iga asi mida ta ütles, nõustusin, et jah tegin halvasti ja isegi mängisin natuke hellakest ja haledat. Mille peale mu ema küsis, et mis ajast sa koguaeg minuga nõustud? Muidugi jätkus tema moraalilugemine veel pikalt aga kuna ma vabandasin koguaeg ja nõustusin temaga siis lõpuks lahenes asi. Kuigi oleks lahenenud ka täiskasvanutasandil suheldes. Kuna tavaliselt meie nääkluste ajal jõuame siiski täiskasvanu moodi oma probleemid lahendada ja aktsepteerime üksteise arvamusi. Siis oli ema jaoks ehmatav see, et nüüd nagu talle alistusin.
Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Just niisugune tõlgendus tõi kolmikhüppe tänapäeva kergejõustikku. Kui kreeka hüppajad said mingit abi halteeridelt, siis on Phayllose viiskümmend viis jalga ja Chionise viiskümmend kaks jalga usutavad kui silmapaistvate kaksikhüppajate erakordsed saavutused. Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me aktsepteerime Aristotelese "Füüsikat" kommenteerinud Themistiose väite, et viievõistluse kaugushüpe on katkendliku liikumise näide. Pole kerge leida inimliikumist, mis oleks pidevam kui üksikhüpe äratõuke ja maandumise vahel. Kaksik- ja kolmikhüpe aga jagunevad paratamatult osadeks ning on seetõttu katkendlikud.
patriarhaalse ühiskonna püsimajäämist. Hoolimata soolisest võrdõiguslikkusest on meil endiselt väga suur palgalõhe naiste ja meeste vahel, ka samasuguse töö eest. Millegipärast eeldatakse ikka, et naine teeb oma tööd halvemini ja ei vääri suurt palka. Probleem seisneb ka selles, et naised ise alaväärtustavad ennast ja ei oska ega tule selle pealegi, et omale suuremat palka ja paremaid töötingimusi nõuda. Me aktsepteerime ka selle läbi meeste ülemvõimu ja laseme neil otsustada oma väärtuse. Seega võib öelda, et tänapäeva ühiskonnas on naiste olukord kindlasti kõvasti paranenud. Enam ei ole nii traditsioonilisi soorolle ja väärtusi. Naistele on seadusega loodud kõik võimalused, et nad ei peaks enam olema halvemas seisus, kui mehed. Meil on lisaks emapuhkusele lisandunud ka isapuhkus. Naiste elu ei keerle laste kasvatamise ümber – seda võivad ka mehed teha või on kohustused ühtlaselt
" (Fisher, U. et al. 1992 :15) Puutume igapäevaselt kokku paljude erinevate inimestega: sõprade, tuttavate ja võõrastega. Kõigiga püüame saada mingisuguse ühenduse, kui asume nendega suhtlusesse. Sõbrad on välja kasvanud tuttavatest, kes on enne olnud võõrad ning meil on tihti nendega ühised arusaamad, traditsioonid, väärtused ja tõekspidamised. Samas on loomulikult ka erinevusi, sest oleme kõik erinevad. Üldjuhul sõprade puhul aktsepteerime kõige rohkem tema erinevaid tõekspidamisi. Sõltub inimesest, kas püütakse neid tõekspidamisi tasapisi ümber lükata või jõuda arusaamiseni, et igaühel on õigus oma arvamusele. Siiski on olemas üldised kindlad veendumused, mis on ühiskonnas ühesugused. Teisitimõtlejaid karistatakse, karistus võib olla nii füüsiline kui ka lihtsalt selle inimese arvamuse ignoreerimine. Vahest ka lihtsates 4
Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. 3 1. STRESS MIS SEE ON?
Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta. Üks kreeka kaugushüppese puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me aktsepteerime Aristotelese "Füüsikat" kommenteerinud Themistiose väite, et viievõistluse kaugushüpe on katkendliku liikumise näide. Pole kerge leida inimliikumist, mis oleks pidevam kui üksikhüpe äratõuke ja maandumise vahel. Kaksik- ja kolmikhüpe aga jagunevad paratamatult osadeks ning on seetõttu katkendlikud. On mõningaid tõendeid, mis räägivad kaksikhüppe poolt ja kolmikhüppe vastu. Äratõukepakku tähistav kreeka keele sõna on bater; üks esimese
olla reegleid selle kohta, kuidas maailm end avab. Sellega seostub ka tema tajuteooria, milles kaob ära ,,õige taju" mõiste. Selline lähenemine filosoofilise tõe otsimise seisukohalt on vastuvõetamatu. Kuid sobib väga hästi reaalse maailmaga. Kui ühele kunstnikule nähtub maailm musta ruuduna ja teisele realistliku pildina tehasetöölistest, siis kas saab öelda, et ühel neist on õigus ja teisel mitte? Meie ühiskonnas peetakse loomulikuks aktsepteerida mõlemat, kuid kui me aktsepteerime erinevaid või lausa vastandlikke maailmakujundeid kunstis, siis kas saab öelda, et on olemas üks tõene maailma selgitav teooria filosoofias? Maailm peaks mõjutama ju ka filosoofe, lisanduvad veel individuaalsed kogemused, seega ei saa olla mingit objektiivset filosoofilist tõde vaid hulk subjektiivseid tõdesid. Foto ei ole ,,õigem" kubistlikust maalist teadus ei ole ,,õigem" kreatsionismist. Viimane võib tunduda vastuvõetamatu
Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame haigused. On raske vabaneda sisseharjunud stressist ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla selles, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Kuidas on aga võimalik stressiharjumusest vabaneda? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda stressi sümptomitega. 3 STRESS Mis on stress? Stressi termini võttis 1926. aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Tema teadusliku
pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Aga kuidas on võimalik stressiharjumusest vabaneda nii, et elu kvaliteet läheks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. Mis on stress ? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja
mis kujutaks endast selle lause tähendust. Empiirilist tähendust kannab terve teooria. See ei tähenda veel, et üksiklausetel tähendus üldse puuduks, kuna erinevus teoreetilise ning vaatlusliku vahel on kõigest määra küsimus. Nimelt jätavad holistliku teetähise ületamata vaatluslaused, mis tänu oma põhjuslikule seosele lähistiimulitega on seotud üksikute olukordadega. Kuid ka vaatluslaused ei jää puutumata holismist, kuna asjaolu, kas me neid aktsepteerime, sõltub ühtlasi tervikteooriast ning mitte ainult maailmast. Pealegi ei pea Quine mõttekaks positivistide varajast tugevat reduktsionismi, mis üritab taandada teoreetilised väited vaatluslausetele. Kokkuvõte Quine'i puhul oli tegemist uuendusliku filosoofiga, kes tõi lagedale uusi vaatlusprintsiipe ja kirjutas palju teoseid. Sellele pühendas ta isegi oma pensionipõlve. Kogu elu oli ta seotud
6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud ja tasakaalu saavutanud ning seega valmis end puudutavad asjaolud kainelt läbi arutama · Tuleks hoiduda püüdest end oma probleemidesse pühendava isiku eest tena
me saame teise inimese puhul üksnes aktsepteerida. o 3.2 Tehnika kirjeldus: Kliendi jutust ,,korjatakse üles" võtmesõnad ja teemad, mis on nendega seotud, ning antakse talle tagasisidet selle kohta, mida on tema jutust järeldatud. Sõnade ja teemade, veel enam aga väljendusviisi, taga peidavad ennast tunded. Mida pingelisem on olukord, seda olulisem on näidata , et me neid tundeid mõistame ja aktsepteerime. Seda, mida me näeme ja kuuleme, aitab meil aktsepteerida teadmine, et ,,Tema tunded on tema omad" Peegeldamislauseid on hea alustada näiteks: Mõistan seda nii, et ... Nagu ma aru saan, ütled Sa seda, et ... Teiste sõnadega .. Kas ma sain õigesti aru, et ... Sa tahad öelda, et ... Sulle tundub, et ... Ma kuulen/näen ... (Kas) see on nii.. Kliendi kaitseseisundi korral on kasulik kasutada mina-vormis sõnumeid. See annab
