kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.
Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad.
Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Ka linna juhid valiti enamasti kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud seetõttu kaasa rääkida linna valitsemises. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised: teenijad, prostituudid, kerjused.
Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad) TSIVILISATSIOON Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust: 1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel). Seeläbi kasvas nende enese prestiiz ja rahvas hakkas neid usaldama. Seega valiti välja liider/liidrid. 2) Rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma- neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) Kirja teke 2) (Põlluharimine ja karjakasvatus) 3) Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 4) Rikkuse teke(kindel territoorium, kindel ühiskonna juhtimise kord) 5) Kõrgkultuuri arenemine( kirjandus,teadus,usulised tõekspidamised) Esimesed tsivilisatsioonid: Egiptuse Niiluse kallastel, umbes 3000 eKr.
) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil sai tulvavee püsimist pikendada
Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega.Usu osa tsivilsatsiooni tekkel-ülemikihti peeti jumalate kaitse all seisvaks, esilekerkinud pealikutele kuulas sagel
Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike kohustused ja õigused seda kutsuti linnaõiguseks. Linlased said õiguse teha käsitööd ja kaubelda, kuid nad pidid maksma makse. Linnaõigus on põhimõtteliselt sama nagu igal riigil on põhiseadus, milles on kirjad kõik seadused ja eeskirjad, mida järgima peab. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest, kaubavahetusest jne. Linna juhid valiti tavaliselt kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud eriti kaasa rääkida linna valitsemises. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige
läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus
Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus ,,Postimees"(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja
saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond
hertsog või piiskop. Linnad asusid tavaliselt kaubateede ristumiskohtades, valitsejate lossides, sadamates, linnustes, kloostrites või sildadel. Linna ülesanneteks olid maksude kehtestamine, kohtumõistmine, kauplemisteede kehtestamine ja nende täitmise kord, julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine. Linna juhid valiti kaupmeeste seast, kuna nad olid kõige rikkamad – elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest.
põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega. Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest. Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.
majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest, näiteks teenijad, kerjused jne. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja.
Hilisematel aastatel kirjanik ei jätnud kirjutamist, vaid tegeles sellega edasi ja lõi mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal. Ta surmapäev kuulutati rahvuslikuks leina- pühaks. Ta põrm asetati Panteoni, Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi. Ta matused kujunesid prantslaste sügava armastuse demonstratsiooniks oma suure rahvuspoeedi vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade
mõtteliselt jaotatud kolmeks(suvi-/talivili&kesa),kohustusteks maksta renti,teotöö,maksta makse kirikule(kirikukümnis).Koormised põhinesid sellel, et maa kuulus feodaalile. * Seoses linnade arenguga hakkasid paljud Lääne- Euroopa mõisnikud üle minema raharendile ning talupoegi vabaks laskma. Ida- Euroopas säilis pärisorjus 19. sajandini.Linnad- tekkisid kaubateede ristumiskohtra,sadamad,kloostrid,sillad,linnused;koosnes kaupmeestest käsitöölistest + alamkihid(teenijad,kerjused);maainimesed müüsid toiduaineid linnades,enamus linna elanikke olid maalt;linna valitsesid maahärrad,raad(kaupmehed) kes vastutasud kaitse eest heaolu ees kohtumõistmise koolide kirikute kaubanduse eest;linna õhk teeb vabaks-talupoeg kes elas linnas vähemalt aasta+1päev sai vabaks(mõisahärra ei nsaanud tagasi nõuda);probbleemid-tuleoht haiguste levik vargad/kerjused.
talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest, näiteks teenijad, kerjused jne. Eesti linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada
ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud lutseorganisatsioonidesse tsunftidesse. - Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest teenijad, kerjused, prostituudid jt. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskajal inimesed palju pidutseda. · Käsitöö ja tsunft
delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vürst Vana-Vene riigi valitseja Veetse rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Druziina vürsti sõjavägi, tema Novgorodis lähikondlased Kirillitsa kreeka tähestikul põhinev slaavi Duuma vanematest druzinnikutest tähestik koosnev nõu andev kogu Letopissid e. kroonikad teatud sündmuste
6) Kodusõda 7) Revolutsioon Saksamaal Kaksikvõimu periood Venemaal: Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Selle ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. sotsialistid (nende poolel alamkihid ja armee) ja ajutine valitsus Kommunistide võimuletulek: oktoobri lõpp- sai suuremad linnad enda kätte (vallutatud), uus valitsus rahvakomissaride nõukogu -lenin, armee võeti enda kontrolli alla, lõpetati sõjategevus idarindel, uus salapolitsei Tsekkaa ->terror-koonduslaagrid, saatsid asutava kogu jõuga laiali, natsionaliseerisid kõik maad, valdused, varad, haridus võeti kirikult üle, ilmalik abiellumine, lahutus lihtsaks
· Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond: - Konservatiivideks: kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud (mõisnikud), kes olid huvitatud vana korra säilimisest ning olid vastu igasugustele uuendustele. Selle poliitilise tiiva sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseis keskvalitsusele venestamisküsimuses. - Liberaalideks: peamiselt eestlased, aga vähesel määral ka baltisaksa ja
arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei pääsenud Platoni Akadeemiasse või Aristotelese Lykeionisse. A. ei võtnud õpetamise eest raha, aga õpetaja ranguse ja nõutava askeetluse ( kr. k. askesis harjutus) ehk lihasuretuse tõttu pidasid vastu vähesed. Koha järgi, kus kool asus Kynosargos (valvas või valge koer) ja A. propageeritava looduslähedase eluviisi järgi- koerataoline elamine (kynikos) saigi koolkond oma nime. A
India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28)
India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28)
Kokkupõrge ei ole igavene. Tsivilisatsioonide tunnused: kiri vaimne tegevus viljelusmajandus varanduslik kihistumine riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel 4. Vana-Idamaad Egiptus: Loodusolude mõju ajaloole: Eraldatus, suletus (idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad), mis hoidsid sissetungide eest ning kaitsevajadus ei nõudnud palju tähelepanu. Kuid samas pidurdas suhtlemist välismaailmaga.
· Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis nad enda tarvis tööle ja makse maksma o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus
taastab juutide muistse hiilguse ja lõpetab juutide hädad. 1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus. Jumalariik on eelkõige viletsaile ja põlatuile, kes end Jumala hoolde usaldavad. Suhtumine Jeesusesse oli erinevates ühiskonnakihtides erinev. Juudi alamkihid toetasid Jeesust, sest ta andis lootust pääseda. Juudi preestrid ja ülikud taunisid Jeesuse tegevust, sest Jeesus taganes Moosese õpetusest. Juudamaa prokuraator lasi Jeesuse juudi aristokraatia ja preestrite nõudel risti lüüa. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist levis sõnum Jeesusest ja tema õpetusest laialdaselt. Järeldati, et Jeesus oligi olnud oodatud messias. Teda nimetati christos salvitu. Jeesuses nähti Jumala poega, kes lunastas inimeste patud ja
3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28)
tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 48bit MAC aadress, mis on igal võrku ühendatud seadmel erinev.
Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha
kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710 . aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks.
(kindel signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal). TDMA – võimaldab mitmel kasutajal kasutada sama sageduskanalit, jagades nad erineva aja peale laiali. Iga üks saab nö oma aja. CDMA – Wifis – igal kanalil on oma unikaalne kood, millega saab kanalile ligi. SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali. 23. ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and- Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ.
Euroopa siis mugandunud. Kehvemini kohandunud rahvad on nagu lapsed ehk nende vaimne- moraalne pool kängu jäänud, seega puudub ka arenguperspektiiv. Seevastu eurooplasi ootab ees helge tulevik ja aren jätkub. Kandis sellist mugandust üle ka meeste ja naiste arengusse ehk mehed paremini mugandunud naised kehvemini. Samuti kandis seda üle ka eliidile ja alamkihile. Ehk eliit areneb, alamkiht mõttetu ja kängu jäänud. Nimetatakse sotsiaal Darwinismiks ehk eliit võimekam ja parem, alamkihid geneetiliselt halvemad. Tylor sõnastas kolm ühiskonna tüüpi: metslus, barbarism (põlluharijad), tsivilisatsioon. Need omased kõigile rahvastele, kuid rahvad jõudnud erinevatele tasemetele. Tema arvates pole need, kes on arengus maha jäänud erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud jooned ja mittekasulikud jooned jäetakse kõrvale(vahel püsivad kusagil kõrval ja läbi nende võimalik vanu ühiskondi kirjeldada)
Uue riigi ajal sattusid preesterkonna ja sõdalaste huvid vahel konflikti, kuigi nad olid omavahel perekonniti sageli tihedalt seotud. Nii preestrid kui sõdalased olid kuninga nõunikud ja osalesid välispoliitikas (preestrid diplomaatilistel missioonidel, sõdalased arusaadavalt kuidas). Preestid olid ka intellektuaalne ülikkond. Templite juures olid nn elumajad, kuhu talletati käsikirju, jagati kooliõpetust, peeti filosoofilisse debatte, kujundati ja pandi kirja müüte, jms. Alamkihid oli kindlalt riigi võimu all. Nad kõik olid kuninga suhtes kohusetäitjad. Alates Keskmise riigi ajast olid nad jaotatud erinevatesse kategooriatesse, millel olid erinevad õigused ja kohustused: 1) sõdurid (kes olid oma teenistusaja läbinud), 2) vabamad talupojad, kelle koormised olid väiksemad nin kes ei pidanud osalema riiklikel ehitustöödel), 3) pärisorja olukorras talupojad, kes andsid ära u kolmandiku oma saagist ning kelle tegevus oli allutatud riiklikule kontrollile nende
Tööstusliku pöördega kaasnes tööliste arvu kasv, töölised mutuuvad uueks oluliseks rahavstiku kihiks. Selle uue rahavstiku kihi ilmumine tähendas ühiskonna üldises arengus olulist muduatust. Kogu Euroopa uusaja ajaloos töölisklassi teket peetud moderniseerumise märgiks. 19 sajandi lõpul kõige suurem rahavstikurühm on talupojad, suuruselt järgmine on juba töölised. Tööliskond kujunes eelkõige 2st allikast- vabrikualadele siirdunud talupojad ning linnade alamkihid. Balti kubermangudes 1836 aastal kehtestati Vabrikuseadus. Esmakordselt hakatiriiklikul tasandil reguleerima suhteid vabriku omaniku ja töölise vahel. See seaduse sätetest tulenevalt määras töötingimused kindlaks vabrikuomanik, selles osas olid tal suhteliselt vabad käed- See tähendas seda, et tööliste jaoks olid valdavalt töötingimused päris rasked, muuhulgas kasutati palju ka naiste ja laste tööjõudu.
lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks
siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710
annaabi.ee 
