Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Autoriteetne kasvatusstiil Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja
Kuna reeglid on kindlalt vanemate poolt paika pandud, siis ei õpi laps ise tegema otsuseid. See pärsib seda, et laps allub ka tulevikus muudes olukordades kergesti ning ei suuda ise otsutada. Lubava kasvatusstiili puhul pole keelde, käske, piiranguid ega kontrolli. Vanemad ei esita nõudmisi ega kontrolli järglast. Lapsel lubatakse langetada otsuseid ka juba väga varakus eas, kui ta pole selleks veel valmis. Täiskasvanu käitumine on siiski hoolitsev ja aktsepteeriv. Lubav kasvatusstiil soodustab lapse muutumist isekaks ja tujukaks, enesekontrollivõime ei arene, ta ei suuda teistest inimestest lugu pidada. Sellisel lapsel võib tekkida ebakindlustunne, sest ta ei tea mida temalt oodatakse. Samuti võivad tulla probleemid koolis. Kuid samas ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ja ühiskonnast aru saama, kuidas see töötab ja milline käitumine on aktsepteeritav ning tagab toimetuleku.
• Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead
kliendil ennast avada, oma tundeid ja muresid jagada. Kui inimene tunneb, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on, siis ei pea ta ennast õigustama, tõestama. See annab võimaluse vabalt väljenduda, suunata oma tähelepanu probleemile ning mõelda selle üle, kuidas ta ise soovib muutuda, areneda. Aktsepteerimine ei ole sama, mis nõustumine või heakskiit. Kliendi arusaama on võimalik aktsepteerida ja mõista ka sellega nõustumata või seda toetamata. Samuti ei keela aktsepteeriv suhtumine olla nõustajal kliendi vaadetest eri arvamusel ja seda väljendada. Aktsepteeriv hoiak tähendab inimese respekteerivat kuulamist sooviga tema arusaamu mõista. Ehtsus, tõesus. Kliendil on väga raske rääkida avameelselt oma isiklikke asju nõustajale, kes käitub erapooletult, ebaisikuliselt, professionaalselt. See võib tekitada tunde, et nõustaja lihtsalt teeskleb kuulamist; teeskleb, et aktsepteerib kliendi kogemust, ja mängib professionaalset rolli. Oluline on
oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese hing. On see rõõm, rahulolu või hoopis mured ja hirmud. Ühe sõnaga on hinge vabaduse mõistmine tihedalt seotud meie teadvusega ehk sellega, kuidas inimene mõistab ennast ümbritsevat. Adekvaatselt reaalsust aktsepteeriv inimene jõuab arusaamisele selles ,et tema olemasolu omab teatud tähtsust. Psüühiliselt tervele inimesele enda otstarbe teadvustamine võimaldab avastada ja ilma hirmuta arendada oma loomingulisi omadusi. Selline inimene pakub endale rõõmu ja toob kasu ka teistele. Sellistest inimestest räägitakse kui täisväärtuslikest ühiskonnaliikmetest. Selline võib olla psüühiliselt terve ja vaba inimene. Sõna psüühiliselt tuleneb kreeka keelsest sõnast , PSÜHE' mille
6 Myhill-Nerode teoreem. DEF: Olgu keele L ⊆ Σ* (keel on kõigi sõnede hulga alamhulk) jaoks antud ekvivalentsiseos HL ⊆ Σ* × Σ* selline, et xHLy kehtib parajasti siis, kui iga z ∈ Σ* korral kehtib xz ∈ L yz ∈ L (iga suvalise z lisamisel x ja y sappa, kuuluvad saadud xz ja yz mõlemad keelde L või ei kuulu mõlemad). Teoreem: Keel L on regulaarne parajasti siis, kui seose HL ekvivalentsiklasside hulk on lõplik. T: (tarvilikkus) Kui keel L on regulaarne, leidub teda aktsepteeriv lõplik automaat M = (Q , Σ, δ, q0, F). Olgu R0i ⊆ Σ* sõnede hulk, mis viib automaadi M lähteolekust q0 olekusse qi. Seose HL ekvivalentsiklass on lõplik ühend Cl = R0i1 ∪ R0i2 ∪ . . . ∪ R0il. (piisavus) Olgu HL ekvivalentsiklassid C0,…,Cm. Teeme lõpliku automaadi olekute hulgaga Q = {C0…Cm}: Valime algolekuks klassi C0, mis sisaldab ε-d. Olgu lõppolek Ck ekvivalentsiklass, mis ühtib keelega L ehk kui x ∈ Ck ja x ∈ L, siis kui y ∈ Ck y ∈ L
alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sarnaneda, pöörates samas enese leidmisele vähem tähelepanu ei teata, kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on
