enda korda või mõtetes sõnastame oma vastuväidet ja planeerime tagasilööki mis hävitab teise väite ja teeb meist võitja. 2. Passiivne või tähelepanelik kuulamine me oleme siiralt huvitatud teise inimese mõtete ja vaadete kuulmisest ja mõistmisest. Me oleme tähelepanelikud ja passiivsed kuulajad. Me eeldame, et me kuuleme ja mõtleme täpselt, aga püsime passiivsed ja ei kontrolli seda. 3. Aktiivne või kaalutletud kuulamine on üksainus kõige kasulikum ja tähtsaim kuulamise oskusi. Aktiivse kuulamisega me oleme ka siiralthuvittud mõitmast, mida teine inimene mõtleb, tunneb, tahab või mis on sõnumi mõte ja me aktiivselt uurime järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga. Me sõnastame ümber , kuidas me meistame teise sõnumit ja peegeldame selle kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi
-Minu ema ja isa lahkusid mitu aastat tagasi.Praegu ma elan emaga,isa elab teise naisega.Ema arvab ,et isa peab aitama mind materiaalselt, sest ta ongi minu isa ning emal on miinimumpalk ja ta ei saa kõik mu kuulutusi katta.Isa teenib aga palju rohkem ja küll võimeline minule raha anda, et ma saaksin osta endale, mis on tõesti vaja.Selle naisega, kellega ta elab, ei ole mul väga head suhted, sellepärast ma kardan isalt midagi paluda, ma armastan teda väga aga see naine ütleb, et nendel on oma laps ja ta ei pea mind aitama.Ema alati räägib mulle sellest, et ta peab aitama aga mina kardan, et isa hakkab mõtlema, et mul on vaja ainult raha... -Kas sa mõtled, et probleem on seotud selle naisega? -Arvan küll.Isegi mina kardan ted, kardan temaga rääkida,küsida midagi.Talle alati midagi ei meeldi, kui minu isa minuga räägib.Ta dikteerib temale kuidas ta peab end käituda minuga ja tema kuulabki teda, arvan et ta kardab teba...Miks see on niimod...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus
Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Milleks meile aktiivne kodanik ? Inimesed on erinevad. Üks grupp on aktiivseid, teine passiivseid ja kolmas neutraalseid. Passiivsed on need, kes ise ei tegutse, vaid ootavad teiste tegutsemist. Neutraalsed aga omakorda lähevad või ei lähe kaasa üldisega. Aga milleks meile aktiivsed kodanikud? Aktiivne kodanik on inimene, kes osaleb valimistel. Valimistel osalemine on tähtis, sest kui ei käi valimas, siis pole ju tegelikult ka õigust rääkida, kui halb ja ebaõiglane valitseja on. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid üritusi nagu näiteks külalaadad, heategevusüritused. Samas nad korraldavad ka igasuguseid aktsioone. Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest
hajub tavaliste halogeenlampidega võrreldes vähem. Legendi taga-, piduri-, tagurdamistuled ja külgpeeglite suunatuled on kiirestisüttivad valgusdioodidega tuled see võimaldab ka teistel juhtidel Legendi paremini näha. AKTIIVNE JA PASSIIVNE MÜRAKAITSE Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. AKTIIVNE MÜRASUMMUTUS Aktiivseks mürakaitseks on Legendi salongis kasutusel aktiivne müra- summutussüsteem, mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. PASSIIVNE MÜRAKAITSE
Inimesed tegelvad ise konkreetste probleemide lahendamisega ühiskonnas, mitte ei oota vastavat tegevust või nõuandeid valitsuselt. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Edukus kodanikealgatuses sõltub kodanike eneusust ja seda loob kõige paremini teiste kordaläinud projektide eeskuju. Eestis on palju silmapaistvaid omaalgatusi. Meie looduskeskkona heaks loodi üritus ,,Teeme ära" , mis oma üle eestilise koristuskampaaniga, kannustas paljusid noori mõtlema oma keskkonna peale, mis neid ümbritseb. Sellele järgnesid mõttetalgud ,, Minu Eesti", mõelda vaid, kui iga Eesti
Aktiivne kodanik tugev riik Andra Udeküll Igal riigil on talle omased tunnused. Üheks suurimaks on kindlasti rahvas ja territoorium, samuti keel, kultuur ning seadusandlus. Riigi tugevust näitavad jällegi ka paljud muud aspektid nagu näiteks aktiivsus teiste riikidega suhtlemisel, riigisiseste asjade kontroll ning kindlasti ka aktiivne kodanikutegevus riigis. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Kuidas olla aktiivne noor? ,,Noored on hukas, nii noored ja hukas on nad," laulab Singer Vinger. Paljude soliidses eas vanadaamide- ja härrade sõnul ei oskagi tänapäeva noored teha muud, kui tarbida mõnuaineid ja tänaval huligaanitseda. Kas ei tundu ülekohtune kõigile noortele seda silti peale kleepida? Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et kõik noored on passiived ja veedavad oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud noori, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks. Kuid on ka neid noori, kes võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust ja üritavad end ülejäänud maailmale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobidega tegelemiseks tekib pidevalt juurde. Võimalusi eneseväljenduseks on piisavalt. Aastate jooksul on ühiskond muutunud noorte suhtes sallivamaks ning aina enam teismelisi võtab osa mittetulundusühingute ...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus.