6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud ja tasakaalu saavutanud ning seega valmis end puudutavad asjaolud kainelt läbi arutama · Tuleks hoiduda püüdest end oma probleemidesse pühendava isiku eest tena
Jah, abielu sõlmimise juriidiline fakt ei garanteeri iseenesest veel midagi. Ka on tõsi, et enamik noori abiellujaid ei tunne sügavamalt ei iseennast ega ka oma partnerit. Nad alles kasvavad ja arenevad, kujunevad. Kuid see ongi määratud nõnda olema, sest vaid kujunev isiksus on võimeline oma partneriga täiuslikku kooskõla saavutama. Kuid meie küsimus on siiski laiem: Kas me oleme usaldatavad? Kas me peame oma sõna? Kas meie sõnad tähendavad meile midagi? Kas me aktsepteerime oma kohustusi ja kanname oma koormaid? Ühiskond, mille liikmed ei võta oma tegude ja nende tagajärgede eest mingit vastutust, variseb kokku. Kuid vastutus pole popp, pole In. Siinkohal saab vaid kaasa tunda nendele, kelle enesehinnang sõltub vaid teiste arvamusest ja kel pole niigi palju oma identiteeti, et teistest mingilgi määral erineda. On aeg, et eesti mehed hakkaksid oma hinges infantiilsusest välja kasvama ja päris meesteks saama.
Aga kui kõige intiimsemas tsoonis lubatakse puudutusi, siis välimine tsoon lubab küll lähedust, kuid mitte füüsilist kontakti. Igaüks, kes siseneb sellesse tsooni meie loata, võib põhjustada hulga nii vaimseid kui ka füüsilisi vaenulikke reaktsioone. On mõningaid eraolukordi, mil lubame võõra oma välimisse intiimtsooni: rahvarohked klubid ja baarid, liftid, bussid ja allmaarongid. Ometi on füüsilisel lähedusel oma piirid, mida nendes olukordades aktsepteerime. (Topf, 1998) 4.3 Isiklik tsoon Alates 45 cm kuni ligikaudu 1,2 cm. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises 7 tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime
http://www.esperio.it/userfiles/file/Ethical%20Leadership%20And%20The%20Psychology %20Of%20Decision%20Making.pdf). Lühidalt, hea test otsuse eetilisuse kohta on lakmuspaberi test. Ehk kui idee ei kannata päevavalgust siis on tegemist halva ja ebaeetilise ideega. Sama tähtis kui olla aus teistega on tähtis olla aus ka iseendaga. Me arvame, et mäletame asju täpselt, kuid uuringud näitavad, et me ei mäleta. Kui me aktsepteerime fakti, et inimloomusel on tohutu hulk loomingulisust, mis püüab meid narritada, siis saame ka olla valvsad ebaratsionaalsete ja ebaeetiliste otsuste osas. Eetiline kliima avaldab organisatsiooni tüüpiliste prkatikate ja protseduuride ja neis sisalduva eetilisuse kaudu. Eetiline kliima ja organisatsioonile pühendumine on seotud. Kui juht tahab läbi suruda ebaeetilist otsust, siis alluvad ei taha sellega nõustuda. Treviño
Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Tegelikkuses peavad mehed ja naised võrdõiguslikkuse eest hoolt kandma ühiselt. Kui soovitakse midagi muuta ei ole seda võimalik teha vaadeldes meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusi eraldi, vaid neid tuleb teha koos. Ühiskond ei saavuta võrdõiguslikkust sundimise ega ka seadustega, vaid ainult sellega, et me kõik aktsepteerime teise sugupoole õigusi sedavõrd, et mingit sudust ei ole vaja. [Jüri Uljas] Millegipärast on võrdõiguslikkuse küsimus kujunenud just naiste probleemiks, võib-olla on sellepärast käsitletud meeste-naiste positsiooni ühiskonnas just naiste vaatevinklist.[Jüri Uljas] Tegelikkuses on probleem ikkagi kahepoolne ja kannatajarolliks ei ole siin ainult naised. Vastupidi- kõik on omavahel seotud. Nimelt juba alates imikueast ümbritsevad last rohkem naised