otsuste ja tulemuste eest; sünergia. 46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. Olukord, kus tervik ületav osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). Nt: meeskonnatöö ja nende head tulemused jalgpall. 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? Avatud ideedele, suhtlemisaldis, eesmärgile orienteeritud, oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Missugused on meeskonna arenguetapid? a. Käivitamine grupp inimesi ühendatakse ühise eesmärgi nimel, tähtis liidri roll ja õige suuna leidmine, madal produktiivsus. b. Pingutamine aktiivsuse tõus, riskivalmidus, parima lahenduse otsimine liidri ning liikmete vahel, ebaefektiivne töö. c. Arendamine rollid kogemuste põhjal, liidri roll taandub, demokraatlik otsustamine. d
agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6
kui agressiivne. 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav – inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev – keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta – väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv – kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6
piirkonnas, võib esineda ka luumurde ning torke haavu. Need võivad jätta naisele pikaajalise tervisekahjustuse nt silmanägemise halvenemine, selja-ja kaelavaevused. Vägivalda tunda saanud naine kannatab lisaks stressi ja depressiooni all ning tihti muutub ta närviliseks. 5. Perevägivalla mõju lastele Perevägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi, kelle jaoks on kokkupuutumine perevägivallaga kas või vaatajana ohtlik, sest nii kujuneb välja vägivalda aktsepteeriv käitumismudel, mille laps kodust paratamatult kaasa võtab. Paljud lapsed on kõrvalt näinud perevägivalda, mis jätavad lase psüühikasse suure jälje ja kohandavad ka nende elu edaspidiselt kui seda juhtub pidevalt. Vägivald õpetab ka lastele mõningaid tõdesid nt kes lööb see armastab, teise pereliikme löömine on moraalselt aksepteeritav, kui laps on näinud seda juba väikeset peale võib ta mingil hetkel ka ise hakata oma tahtmise saamiseks kätt tõstma, kuna ta on näinud,
Sünergia on koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Nt: töötaja ei suuda üksinda suurt projekti läbiviija, kuid terve meeskonna abil, kasutades sünergiat, võivad nad edukalt projekti läbiviija ja palju uusi lahendusi leida. 47. Changi järgi on dünaamiline meeskond: Avatud ideedele; Suhtlemisaldis; Eesmärgile orienteeritud; Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Meeskonna arenguetapid: 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht, kes suunab õigesse suunda. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus
JOHARI aken · Avatud ala (iseendale ja teistele teada) · Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) · Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) · Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes · Usaldus on suhtes · Usaldust mõistetakse erinevalt · Suhte käigus muutuv · Raske luua, kerge lõhkuda · Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) · Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) · Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest - Üldmulje - Samastumine - Refleksioon - Empaatia - Projitseerimine - Oreooli efekt - Esmamulje - Järjestus-efekt - Stereotüübid - Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine
saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Nt: on vaja leida lahendus probleemile ja kõik annavad endast parima, leiavad parima lahenduse ja tulemus on parem, kui seda oleks teinud inimene üksinda, kuna ideid genereerides saab ka teistelt mõtteid. 46. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? Avatud ideedele; Suhtlemisaldis; Eesmärgile orienteeritud; Oma liikmeid aktsepteeriv. 47. Selgitage meeskonna arenguetappe. 1.Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht/liider teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi/liidri ülesanne on juhtida meeskond õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus
- koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Sünergiaks nimetatakse olukorda, kus tervik ületab osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? - Avatud ideedele; - Suhtlemisaldis; - Eesmärgile orienteeritud; - Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Millised on meeskonna arenguetapid? Etapid Y. Changi järgi: 1. Käivitamine 2. Pingutamine 3. Arendamine 4. Valmisolek 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2
vastastikuse võimendumise tõttu. • Koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Sünergiaks nimetatakse olukorda, kus tervik ületab osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? - Avatud ideedele; - Suhtlemisaldis; - Eesmärgile orienteeritud; - Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Millised on meeskonna arenguetapid? Etapid Y. Changi järgi: 1. Käivitamine 2. Pingutamine 3. Arendamine 4. Valmisolek 1. Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2
aktsepteerimist võiks paremini defineerida kui neutraalset suhtumist teise inimesse või teistesse. Aktsepteeritav inimene loob õhkkonna, mis pole eriti risustatud hinnangutest teise mõtetele, tunnetele või käitumistele. Aktsepteerimine=vaatamata-kõigele-armastuseks. Aktsepteerimine toidab konstruktiivset armastust enda vastu ja aitab mobiliseerida oma ressursse, et potentsiaali täielikult välja arendada. o Keegi ei ole lõpuni aktsepteeriv – inimesed on piiratud olendid. o Mõned inimesed kalduvad olema aktsepteerivamad kui teised. o Aktsepteerimise tase muutub inimeses pidevalt. o Lemmikute olemasolu on loomulik. o Igaüks meist võib saada aktsepteerivamaks kui ta parajasti on. o Pseudoaktsepteerimine on teistele inimestele ja suhetele kahjulik. o Lõpetuseks – aktsepteerimine ei ole heakskiidu sünonüüm
ainult seksuaalne armastus. 3) Agape - hoolitsus teise inimeste heaolu eest; selline endaarmastus, mis on väljapoole pööratud. Tennysoni «In memoriam». Shakespeare «West Side’i loos». Millar Burrows «Outlines of biblical theology». Paul Ramsey «Basic Christian ethics». Larraine Hansberry «Raisin in the sun». Paul Tournier «Secrets». Faktid aktsepteerimise iseloomuse kohta: 1) Keegi ei ole lõpuni aktsepteeriv. 2) Mõned inimesed kalduvad olema aktsepteerivamad kui teised. 3) Aktsepteerimise tase muutub inimeses pidevalt. 4) Lemmikute (любимчик) olemasolu on loomulik. 5) Igaüks meist võib saada aktsepteerivamaks kui parajasti on. 6) Pseudoaktsepteerimine on teistele inimestele ja suhetele kahjulik. 7) Aktsepteerimine ei ole hekskiidu sünonüüm. Saladuse omamine, teadmine sellest, kuidas neid hoida, avaldada neid ainult omal tahel - need on esimesed teod indiviidi kujunemisel.
(juhid, müügimhed) Emotsionaalne Reserveeritud Kaasalööja Üksik hunt Lobiseja Vaikne Aktiivne Rahulik Elamustejanu Kaine mõistusega 2) Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab vastupanuvõimet stressile ja emotsioonide kontrolli (kõrge motivatsioon, töörahulolu) Muretsev Rahulik Temperamentne Stabiilne Ennast haletsev Ennast aktsepteeriv Häbelik Enesekindel Haavatav Vastupidav 3) Avatus kirjeldab vastuvõtlikkust muutustele ja huvitatust kõigest uuest (paremad kohanemisvõimed) Fantaasiarikas Ülipraktiline Loominguline Väheloominguline Eelistab muutusi Eelistab rutiini Uudishimulik Vähehuvitatud Liberaalne Konservatiivne
konfliktilahendamise oskuse edendamine läbi ÕPPIMISE-kuidas ületada takistust teel eesmärgile: · strateegiline Õ - eesmärgile jõudmiseks vajaliku info ja oskuste kogumine · taktikaline Õ- adapteerumine igapäeva-elu pingetega LEPPIMINE · adaptiivne Õ - enese poolt konstrueeritud reaalsuse MUUTMINE Õppimine on reaalsuse ebapiisavast, erinevast tajust(selle tõlgendamisest) tuleneva ebasobiva käitumise korrektsioon, maailmavaate muutmine. Suhteliselt agresiivne, kuid ka aktsepteeriv. Õppimist on vaja inimeste TOIMETULEKUOSKUSTE EDENDAMISEKS. Kasutatakse vaimsete häirete puhul, sotsiaalse puude raviks, tulevase kriminaalsuse ennetamiseks. Goldstein kirjeldab nelja etappi, millest iga varasem peab olema saavutatud enne järgmist: 1) oma maailma struktuure eristav, 2) kontseptuaalne-oma infotöötlus, 3) väärtused- minakontseptsioon, 4) konfliktide lahendamine oma keskkonnas. 1. ERISTAV ÕPPIMINE: probleemide allika(te) leidmine, nende hierarhia
