreldud ka kindlustusmaksetega korra ja julgeoleku tagamise eest.

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamisküsimuste vastused

rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE). Teadus on tegevusala, mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned: · Uudsus ­ teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi, · Esmasrakendamine ­ oluline on uute teadmiste esmasrakendamine, mitte lihtsalt rakendamine. A.F. Chalmers: Teadus on tõestatud teadmine. A. Köörna ­ Teadus on tegevus mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste loomine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Teadus on ühiskondliku teadvuse tähtsamaid vorme ja seda iseloomustab ühiskondlikus praktikas pidevalt kontrollitavate, täpsustavate ning täiendatavate teadmiste süsteem.

Teadustöö alused
232 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus? - uus paradigma - eelkõige teaduslik tunnetus. Meie meeled on meie tunnetuse alused. D. küsib, kas meeled on piisavalt usaldusväärsed. Ta oli metoodiline kahtleja. Ta ei olnud skeptik, sest kahtlus ei olnud talle eesmärgiks, vaid vahendiks, et selgitada, mis on tõde. Metoodiline kahtlus. Niipea kui milleski saab kahelda, ei ole see teadmine. Seab kahtluse alla iga asja, ühte ta aga kahtluse alla seada ei saa, see on kahtlus ise. Meeled pidevalt petavad meid

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

9. detsembril 1991 avaldas The Evening Standard artikli "Naine, kelle pärast kaotasime oma laste kasvatuses 25 aastat". See naine oli leedi Plowden, informaalse kooli häid külgi propageerinud komitee esinaine, kellest tagantjärele tehti Inglise algkooliõpetuse probleemide põhjustaja. Ka tollane haridusminister Kenneth Clarke ründas kahes avalikus kirjas lapsekeskse kasvatuse õpetusmeetodeid ja Plowdeni komitee aruannet. Kui lisada, et ka peaminister John Major ei usaldanud pedagoogilisi teooriaid ja haridusuuringuid, siis on arusaadav, miks informaalne kool hääbus ja uuskonservatism võitis. Juhani Hytönen (1993) üldistab oma monograafias põhjused, miks idealiseeritud, romantiline arusaam lapsekesksusest nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides taandus ja oma mõju kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Teadusfilosoofia

objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? v: Et kui teadlane käitub teadust tehes määratud reeglite alusel, siis saab ta objektiivsuse vastavalt nende reeglite raames. Pos: teised teadlased saavad nende alusel kontrollida ; neg: reeglid võivad innovatiivsust arvesse võttes olla piiravad 3

Filosoofia
129 allalaadimist
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest 20 Intelligentsus ja erivõimed väärtustest tingitud erinevate arusaamadega sellest, millised ülesanded üld- se on väärt vaimse energia rakendamist. Niisamuti peab ta sellist käsitust küllaltki universaalseks, olemasolevaid alternatiivseid teooriaid hõlmavaks. Üks intelligentsuse mõiste piire nihutanud teooria on Howard Gard- neri esitatud multiintelligentsuse teooria, mida ta kirjeldas oma 1983. aas- tal ilmunud raamatus “Frames of Mind” (tlk “Mõistuse raamid”). Ta toe- tus teooriat luues oma pikaajalistele kogemustele ajukahjustustega isikute neuropsühholoogiliste uuringute alal ja teisalt laste vaimse arengu uurin- gutele, samuti on ta saanud inspiratsiooni mingis valdkonnas erakordset

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Teadusfilosoofia ja metodoloogia

uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja

Teadusfilosoofia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
42
docx

UUIRMISTÖÖALUSED

SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS

Uurimistöö alused
64 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loogika aine ja ajalugu

Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse

Loogika
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende

11 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

„Mõistatuslik Muinas-Eesti"