A PS-st h) Komparatiivsed argumendid siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 1.Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. Lüngad õiguses ja nende ületamine. Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui
Kõik lapsed on sündinud loomisvõimelisteks ja täiskasvanute ülesanne on luua õhkkond, mis toetaks nende loomingulisi püüdlusi. 11 R. Fisher lähtub psühholoog C. Rogers´i ütluste kohaselt sellest, et inimene vajab loominguliseks funktsioneerimiseks kaht tingimust: psühholoogilist turvalisust ja psühholoogilist vabadust. Tema arvates saame lapsele tagada psühholoogilise turvatunde oma hoiakutega, kui me: 1. aktsepteerime last väärtusliku isiksusena tingimusteta ja usume temasse olukorrast sõltumata; 2. hoidume välise hindamisest ja tõstame tema enesehinnangut; 3. oleme lapse suhtes empaatilised, püüame vaadata maailma lapse seisukohalt, püüame last mõista ja aktsepteerida. 4. Igas lapses olevaid loomevõime varusid on vaja sihipäraselt suunata ja oskuslikult arendada. Loovuse lähtekoht on lapsepõlv oma mängude ja fantaasiatega
Enne konfronteerumist tuleb: · tekitada usalduslik ja mõistev õhkkond. · tuleb olla kindel, et rääkija on lahknevuste uurimiseks valmis ja saab sellega hakkama. Emotsionaalse vastutuse arenemine · 1. Emotsionaalne orjus usume, et oleme vastutavad teise inimese tunnete eest. · 2. Vastumeelsuse tasand keeldume tunnistamast, et hoolime sellest, mida kõik teised tunnevad ja vajavad. · 3. Emotsionaalne vabanemine aktsepteerime täielikult oma vastutust iseenda, mitte teiste tunnete eest, olles samas teadlikud, et me ei saa kunagi oma vajadusi teiste arvelt rahuldada. Nimekiri üldistest enesekehtestamisõigustest (Golden ja Lesh 1994, Lacy, 2000). NB! Kõik õigused sisaldavad vastutust. Teistel on samasugused õigused nagu minul. · Olla koheldud lugupidamise ja tähelepanuga · Omada isiklikke vaateid ja neid väljendada
Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 4) Üldised praktilised argumendid – see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. 11. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lüngad õiguskorras võivad olla kas: Ehtsad - Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näivad - Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.
I on muutumatu, s.t. et I = const , inertsimoment on aga konstantne siis, kui keha kuju on muutumatu. Üldisemal juhul on keha kuju ikkagi muutuv (nagu näiteks kõigil elusolenditel), seega inertsimoment üldjuhul ei ole konstant: I ei = const, kuigi mass m on konstantne. Inertsimomendi võimalikku muutumist arvestades oleks vaja ka pöördliikumise dünaamika põhivõrrand esitada üldisemal kujul, kus inertsimoment I oleks samuti tuletise märgi all (aktsepteerime seda väidet tõestuseta): M = (I w)', viimases valemis nimetatakse korrutist Iw impulsimomendiks. Valem vastab kulgliikumist kirjeldavale Newtoni 2. seadusele kujus F = (m v)' (korrutis mv on liikumishulk e. impulss). b) Lühidalt: Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI- süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m)
A PS-sth) h) Komparatiivsed argumendid-siin me viitame teiste maade sarnasteleõigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujale ajaloos ja rahvusvahelisusele. 1. Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. VI PS KONFORMNE TÕLGENDAMINE/ RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÕBRALIK TÕLGENDAMINE/ EL ÕIGUSE KONFORMNE TÕLGENDAMINE PS konformne e kooskõlaline tõlgendamine puudutab PS-st alamaid akte: seadusi ja määrusi. Koormavaid õigusnorme tuleb tõlgendada isiku kasuks. Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine on nt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni tõlgendamine. Ka PS-st ennast tuleb tõlgendada rahvusvahelise õiguse sõbralikult.
matemaatika seadustele. JKT näib muutvat ülearuseks "headuse" omistamise Jumalale. Kui me ütleme "Jumal on hea", mõtleme, et omistame Jumalale mingi omaduse. Aga kui hea tähendab lihtsalt "see, mida Jumal käsib või tahab", ei omista me Jumalale mingit omadust. Moraal muutub siin meelevaldseks. Sokrates küsib vagalt Euthyphronilt: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse. Ükskõik kumma variandi valime, satume raskustesse. Kas moraalsete mõõdupuude kehtivus sõltub Jumalast, või on eetika autonoomne, nii et isegi Jumal allub moraalsele korrale ? Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Järeldus: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali
Agraar- ja feodaalühiskonnas kasvatus samamoodi oli seotud muu tegevusega. Sel ajal kasvatust suunasid ikka veel tugevalt traditsioonid, tekkis kirjaoskus, kujunes koolkohustus, hakkas kujunema meistrite-õpipoiste süsteem, sai alguse kutseõpe. Industriaalühiskonnas sündis uus majandussüsteema ja palgatöö, millega muutus elukeskkond, elustiil, pereelu. Oli vaja koolitada tööjõu, muutus hariduspoliitika. Muutuvad arusaamad lapsepõlvest Kui aktsepteerime last nagu inimest üldse paneb see meid teisiti toimima; teame, et lapsest ei saa oodata sedasama, mis täiskasvanult. Tunnustame ka lapsepõlve väärtust. Uuemad lapspõlveuurimused. Koos lapsepõlvest arusaamise muutmisega hakati uurima lapsi eri vaatenurgast. Uuel perioodil tuntakse huvi selle vastu, ,,mida tähendab olla laps": Uusaja kasvatusideed ja pedagoogilised suunad. Loodusläheduse kasvatuse isa Rousseau
turvamehhanism, tõuseb meil vererõhk ja adrenaliinitase. Kuklakarvad lähevad turri ja nahk tõmbab kokku. Me kas taganeme, astume teelt kõrvale või sulgeme enda täielikult nagu võime teha, sisenedes rahvast täis lifti, kus on praktiliselt võimatu füüsilist kontakti vältida. On mõningaid eraolukordi, mil lubame võõra oma välimisse intiimtsooni: rahvarohked klubid ja baarid, liftid, bussid ja allmaarongid. Ometi on füüsilisel lähedusel oma piirid, mida nendes olukordades aktsepteerime. 3.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m Intiimtsoonist väljaspool laiub meie isiklik tsoon. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha
aitavad (ehk kes kõige enam oma kasu maksimeerivad). Oli sotsialistliku planeerimise kriitik Turu saavutus: pole vaja ühiseid eesmärke, et ühiskonnas koos elada. Turg võimaldab ühiskonnal koos püsida, aitame kaasa teiste inimeste eesmärkidele. Inimesed ei ole kulu-tulu analüüsi tegemisel nii järjepidevad kui ratsionaalse valiku mudel eeldab. Ha-Joon Chang: täiesti vaba turgu pole olemas, iga turgu iseloomustavad reeglid ja piirangud. Võib tunduda, et turg on vaba, sest me aktsepteerime osasid piiranguid. Turu toimimiseks vajalikud tingimused: omandiõiguste kehtestamine ja lepingute jõustumine. Kommunistlik majandus – puudub eraomand ja sotsiaalsed klassid, plaanimajandus, teadmata turunõudlus. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Turumajandus – konkurents, eraomand, tuntakse turuvajadusi. Hind kujuneb nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. TURUTÕRKED