Põhjustamata seejuures erilisi probleeme kodus või koolis. Kanepisse vaenulikult suhtujad ei oma noorte arvates piisavalt teadmisi, et nii jäika seisukohta võtta. Noorte seas, kes ise kanepit ei ole proovinud ega tarbi, on levinud arvamus, et kanepisuitsetamine on iga inimese isiklik valik ja domineerib reeglina tolerantne suhtumine. Tihti liituvad mittetarbijad kanepitarbijate seltskonnaga ega tee sõprade või tuttavate illegaalsest tegevusest probleemi. Mõistev ja aktsepteeriv suhtumine noorte seas kanepisuitsetamisse annab märku, et sellega ollakse harjunud ning see ei tekita imestust ega sensatsiooni (Võõbus 2008, 75-77). Meedias levivad vastuolulised sõnavõtud, mis suuresti väljendavad liialdatult hirmutava preventsiooni seisukohti. Tihti on teave ebaprofessionaalne ning noored ei suhtu ametlikku infosse tõsiselt. Hoiatamine stiilis, et suitsetades kanepit, lõpetad süstiva narkomaanina, ei mõju (Allaste jt. 2005, 83; 86).
o Sõnumi vahetus o Kauba vahetus Tulemuseks teooria, mis vastandub sugulusliini teooriale ning mis paigutab lateraalsed suhted olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse Insestitabu näeb kui kultuuri loovat nähtust Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks: o Elementaarsete abielureeglitega ühiskonnad positiivsed abielureeglid(aktsepteeriv): peab abielluma kellegagi, kes kuulub konkreetsesse klassi/gruppi otsene vahetus, kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab (vahetus) o Komplekssete abielureeglitega ühiskonnad negatiivsed abielureeglid(prohibiteeriv): ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi/gruppi/sugukonda; nt oma lähisugulased, oma sugukonna liikmed Teosed: ,,Nukker troopika", 1955
Negatiivsed suhted õpetajatega Õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (Pygmalioni efekt) Õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine (mitte laps ei peaks kohanema kooliga, vaid kool lapsega) Kooli suurus (suuremates koolides probleemidega tegelemine ja suhted teistsugused) 2) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Järelvalve puudumine vahetundides (ka garderoob, autode/busside peale minek) Õpetaja ükskõikne v aktsepteeriv suhtumine kiusamisse (kui õpetaja ei reageeri, siis võib tajuda, et kiusamine on okei) Teiste õpilaste ükskõikne v positiivne suhtumine kiusamisse Ohver: Samad kolm tegurit (järelvalve, sõnum, suhtumine) Agressiivselt käituvate eakaaslaste olemasolu III SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangemine Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud
kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. - koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. 9. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi) - Avatud ideedele; - Suhtlemisaldis; - Eesmärgile orienteeritud; - Oma liikmeid aktsepteeriv. 183. 10.Kirjeldage meeskonna arenguetappe. 184. Etapid Y. Changi järgi: 185. 1. Käivitamine 186. 2. Pingutamine 187. 3. Arendamine 188. 4. Valmisolek 189. 1.Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 190. 2
kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel: 15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on
“Kõige olulisemad on suhted!” Kompromiss (mõõdukas hoolimine nii eesmärgist kui suhetest) “Kokkulepped eeldavad mõlemapoolset järeleandmist” Konsensus (oluline võrdselt nii eesmärk kui suhted) “Konflikti lahendamine on võimalus arenguks” Kehtestavus kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada. • Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav, Teavitav Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik. • Albert, Emmons, 1990; Hayes, 2002; Bolton, 2002 AGRESSIIVNE KÄITUMINE (ründav, oma õigust peale suruv) KEHTESTAV KÄITUMINE ALLAHEITLIK KÄITUMINE (annab alla, loobub oma eesmärkidest) Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist? Need aetakse tihti segamini