(Chalmers 1998, 128), siis M. Remmeli teooria komponendid näivad esinevat omavahelises ringkäenduses, olles üksteise suhtes tõestusargumendiks. Karl Raimund Popperi teadusekäsitluse kriteeriumiks on teooriate falsifitseeritavus. Teooria on K. R. Popperi järgi ajutine spekulatiivne oletus, mis luuakse autori peas vabalt, püüdes varasematele teooriatele omaks saanud takistusi ületada ning kirjeldada adekvaatselt teatud aspekti toimimist. Selliseid spekulatiivseid teooriaid tuleb rangelt kontrollida ning need teooriad, mis testile vastu ei pea, heidetakse kõrvale (Chalmers 1998, 67). Järelikult ei saa siia hulka kuuluda ad hoc hüpoteesid, mis on omavahelises ringkäenduses ning mida vastavalt testida ei saa. Teisalt, raamatu viimastel lehekülgedel esitab M. Remmel ka tööhüpoteesi: arheoloogiliste leidude alusel on matemaatiline maailmapilt tekkinud vanemal kiviajal Põhja-Euroopas

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1) uurida olemasolevaid tõendeid 2) püstitada hüpotees 3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi: a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM

kultuurilises kontekstis teaduslike teadmiseid. Neid puudusi on püüdnud ületada positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel. Mõiste "postpositivism" hõlmab neopositivismi, asendades selle laiema mõistega. Postpositivism ei esine ühtsust: paljudes küsimustes, on "sisemine" arutelu. Väljendades ühe oma tuntumima esindaja Thomas Kuhn'i mõtteid, paljudes küsimustes esineb sisemine paradigma. Võib välja tuua kaks peamist valdkonda (muidugi tekib vahel teisitimõtlejate kogukondi): relativistlik, esindaja Thomas Kuhn, Paul Feyerabend Michael Polanyi, ja fallibilistlik, see grupi eest peaks vastutama eelkõige Karl Popper ja Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike

Teadusfilosoofia alused
42 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea

Filosoofia
17 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

Uus tähistus toob paremini esile muutunud ja selle uue tunnetushuvi ja selle parim tähistus ongi õiguse teooria. Nii nagu üldine õpetus õiguses, peab ka õiguse teooria lõppastmes lähtuma õiguspraktikast. Selline õiguspraktika primaarsuse välistab juba eos mingid omalaadsed tähendused. Märkisime, et sisuline murrang selles õiguse mitmetasandilises tundmaõppimises sai alguse 60. teisel poolel. Sellel muutusel on oma backround, kus paradigma vahetus on seotud 20. saj keskpaigaga. Mitte ainult tunnetushuvi muutus, vaid ka selle huvi muutumise tulemusena kaasatoodud argumentatsioon muutus ka. Mandri- Euroopas on nii praktikud kui teoreetikud kinni hoidnud oma aja ära elanud õigusest, ei tunnetata või ei teata uutest tunnetamisvõimalustest. Tuleb vaadelda! Tuleb täehele panna seda, millisel määral loeb jurist end seotud olevaks kehtiva õigusega. See peaks (vähemalt esimel 3 tasandil selge olema). Õiguslik praktika

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Ideid multiuniversumi olemusest

Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada. Selle käigus selgitatakse lühidalt kosmose olemust ning universumis toimuvat, otsitakse teooriaid teistest universumitest ning analüüsitakse mõnda tõenäolisemat neist põhjalikumalt. Töö käib peamiselt kirjanduse ning intervjuuga. Seejuures kasutab autor Brian Greene raamatut ,,The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

võimalikud mõjude allikad religiooniloo ning mütoloogia vallas. Mõlemad valdkonnad olid tema jaoks ülimalt olulised, kuna üks tema psühholoogia olulisi komponente, nimelt arhetüüpide mõiste, kasutab äärmiselt palju allikmaterjalina müüte, religiooniloolisi tekste ja muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi. Jungi poolt kasutatud mõisted on tavaliselt sõnastatud küllaltki elulähedase ning praktilise täpsusega. Samas on nende tähendusväli üksjagu avar, voolav ning koherentne tema üldise paradigmaga. Seetõttu olen pidanud paratamatuks lähemalt kirjeldada nii Jungi maailmanägemise põhijooni kui ka olulisemaid mõisteid, mida ta kasutab. Osa kontseptsioone on ta ise välja töötanud, luues

Maailma religioonide võrdlev...
30 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. Kuid samas on tõde oma epohhi laps ja seetõttu suhteline, peegeldades objekti mitte tervikuna, vaid kindlates piirides, tingimustes, suhetes, mis aga pidevalt muutuvad ja arenevad. Üksnes absoluutne tõde on täielik ja ammendav tunnetus. Absoluutsest tõest saab

Uurimistöö alused ja...
1062 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun