Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aktuaalne kaamera". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaamera, aktuaalne, arvustus, informatsiooniline, poliitikast, monika, kadri, astrid, kannel, kuusk, venekeelne, ilmast, suuremates, ootan, kerliKüsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja van
......................................................................................45 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................................47 Kirjandus........................................................................................................................................47 "Eesti linnud". (2015). http://www.eoy.ee/node/853......................................................................47 Aktuaalne kaamera. (30.03.2014). http://www.uudised.err.ee/v/eesti/28915613-38aa-467b-a1ba- c54c3a2de759.................................................................................................................................47 Davies.K, Davidson.S ja Courtauld.S (2010) Kuidas tuleb vaadelda. Kuidas määrata lindu. Kuidas vaadelda..............................................................................................................................47 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). (1921)
Evi Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige uudiseid nagu "Aktuaalne kaamera." Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba
jälle ameeriklased. Eestis näib valitsevat teine «Käed eemale…!»-konsensus ehk kollektiivne kanali ETV+ mahamatmine (Ventsel, 2015).’’ 6. Tühi sõnamulin ’’Igal mündil on tegelikult kaks külge. Mul pole õrna aimugi, mida maksab Vene riigitelevisiooni saate või reklaami sisseostmine, kuid kindlasti maksab see nii mõnegi rubla (Ventsel, 2015).’’ ’’Saar, naeratav, kuid ilmselgelt unevõlas, distantseeris kanali poliitikast, öeldes, et ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks (Alla, 2015).’’ 7. Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina ’’ Reaalsus on see, et eestlaste ja kohalike venelaste teineteisemõistmise eelduseks ei ole mitte propaganda, vaid ühiselt jagatud elukogemus, mis tugineb soovile oma tulevikku Eestis paremini korraldada (Raag, 2015).’’ 8. Suureks puhutud tühised detailid
Kolmanda peatüki eesmärgiks on rääkida portreefoto tehnikast koos praktilise tööga. Neljas peatükk kirjeldab võimalusi, kuidas saada head portreepilti, mis on samuti koos praktilise tööga. 3 2. Portreefotograafia ajalugu Portreefotograafia on olnud sama kaua, kui on eksisteerinud fotoaparaat. Seda selle tõttu, et see on odavam ja kättesaadavam kui portreemaal, mida kasutati enne kaamera leiutamist jäädvustamaks inimesi. Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus
On Eesti kirjanik ja kunstnik. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiülikooli graafika erialal. On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus
See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
Kui teatakse, et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga. Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne. Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult ,,valgeteks" ehk kvaliteetajakirjanduse ja ,,kollasteks" ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi, et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest, kelle nime teatakse
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
See omakorda teatab ohupiirkonnast teistele lähedalasuvatele sõidukitele. 8 5. Vaatlussatelliidid Külastades mõnda tundmatut maad või linna võetakse tavaliselt kaasa kaart, mis on koostatud satelliitide abil. Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. SPOT on
........................................................................... 52 UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE .......................................................................................... 58 SUMMARY .................................................................................................................................. 59 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ,,Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste seas". Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid, kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Mõtles välja zoopraxiscope 1879, mille keerutamisel näed liikuvat pilti. Kronofotograafia abivahendiks, mingisugune püssilaadne kaamera (püss/kaamera), mis filmis 12 kaadrit sekunids. .Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (arst, keda huvitas inimese iikumine) (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etnograafiliseks filmiks. Filmisid ka Aafrika rahvaid kõndimas, kükitamas, puu otsa ronimas jne. Inimkeha liikumine oli fookuses, samas see on olnud kogu aeg oluline.
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
.........................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot seoses kehtivate seadustega töömaastikul. Põhiküsimuseks on, et kas noored tunnevad piisavalt hästi oma õigusi tööl? Käesolev uurimistöö koosneb kuuest peatükist ning nende alapeatükkidest. Lisaks on koostatud küsimustik noorte seas vanuses 16-24.
2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas bakalaureusetöö teemal “Isiklikud blogid Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt). Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi ka edaspidi jälgida): Kaupo Kalda, Silver Hage, Peep Laja, Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu, Lilian Viirma. Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 7 1. E-turundus 1.1. Turundus ja e-turundus ―Turundus on tulusate kliendisuhete haldamine. Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele ja saada sellest kasu.‖ (Kotler et al 2009) Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa, on kommunikatsioon n�
Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel. Ülevaade lavastustest : 1979 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam" Idee Hardi Volmer, Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer Valge Daami osas Janne Beeren 8 2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist"
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
maailma suurimaid liivakõrbeid Ar-Rub'al-Khali, kus kõrguvad kuni 250-meetrised liivaluited. (Kase, Juust 2011: 136) Lähis-Ida regioonis valitseb väga kuiv kliima, mistõttu tuleb põllumajanduses ohtralt kasutada niisutussüsteeme. Viljakaid alasid on vähe ja need on tihedalt rahvastatud. Tihedaim asustus on Vahemere ja Kaspia mere rannikumadalikel, kus sajab piisavalt. Idas takistavad mäeahelikud ja kõrged platood niiskust toovate tuulte liikumist sisemaale. Veevarud on aktuaalne teema ning tõsine probleem Lähis-Idas ja oluline aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud mägedes, kus sajab lund. Külma ja pilves ilma võib esineda kaugel lõunas Ammani lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere
Teooria tekkis pärast II MS, enne seda oli kommunikatsioon psühholoogias. USA-s pärast II MS olid telegraafiliinid üle koormatud. C. Shannon insener, matemaatik. Tema infoskeem: müra Saatja vastuvõtja Sidekanal Sõnumid Müra on paratamatu meid huvitab info ja müra vahekord: 1 = const (Mida vähem müra, seda rohkem sõnumit) M Ükskõik, kui mõttetu sõnum on, saab teda ikka genereerida. Shannoni skeem on aktuaalne ka praegu. Siin diferentseeritakse saatjat ja vastuvõtjat. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. See on minimaalne kommunikatsioonisüsteem. Ta loob keele 6 tähtsamat komponenti: 1. Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 20 2
samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti
4.Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toetusel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Reguleerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise printsiipi dest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning loodus kaunites kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgus tikku. Keskerakond püüab mõjutada Rahvaliitu rohujuure tasandil Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tõdes, et juba äsjaste kohalike valimiste eel algas koostöö päris paljude piirkondade Rahvaliidu juhtpersoonidega, kes ise selleks soovi avaldasid. «Need on tublid ja aktiivsed inimesed, kes on justkui ära unustatud, või kelle puhul kuus Rahvaliidu inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta. Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi,
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
Kuna kirjandus oli suure kontrolli all ja näitemängud ammugi, pakkus mulle huvi uurida, kuidas Koidula selle olukorra lahendas ja teatud keeldude kiuste naist enda ideaalide järgi kujutas. Reeglina kirjeldati õrnema soo esindajat kui tagasihoidlikku koduperenaist, kelle sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei ole tänapäeval aktuaalne, sest noortele ei paku üldjuhul huvi teatrialane literatuur. Töö koosneb kolmest osast. Esiteks on vaadeldud naise positsiooni ja rolle 19. sajandi Eesti ühiskonnas, teiseks antud ülevaade naiskirjaniku enda elust, millele järgneb naistegelaste analüüs L. Koidula näidendite põhjal. Töö viimases osas on võrreldud tänapäeva, 21. sajandi ja 19. sajandi naise olukorda siinses ühiskonnas. Uurimistöö tegin L. Koidula nelja näidendi põhjal: ,,Saaremaa onupoeg", ,,Kosjakased",
annaabi.ee 