Selleks vajavad nad vaid tingimusi. Kõik lapsed on sündinud loomisvõimelisteks ja täiskasvanute ülesanne on luua õhkkond, mis toetaks nende loomingulisi püüdlusi. R. Fisher lähtub psühholoog C. Rogers´i ütluste kohaselt sellest, et inimene vajab loominguliseks funktsioneerimiseks kaht tingimust: psühholoogilist turvalisust ja psühholoogilist vabadust. Tema arvates saame lapsele tagada psühholoogilise turvatunde oma hoiakutega, kui me: 1. aktsepteerime last väärtusliku isiksusena tingimusteta ja usume temasse olukorrast sõltumata; 2. hoidume välise hindamisest ja tõstame tema enesehinnangut; 3. oleme lapse suhtes empaatilised, püüame vaadata maailma lapse seisukohalt, püüame last mõista ja aktsepteerida (Fisher 2005: 29). 46 Igas lapses olevaid loomevõime varusid on vaja sihipäraselt suunata ja oskuslikult arendada.
kas füüsiliselt lahkuda (ära sõita) või moraalselt lahkuda (sidudes oma huvid teise ühiskonnaga) ja pääseb seeläbi karistusest. See ühiskond jääb ka jõuetuks. Negatiivse sanktsiooni kohaldaja riskib kaotada head suhted mõjuvõimsa isikuga ja seetõttu pigistatakse silm kinni või mõistetakse väga leebe karistus. Miks tuleks mistahes normi normina aktsepteerida? kui me aktsepteerime normi, mis esitab meile mingeid nõudmisi, siis on loogiline see, et me ootame, et ka meil tekivad õiguse nõuda midagi enda suhtes. Vastastikkune teenete vahetamine. Õiguslik käitumine seondub sotsiaalse käitumise mõistega. Õiguslik käitumine on alati sotsiaalne käitumine, samal ajal kui sotsiaalne käitumine ei ole alati õiguslik. Õigusnormid on alati sotsiaalsed normid, kuid kõik sotsiaalsed normid ei ole õigusnormid. Õiguslikku
Kui inimene ei usu, et Jumal on olemas, siis tema jaoks pole viide Jumala tahtele piisav argument. Ei saa ka tõestada, et Jumalal on tahe, et ta inimeste poole pöördub ja et tema tahe on just selline ja mitte teistsugune. Ilma usuta Jumalasse jääb moraalne peab õhku rippuma. Platoni dialoog "Euthyphro" Sokrates: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea?" Dilemma Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse. Ükskõik kumma variandi valime, satume raskustesse. Esimene variant Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Filosoof: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada ja varastada
süstematiseerida elusat loodust, siis seal on paljuski tegemist pragmaatiliste kaalutlustega, mitte evolutsiooniteooriaga. Hoopis tõsisemate küsimustega sattume vastastikku siis, kui tuletame meelde, et väga suur hulk elusast pole ülepea kahesuguline, miska muidu nii sobivana näiv liigi bioloogiline määratlemine ristumisvõime kaudu kaotab pinna jalge alt. Kas rakendada eri reegleid eri sorti (seksuaalsed ja mitteseksuaalsed) elusolendite liikideks jaotamisel teadlikult ja aktsepteerime, et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv
4 vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse maailmapildi puudustega, siis on õigem väita seda, et „Maailmataju“ on nii teadus kui ka religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“. Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud ehk kasutatud materjal on teoses kas illustreeriva tähendusega, hariva eesmärgiga või on
annaabi.ee 