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid.
Miks on vaja olla kehaliselt aktiivne? Inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid oma elule. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge ver...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Jorgen Alasoo IATB11380 Mida sain teada ainest Erialatutvustus? Arvestustöö Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn aasta 2013 Aine Erialatutvustus on uuele tudengile kindlasti väga vajalik ning minagi sain väga palju just tänu sellele ainele teada telekommunikatsiooni üldise olemuse kohta. Eriti oluline oli see minu jaoks seetõttu, et tegelikult oli selle eriala valimine minujaoks kui võõras kohas sillalt vette hüppamine, teadmata sisu ega põhja. Kuna esimesel semestril on põhimõtteliselt kõik ained üldised, et ülikooli poolt testida tudengite võimekust, ei saa keegi tegelikult aru, mida ollakse õppima tulnud ja ...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
tollimaks, raskeveomaks. Netopalga arvutamine: lahutan brutost maksude protsendid, tulumaksu leidmisel lahutan enne brutost pensioni ja ttumaksu siis veel 144 ja korrutan 0,21. Lopuks lahutan brutost koik maha. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tealisest rahvastikust, kes ei osale tturul. Isikud, kes ei soovi ttada vi ei ole selleks vimelised. Koduperenaised, tudengid ja ppurid. Lapsed, vanurid, kodused Majanduslikult aktiivne rahvastik e tjud on osa tealisest rahvastikust, kes osaleb tturul. Kik ttajad (hivatud) ja ttud. VIIMANE LK VIHIKUST!
Bioloogia 123 Rakk- organismi väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Leiutajad: Jannsenid- 1580.a panid kokku esimese mikroskoobi. Hook- circa 1660 panid kokku korrapärase valgusmikroskoobi. Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokar...
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi allakirjutamisega. ...
SISUKORD 1.PAINDUVUS......................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS...............................
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid
silmaga. S tereomikroskoop- suuremate organismide uurimiseks. Mikrotoom- sellega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindelpiirkond oleks nähtav. Elektronmikroskoop- valguskiirt asendab elektronvoog. Võib näha isegi molekule. (leiut. 1931) V algusmikroskoop- ühe okulaariga ja valguskiirega. Rakumembraan- ümbritseb rakku, andes sellele kuju. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakku. 1. Aktiivne tarnsport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Vajab ATP-d ehk lisaenergiat) 2. Passiivne transport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Ei vaja lisaenergiat) 3. Difusioon- Gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama poole, kuni t asakaalustumiseni. 4. Osmoos- Lahusti molekulide liikumine läbi membraani m adalamalt kontsentratsioonilt kõrgema poole, kuni t asakaalustumiseni. 5
9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta gramm- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
töötamise eest tasakaalustav palk p2 · Preemia · Honorar Töötajate a1 a2 a3 a4 arv Skeemi autor A. Arrak Tootmissektorid · Elanikkond kõik riigis elavad inimesed · 15-74 aastased tööealine rahvastik · Majanduslikult aktiivne tööealine elanikkond tööjõud · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik tööealine elanikkond, kes ei otsi tööd erinevatel põhjustel Kogu Eesti Tööjõus osalemise Tööhõive määr määr 2005 62.9 57.9 2006 65.5 61.6 2007 65.7 62.6
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus
4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad
MIS OLI STRATEEGIAL VIGA Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades
piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8. Nõudlus teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad ja soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Pakkumine on toodete
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni
Müük protsess, milles realiseeritakse turunduse poolt kavandatu müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu abil. Müümine kliendi probleemide ja vajaduste kindlakstegemine ja nende rahuldamiseks sobivaima lahenduste pakkumine. Seega on müümine suhtlemisprotsess, mis algab ostja probleemi väljaselgitamisest ja lõpeb selle lahendamisega. Nõustav müük selgelt eesmärgistatud, kliendi vajadustest lähtuv, aktiivne, kahepoolselt kasule keskenduv ja pikaajalist kliendisuhet taotlev müük. Personaalne (isiklik) müük vahetu suhtlemise põhjal tehtav müük. Pressingmüük müügi vorm, millele on iseloomulik pakutava toote eeliste liialdatud esiletoomine, konkurentide kauba halvustamine, ükskõikne suhtumine väiksematesse ostjatesse, hinnaga manipuleerimine. Kõige selle eesmärgiks on kliendi omakasupüüdlik mõjutamine ja ükskõik milliste vahendite abil kaubast lahti saamine.
Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti?
Magneesium Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. ...
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. · Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda
kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin Avatud ja suletud teosed Avatud teos: jätab lugejale suure mõttevabaduse Suletud teos: Autor suunab lugejat Passiivne ja aktiivne lugeja Aktiivne: Lugeja on osav ja iseseisev infotöötleja. Lugemise ajal keskendub lugemisele, otsib olulist ja kontrollib, kas kirjutaja on eesmärgikindel. Pärast lugemist ta analüüsib, kas saavutas soovitud eesmärgi, kas ta mõistis teksti. Passivne lugeja: Enne lugemist ei analüüsi lugeja teksti liiki ega teksti otstarvet.
....................................................................................10 Sissejuhatus Valisin referaadi treeningu mõju lihastele, sest mind huvitab antud teema väga ja puutun igapäevaselt kokku lihastreeningutega. Referaadi eesmärgiks oli teada saada rohkem lihaste ehitusest ning kuidas erinevad treeningud mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2
LLS GNS PA 4S2 Muutmine ESTONIA OTM OTB PA 4S1 Lammutamine RUSSIAN FEDERATION OTB PA 4S1 Tegevusala vahetamine RUSSIAN FEDERATION Kasutu- selevõtu Kere materjal Staatus kuupäev Metall Mitteaktiivne 31.12.1972 Soomes ehitatud aktiivseid kalala Metall Mitteaktiivne 31.12.1968 Keskmine Norras ehitatud kalalae Puit Aktiivne 31.12.1995 Lohusalu sadamas registreeritud m Puit Aktiivne 31.12.1996 31.12.1980 kasutuselevõetud kala Puit Aktiivne 31.12.1998 Metall Aktiivne 31.12.1981 1. Leia Soomes ehitatud aktiivsete kalalaevade arv k Puit Mitteaktiivne 31.12.1988 2. Leia keskmine Norras ehitatud kalalaevade üldpik Puit Aktiivne 31.12.1999 3
Tallinna Polütehnikum Interneti otsingumootorid REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saad...
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine ...
Membraaniga. Koondab endasse valke ja töötleb neid. Lüsosoom – sisaldavad lagundavaid ensüüme. (põieke) muudab kahjutuks rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga. Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid
Voldemar otsib Töötukassas Voldemar aktiivselt tööd arvelevõtt Voldemar leiab 2. KOV sots. 1 kuu Osavõtt sissetoova töö CV koostamine töötaja/ Voldemar 3. 3 kuud Aktiivne Töökuulutustele Voldemar osavõtt vastamine, tööintervjuudel käimine 2. 1. Tööd pakkuv 6 kuud Aktiivne Voldemar leiab Voldemar võtab ettevõte/ tegutsemine
lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks · vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.
Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. Põhjused paremate eu ja töö tingimuste otsingud. Euroopa liidu piires toimib vaba tööjõu liikumine seega ka riikidi vaheline ränne. Ida euroopa toimub aktiivne välja ränne lääne euroopasse ja põhja ameerikasse (USA ja Kanada). Välja ränne õpingute ja paremate töötingimuste otsingutele. Põhja- ameerika toimub aktiivne sisseränne ladina ameerikast, aasiast, euroopast (usa Kanada) eelkõige paremate elu ja töö tingimuste otsingul. Ladina ameerika toimub aktiivne välja ränne põhja ameerikasse, vähem euroopasse paremate elu ja töö tingimuste otsingule.
anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus. Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond. 6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon. Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil. FT suunab, tagab keskteljelisuse, kergendab. Passiivne harjutus- Lihaste aktiivne kontraktsioon puudub. Parandab vere-lümfiringet. Aitab luua õiget liigutuste skeemi. Stimuleerib aktiivset liikumist. Vähekoormav, sobivad trauma varajases staadiumis, tugiliikumisaparaadi haigestumisel.
Loeng 10 Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
