Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajurünnak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajurünnak, ütlus, genereerimise, loend, osborne, loova, meetodeid, töövahend, kasutusvõimalused, tasandid, genereerimine, applied, asutaja, laias, niigi, innovatsioon, lähtu, meeskond, meeskonnatöö, kirjutatakse, pealkirjad, grupis, koostisosa, teemadest, osalejate, loovat, koguda, tootma, autoriks, tegevjuht, alex, avada, murda, arvustamineStaadiumi lõpul pannakse paika ka kriteeriumid. Hinnangu staadium on niinimetatud "jalad maapeal" staadium, kus valitakse alternatiivsetest lahendustest edukam. Üldjuhul tuleb selles staadiumis toime arvuti. Inimene peab ainult vastu võtma otsuse otsuse vastuvõtmise kohta. Vajalik inimene selleks on kitsa silmaringiga "matemaatik". Analüüsi staadiumis toimub ideede genereerimine. Ideede genereerimiseks kasutatakse kolme meetodit: ajurünnak, sünektika ja morfoloogiline analüüs. Sünektika eeliseks on kaugete analoogide edukas kasutamine, kuid sellel ametikohal ei ole soovitatav töötada rohkem kui 2 aastat, sest tegu on psüholoogilise tööga, mis nõuab ka profesionaalse juhendaja olemasolu. Sobib igale ülesandele, aga tulemus ei pruugi seda väärt olla. Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see meetod tasub ennast ära
............................... 17 13.11.2014.......................................................................................................... 18 7.FMEA................................................................................................................. 18 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 19 25.09.2014 1. Ajurünnak Viisin läbi ajurünnaku läbi koos 4 sõbraga. Me kõik olime vanuse poolest sarnaseid ning meesterahvad olid ülekaalus. Meid oli kokku 4, mina olin ajurünnaku läbiviija. Meil oli kasutada arvuti koos lisaekraaniga. Ajurünnaku vormistasin Wordi dokumenti nii, et kõik pakkumised olid ekraanil selgelt loetavad ja arusaadavad. Ennem ajurünnakuga alustamist, ehk ennem teema teavitamist lugesin sõnad peale mis järgmise tunnikese jooksul kõige tähtsamad reeglid:
toetama osalejate koostööd, tunnustama neid, tunnetama rühma meeleolu ja teadvustama seda neile, vähendama pingeid ja lepitama tülitsejaid, soodustama kõigi liikmete osavõttu, hindama rühma efektiivsust. Mõlemaid rolle võib täita üks isik või kaks erinevat isikut. Koosoleku läbiviimise viiside tundmine aitab juhatajal oma ülesannetega paremini toime tulla. Vastavalt olukorrale on tal võimalik valida kas avatud arutelu, ajurünnak, nominaalgrupi tehnika või Delfi-otsustamine. Rühmaotsustamine Keerukate ja oluliste probleemide lahendamine rühmatööna on eeltoodu põhjal märksa efektiivsem kui individuaalne tegevus. Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad
emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi. Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid. Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng.
saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse, nähtuse või inimese kohta korraga mitu vastuolulist teadmist. Näiteks ülemus käib närvidele, aga vallandamishirmust ei julge seda välja näidata. Tohutult maitseb sokolaad, aga see teeb paksuks. Sisekonflikti saab leevendada
Edukas delfiuuring püüab probleeme käsitleda võimalikult erinevatest vaatevinklitest. Seetõttu lülitatakse mõnikord delfianalüüsi ka küsimusi, mis teevad võimalikuks probleemile lähenemise nii "alt üles" kui ka "ülalt alla". See loob soodsa pinnase olukorrale, kus probleemi lahendamisele on erinevatel inimestel võimalik läheneda neile kõige sobivamal moel. 3. samm - Kommentaaride analüüs Kõiki andmete analüüsi meetodeid ja hea uurimuse kujundamise näpunäited on potentsiaalselt võimalik ka delfitehnikas kasutada. Delfi iseärasuseks on aga see, et me oleme huvitatud vastajate informeerimisest sellest, mida nad tegelikult väidavad ja kuidas see avaldub grupi arvamuse taustal. Samuti oleme huvitatud inimeste arvamuste ja uuritavate probleemide muutumisest juhul, kui see aitab kaasa tugevama konsensuse saavutamisele. Huviorbiidis on ka nende varjatud faktorite ja suhete avastamine, mille
Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat hoiatada teisi analoogse käitumise eest soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist. 22. Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Konfliktide tasandid: 1. Inimese sisekonflikt (Intrapersonal Conflict) esineb valiku tegemisel kahe erineva tegevusajendi (motiivi) vahel. Sisekonflikte võib olla kolme liiki: 1. Valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel. Eesmärkideks võivad olla näiteks võrdselt ahvatlevad töökohad. 2
Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada. Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha. Peamine eesmärk treeningul on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Alistuv käitumine Plussid Konfliktide vältimine Heakskiidu pälvimine Väiksem vastutusekoorem Saab teisi kontrollida Endal pole sellest mitte mingisugust kasu. Miinused
Äriplaani koostamine ja äriidee elluviimine ((Ajurünnak – Probleemi sõnastamine ja äriidee otsinguvaldkonna kindlaks määramine. Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid. Eesmärgiks on saada võimalikult palju ideid. (Keelatud on kritiseerivad kommentaarid, mida ebaharilikumad ideed sseda parem, mida rohkem ideid seda parem, ideid võib edasi arendada ja omavahel kombineerida) Tagurpidi ajurünnak – Kriitika ajurünnakul tekkinud ideedele. Eesmärgiks leida puudusi ja nõrkusi. Fookusgrupi meetod – Moderaator fokuseerib arutelu valdkondi. Eesmärgiks pole esitada küsimusi, vaid suunata inimesi millestki vajalikust mõtlema. Kasulik äriidee esialgseks hindamiseks, nõrkade kothade otsimiseks ja ka edasiarendamiseks.)) 28) Osterwalderi ärimudeli neli põhiosa: Infrastruktuur – Tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud
Kehtestava käitumisviisi omandamine ei pruugi olla kergete killast, kuid sellega saab soovi korral algust teha treeningrühmas osaledes või nõustaja kaasabil. Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning
Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6) Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni
Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma
Kirjalik noomitus ja karmimad karistused kantakse töötaja arvestuskaardile või andmepanga failile. Töötaja vallandamiseks peab olema seadusandlik alus. Korrektiivsel mõjutamisel tuleb juhinduda "kuuma ahju" reeglist: distsiplinaarmenetluse tunnused peaksid sarnanema tagajärgedega, mida kannatab kuuma ahju puutunud inimene. Mõjutus peab andma hoiatuse ja olema viivitamatu, kokkusobiv ja erapooletu. 22.Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. Konflikti tasandid:
· B protseduuriline õppimine (metoodiline, samm-sammuline, praktiseerimine ja kordamine oskuste kinnistamiseks) Lood probleemide lahendamine · Probleemide määratlemine detektiiv ja uurija · Ideede genereerimine kunstnik · Loominguliste ideede hindamine insener · Ideede valik kohtunik · Lahenduste elluviimine tegija TQM mudel: kultuur Süsteem Vahendid ja tehnikad · Probleemilahendusmees- · Ajurünnak konnad · 7 uut juhtimismeetodit · Ristfunktsionaalsed · Nominaalne grupitehnika NGT meeskonnad · Jõuvälja analüüsid · Tootearendusmeeskonnad · Probleemilahendusmeetodid · Konsensus otsustamisel · Kvaliteediringid · Protsessi parendamine · Töötajate vahelised suhted · Suhtlemisoskus · Kirjutamis- ja lugemisoskus · Statistiline mõtlemine Ajurünnak · Täiesti vaba ideede genereerimine mida
väljatöötamiseks. Loomingulised ideed vajavad tihti algatajat, kes suudaks saada nendele ideedele toetajaid meeskonnas. Loomingulisus on üks tähtsamaid kompetentse eduka projekti juures. Kui projektis tekivad probleemid, peab projektijuht otsustama kas loominguline lähenemine on õige viis nende lahendamiseks. Kui see nii on, siis peab projektijuht otsustama millist meetodit tuleks kasutada loominguliseks lähenemiseks probleemile. Üks populaarsemaid meetodeid on “ajurünnak”, kus meeskonna liikmed ja teised organisatsiooni liikmed väljendavad oma ideid. Hiljem kõige paremad ideed täiustatakse ja parimad nendest valitakse välja. Mis meetodeid ka ei kasutataks, sisaldavad need probleemile lähenemist erinevate vaatenurkade alt, kasutades erinevaid vahendeid, teadmisi, tervet mõistust, intuitsiooni ja kogemusi. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 100) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused,
Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs
(sotsiaalne aspekt) Tööstus Teenused Avalik setor Kogu ühiskond 1920 1940 1950 1970 1980 1990 2000 Kvaliteedijuhtimise areng Standardiseerimine Pidev parendamine Läbimurre * 1940 – mass- * 1970 – konkurents, * 2000 – globali- tootmine, * Enesehindamine seerumine * Standardite välja- Benchmarking * Loova töö meetodid töötamine ja Kvaliteediauhinnad, * Eesmärk: kasutamine, * Eesmärk: tulla esimesena * Eesmärk: olla parem kui välja uue toote/ vastata stabiilselt konkurent teenusega nõuetele Standardimine Tehniline juhtimine Üles ehitatud samasuse ideele, aktuaalne1940- 1950ndatel aastatel.
Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnuste, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste,
eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist. Enneaegne andestamine võib tuleneda headest kavatsustest, kuid on tegelikult destruktiivne viis konflikti vältida. - Kompromiss - üksmeelne, mis on saavutatud vastastikuste järeleandmise abil (ma tulen sulle osaliselt vastu). Robert Townsend «Up the organization». Koostööl põhineva probleemilahendamise prosessi sammud: 1) Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. 2) Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks. 3) Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi. 4) Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5) Viidge plaan ellu. 6) Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem seda, kui hästi lahendus toimis. - Konflikt - olukord, kus kaks või rohkem inimestihaldavad mingeid eesmärke, mida nad
mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. Otsustamistehnikad A individuaalse loomingulise mõtlemise tehnikad B grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad 1. ajurünnak 2. Gordoni meetod 3. faasivahetuse meetod Ajurünnaku põhimõte on, et iga pakutud idee tekitab teistes mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Et neid mõtteid ei saaks kohe maha suruda, on ideede genereerimise faas lahutatud ideede kritiseerimisest. Probleemi võib ajurünnakus osalejatele teha teatavaks nädal aega varem. Viimase etapina toimub ideede rühmitamine. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem, mis võimaldab:
informatsioon, aktsepteeritud alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus (S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, piiratud alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) 24. Mida kujutab endast ajurünnak ja millal on seda sobiv kasutada? Ajurünnak struktureeritud protsess ideede genereerimiseks; sisaldab kahte etappi: I etapp ideede genereerimine, II etapp rühmitamine ja kritiseerimine Selle tehnika kasutamise eesmärk on paberilehekeste ja kiire tempo abil kaasata kõik efektiivsesse ajurünnakusse. Kasutada on seda hea siis kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teiste loominguliste tööriistade kasutamist. 25
Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7. etapp Elujõulise uuringuküsimuse tuvastamine vastavalt sellele, mida said teada kontekstuaalse arvustuse käigus. Uuringuküsimust saab seejärel kasutada, et välja töötada realistlik tööplaan, mis hõlmab sihti, eesmärki, põhjendusi, metodoloogiat, ennustatavaid tulemusi ja väljundeid. Kuidas uuringut läbi viia? 8. etapp Millist metodoloogiat ja meetodeid kasutada? Alguses tuleks kaaluda paljusid valikuid, mitmemeetodilist strateegiat. Hea kvaliteediga leidude saavutamiseks tuleb uuringumeetodeid rangelt kasutada. Tähtis on kogu oma teekond dokumenteerida. 9. etapp kogemuste ja kogutud teabe üle tuleks eelarvamustevabalt mõtiskleda. Tuleb hinnata ja valida, mis on väärtuslik, asjakohane, tähtis ja mis pole. Antud analüüsist peaks tulenema sinu uurimisleiu tõlgendus. Ja siis?
3) Karistus peab vastama õigusrikkumisele 4) Korrektiivsel mõjutamisel tuleb lähtuda „kuuma ahju“ reeglist – distsiplinaarmenetluse tunnused peaksid sarnanema tagajärgedega, mida kannatab kuuma ahju puudutanud inimene. Mõjutus peab andma hoiatuse ja olema viivitamatu, kokkusobiv ja erapooletu 5) Karistuse vahetu järgnevus 6) Hoiatuslik 7) Seotud toimepandud süüga 22. Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Tasandid: 1) Inimese sisekonflikt esineb valiku tegemisel kahe erineva tegevusajendi vahel (3 liiki). Iselaadi konflikt tunnetuslik ebakõla, kus inimesel on mingi asja kohta omavahel vasturääkivad teadmised
Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, te
.. on sellised, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. 95.Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid ... tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 96. 8. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? 97.Konfliktidega toimetulekuks kasutatakse erinevaid meetodeid: 98.Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. 99.Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. 100. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. 101. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. 102
programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus
Oluliseks komponendiks verbaalne eneseväljendus. Lähtudes tööst rühmaga, alustaks esimestel kohtumistel kindlasti savitööga, järgnevatel jätkaks rühma ,,seinamaalinguga" ja kohtumiste lõpufaasis julgeks ,,raamatut" joonistada. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 14 Tänapäevasel digitaaltehnikat kasutavaid ja arvutipõhiseid kunstiteraapia meetodeid on hea kasutada kooliõpilastega. Nende igapäevaelu on suuresti seotud arvutitega, nutitelefonidega. Juhendaja vajab loomulikult vastavat erialast ettevalmistust. Endast tehtud videode vaatamist kasutatakse näiteks autistlike või kartlike laste arendamisel. Spetsiaalsed ülesanded arvutis aitavad õpiraskustega lastel üle saada sooritusärevusest jne. Astangu Kutserehabilitasiooni Keskuse käsitöö rühmaga arvutiõpetuse tundides, kus keegi
1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Peamiseks mõtteks on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Vähemalt 4 koostisosa: Inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. (Eesmärkide saavutamise keskkond). Eesmärgiks on anda tulemuse, peab alustama tulemuste kavandamisega ning suunama ja korraldama kõik oma varad nende saavutamiseks. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. On inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks, et rakendada organisatsooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhti
On kahesuguseid firmasid: ühed väärtustavad koolitust ja teised mitte, aga ainult need jäävad ellu, kes end koolitavad ja pidevalt õpivad. Õppiv organisatsioon on ise kindlasti nende hulgas, kes on konkurentsivõimeline ja suudab olla edukas hetkel ja tulevikus. On mitmeid viise arenguks ja üks toimiv viis on töökohal õppimise rakendamine selle esinevates vormides, just nii, nagu see kellelegi kõige kasulikum on. On olemas palju meetodeid, kuidas õppimine organisatsioonis efektiivsemaks muuta. Mõned firmad kasutavad mentorlust töö kaudu õppimise edendamiseks, mõned sisekoolitusi, seminaril on toodud esile erinevaid kogemusi ja teooriaid töö kaudu õppimise võimaldamiseks ja soodustamiseks. On veel üks süsteem, mis toimib kahes plaanis organisatsiooni õppimise ja koolituse toetajana. See on õpipoisikoolituse süsteem, mille üks eesmärk on aidata koolitada välja ettevõttele uusi töötajaid ja
kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon (nn Cantilloni ettevõtja). 7.J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - uue või täiustatud toote juurutamine - uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - uue turu avamine - uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi - Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise
toimus, andis kogudus normist vaimulikule teada ning ähvardas teda karistusega. PROBLEEMIDE, KONFLIKTIDE, VAIDLUSTE LAHENDAMINE Probleemi lahendamine toimub läbi järgnevate sammude: 1. Probleemi olemuse selgitamine ja defineerimine: Mida täpsemini on probleemi olemus välja selgitatud, seda lihtsam on seda lahendada. Tuleb sõnastada asjade tegelik seis ja siis täpsustada tulemus, mida soovitakse olukorra lahendamisega saavutada. Probleemilahendite väljatoomisel võib olla abiks ajurünnak. 8 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 2. Probleemi suuruse ja põhjuste väljaselgitamine: Kui lahendamist vajav probleem on ära defineeritud, tuleb jõuda selgusele probleemi ulatuses ja asjaoludes, mis probleemi põhjustasid. Vaid väga harva saab lahendada probleemi teadmata selle põhjusi. 3. Alternatiivstrateegiate arendamine:
- ebamäärasuse taluvus (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) - individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil indiviidi või grupi tegevus) - maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe.
annaabi.ee 
