Magneesium (0)

Magneesium
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest , näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest . Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall , siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Selle sulamid on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri ning tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus - ja signaalrakettides ning süütepommides. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide, klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron . Lisaks kasutatakse magneesiumit laialdaselt ka meditsiinis. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumil on palju kasulike omadusi: magneesium on üks odavamaid ravimeid vererõhu langetamiseks , magneesium osaleb veresoonte lõõgastamisel, vähendab trombide teket ning selle tarvitamine õiges koguses aitab leevendada ka stressi, sest see lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. Magneesiumil on ka neerukive ärahoidev omadus. Magneesiumi päevane ohutu ülempiir on 700 mg, kuid paljud inimesed ei saa seda pooltki nii palju. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, samuti aktiivse sportimise puhul, puberteedieas ja rasedatel . Headeks magneesiumiallikateks on vetikad (pruunvetikad) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned) ning kakao . Magneesiumit leidub palju klorofülli koostises, seega on soovitatav süüa ka palju rohelisi taimi. Puuviljadest siasldavad magneesiumit kõige enam viigimarjad, tomat ja banaan. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Metallid , http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiu m, http://www.vianaturale.ee/magneesiu m