nagu üks paljudest töötajatest endale alluvas organisatsioonis või osakonnas. Rühma liikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on niisama minimaalne kui rühma roll autokraatliku stiili puhul. Sellise stiili puhul võib juhtuda, et rühm hakkab tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele. Efektiivne on juhtimisstiil, mis on eesmärgipärane, nõudlik, kuid juhendatavaid aktsepteeriv ja tööle motiveeriv. · Toetav stiil: aitaja, kuulaja, ideede toetaja, tagasisidestaja · Koostöö stiil: meeskondlik lähenemine, koostöö soodustaja · Vahetu juhendamise stiil: ei käsuta, ei ole boss · Usaldav stiil: vastutuse delegeerimine, usk inimeste loovusesse · Ausa suhtlemise stiil: öeldu on aktsepteeritav ja usaldusväärne 5. Juhtimissituatsioonide olemus ja liigitus
käitumismalle, sobitamaks kokku projekti nõudmised, rahastajate vajadused, projekti vahendid ja inimesed nii, et saavutataks projekti eesmärgid; innovaatilisus oskus leida uudseid strateegiaid ja lahendusi kas ise või julgustades gruppi leidma meetodeid saavutamaks projekti eesmärke; mõistlik riskimine tahtmine ja oskus hinnata ja mõista riske, ent mitte riskida liigselt objektiivsus erinevaid väärtushinnanguid aktsepteeriv õiglane ja avatud hoiak; motiveeritus suur panustamine projekti õnnestumisele, suur saavutusvajadus. Projektijuht peab olema projektorganisatsiooni spetsialist, kellel on teadmised ja kogemused organiseerimismeetodite ja -tehnikate vallas. Soovitavalt võiks tal olla mitmesuguste erinevate projektide juhtimise kogemus, kuid see ei saa olla nõue. Tihti tuleb just selles osas teha mööndusi, sest mitte alati pole võimalik leida spetsialisti, kes vastaks
marginaalset avalikkuse toetust. Kui relvastamata üliõpilastest protestijad 1970. aasta mais Kenti maakonna ülikoolis ja Jacksoni maakonna ülikoolis riiklike rahuvalvajate poolt tulistati ja nad seetõttu surma said, siis enamik süüditas juhtunus küsitluste põhjal üliõpilasi. 58% vastajatest süüdistasid Kenti tapmises üliõpilastest meeleavaldajaid ning ainult 11% vastajatest leidsid, et süüdi on kaardiväelased. Üldine avalikkus oli rohkem aktsepteeriv Iraagi sõja protesti suhtes 2003. aastal. Isegi pärast seda kui võitlemine oli alanud, ütles kolm viiest ameeriklasest, et nad nägid protestijaid kui terve demokraatia märki. Siiski peaaegu kaks viiest vastajast leidis, et sõjavastased ei peaks korraldama sõjavastaseid meeleavaldusi ja pooled nendest vastajatest leidsid, et sõjavastased meeleavaldused peaksid olema keelatud. Siiski tõdeb enamik ameeriklastest, et protestid on osa Ameerika vaba väljenduse
Erinevates tegevustes teevad lapsed valikuid, avastavad, mida nad usuvad ja hindavad. Tegevustes ilmnevad väärtused. Õpetaja peaks jääma enam-vähem kõrvalseisjaks, ta peaks andma lastele tegutsemisvõimaluse, soodustades sellega väärtuste selginemist. Õpetaja ei tohi halvustada lapse arusaamu ka siis, kui tema enda omad on sootuks teistsugused. Tahaksin siinkohal tõmmata paralleele Rogersi lapsekeskse teraapiaga, mille mõte on selles, et ümbritsevate soe, empaatiline, aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse lubab lapsel ilma valveloleku ja hirmuta selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud; valik peab olema vabatahtlik; valida peab saama alternatiivide hulgast;
Ülbe Julgustav Enesekindel Erutatud Trotslik Põlglik Toetav Teavet koguv Elav Manipuleeriv 126 Tüdinud Kaastundlik Rahulik Itsitav Meelitav Autoritaarne Osavõtlik Tundetu Energiline Vabandav Zestid: Kinnised Avali Mõtlik Kammitsavaba Mossitav Näpuga näitama Aktsepteeriv Valvel Lõdvestunud Kurb Kulmu Naerev Avatud Spontaanne Lootusetu kortsutama Vaoshoitud Armastav Otsekohene Flirtiv Paindumatu Hukkamõistev Trööstiv Huvitatud Suuri silmi tegev Suhtumine: Kohut mõistev Mõista tahtev Lahtine Uudishimulik Nõustuv
annaabi.ee 
