Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu konspekt 1 maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esti, venem, venema, prants, prantsu, president, inglism, mobilisatsioon, keelustati, riigipea, komissar, elsass, serbia, konverents, peaminister, armee, kubermang, vabadussõda, vastuseks, versailles, majanduskriis, suutmatus, riigipööre, lenin, repressioonid, rahvasteliit, stalin, mussolini, natsionalism, hitler, autoritarism, wilson, diktaatorMRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL,Moldova; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh Rad-Teataja,TLN,Päts,Tammsaa,Veski;majanduse edend;Ve dem vab Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde,Martna;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab" Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia. NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem. vaba; ettev riigistati; tegevusvab. laiend New Deal - Maj pl USAs, et kriisist välja tulla. Roosewelt: Suleti väikesed pangad, Riik maksis hävinud saagi hüvitist, korraldati hädaabitöid, töötu abirahade maksmine Nn must neljapäev - Börsi kokkukukkumine, ülemaailmne majanduslik kriis. NSVL - Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liit? NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile.
meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused
31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded:
Valitsuseks, kuid sisuliselt oli selle moodustamisega Eesti Vabariigil lõpp. 21. juuni õhtul esines eesti rahvale raadiokõnega Sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner, kes palus säilitada rahu ja kindlat meelt. Samal õhtul kell 22 andis uue moskvameelse valitsuse juht J. Vares presidendile ametivande. 5. juulil 1940 toimus valitsuse istung, millest oli sunnitud viimast korda osa võtma ka Eesti president Konstantin Päts. Sellel istungil vastu võetud otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad. Uued valimised otsustati läbi viia 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu "valimiste" võltsitud tulemuseks teatati 18. juulil, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt. 22. juulil kogunesid saadikud, kelle vastasseis oli murtud, uuesti ja hääletasid lihtsa käetõstmisega
Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks.
Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria-
ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindele vägesid koondama. · 21.märtsil 1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. · Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas
Vladimir Lenin – Vene Bolševikute juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht. Kasutas terrorit ja sunnimeetodeid. Jaan Poska – Eesti riigimees. Asutava Kogu liige, seotud põhiseaduse valmistamisega ja allkirjastas Tartu Rahu. Johan Laidoner – Vabadussõja ajal kuulutati ta Eesti sõjaväe etteotsa ja tänu temale võitsid eestlased Vabadussõja. Konstantin Päts – Riigiteadlane, Eesti riigi üks rajajaid, esimene president, Asutava Kogu liige ja ka riigikogu liige. Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib ning võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi; 1920’ndatel olid rahvad ja riigid vaesunud, ringi liikusid ka epideemiad, närviline elurütm paistis välja ka kunstis ning arhitektuuris. 1930’ndatel see-eest said paljud riigid jalad alla, teadus ja tehnika areng oli üüratu.
partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas
troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas Nikolai II – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst W. Wilson – Ameerika Ühendriikide president Lloyd George – Inglismaa juht G. Clemenceau – Prantsusmaa juht Kommunistlik Venemaa 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused 1917. veebruar – veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. oktoober – oktoobrirevolutsioon, Ajutise Valitsuse
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile.
Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik Andis laiad kodanikuõigused kõrgeimaks võimukandjaks rahvas Seadusandlik võim Riigikogul Täidesaatev võim valitsusel, mille nimetas ametisse riigikogu Valitsust juhtis riigivanem riigipea puudus rahva osalus jäi tegelikult väiksemaks kui Põhiseaduses kirja oli pandud Riigikogu üle puudus kontroll ning selle mõjuvõim kasvas suuremaks kui arvati koostamisel Põhiseadus kehtis edukalt 1930. aasta kriisini lai erakondlik süsteem, kuhu kuulusid agaarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning rahvavähemust erakonnad
1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleiks Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuu.utati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine Keelustati kõik parteid peale NSDAP Alustati võimuvastaste eraldamine ühiskonnast Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne(DAF) Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla 1934 toimunud pikkade nugade ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitlerile konkurendiks
28. juuni 1919 – Sõlmiti Versailles’i rahuleping Saksamaaga. Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija, kelle mõrvast sai alguse I maailmasõda. Wilhelm II – Elas 1859-1941. Saksamaa keiser 1888-1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I maailmasõja algatamisel. Nikolai II – Elas 1868-1918. Venemaa viimane keiser 1894-1917. Kukutati veebruarirevolutsiooni käigus. Wilson – Elas 1856-1924. USA president 1913-1921. Tema kõne oli üheks Rahvasteliidu loomise aluseks. Pariisi rahukonverents. Clemenceau – Elas 1841-1921. Prantsusmaa peaminister, riigitegelana. Pariisi rahukonverents. Lloyd George – Suurbritannia peaminister. Pariisi rahukonverents. 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks
17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige. Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister
sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle vastu Tõnisson, kes pooldas inglise orientatsiooni taastamist. 1939.a. mittekallaletungileping Saksamaaga. 1938.a. kolmas põhiseadus ja nn. "juhitav demokraatia"- vaikiv ajastu kestab Pätsi algatatud, Rahvuskogu poolt välja töötatud, jõustus 1. jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu, riigipea president Päts, peaminister Eenpalu. Demograafiline olukord Eestis Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud:
See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid
· Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis) · võimusegadus (kolme vallavanema probleem) · Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli · enamlaste õõnestu 4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4.1 Vabadussõda Sõja ettevalmistused ja algus 11. XI 1918 Venemaa Kommunistliku Partei Eesti Osakondade Keskkomitee koosolek: · koondada Eesti kütipolgud piirile · täiendav mobilisatsioon Eesti kütipolkudesse · paluda sõjalist abi Balti laevastikult 13. XI 1918 Venemaa tühistab Bresti rahulepingu 15. XI 1918 moodustatakse Eestimaa ajutine sõja-revolutsioonikomitee (Jaan Anvelt) 16. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: hõivata Pihkva ja Narva 18. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: vallutada Pihkva ja Narva ning tungida edasi Riia ja Tallinna peale Punaarmee 7. armee Eesti piiridel: · Narva löögigrupeering: 6. diviis (3 jalaväepolku ja ratsapolk), Eesti
läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Ferdinand Foch Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu David Lloyd George Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles' rahulepingul George Clemenceau Prantsusmaa riigimees, osales Versailles' rahulepingul Woodrow Wilson USA president, osales Versailles' rahulepingul SELGITA: Schlieffeni plaan *sakslaste rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks {"Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis" Pariisi hävitamine oli tähtis(taheti 40 päevaga ära rünnata) Hiljem mindi Peterburi vallutama (2 kuuga)} Positsioonisõda e kaevikusõda (nt Verduni, Somme) *kaeviku sõda edu ei toonud üritati kaevikud üle võtta tohutud inimohvrid Absoluutne allveesõda (veeb 1915)
· 23. juuni 1919 Võnnu vallutamine, tähistatakse võidupühana. Peale seda sõjategevuse vaibumine ja otsese ohu vähenenemine Eesti iseseisvusele. · Veebruar 1920 Tartu Rahuleping, sõja lõpp. · 1920 Põhiseadus, ühekohaline parlament Riigikogu. · 1930 algus Eesti majanduse ja ühiskonna kriis. · Oktoober 1933 Vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse parandused rahvahääletuse poolt heakskiidetud. · Aprill 1934 Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised. · 12. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre. · 1937 Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts). · 1920 algus Püüti sõlmida Balti Liit. · 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping. · 1930 Rahvusvahelise olukorra teravnemine. Vapsid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed. Jaan Tõnisson Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem.
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta. Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika Liiga kiire majandustõus tõi kriisi pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli suurem kui eksport, Venemaa turg kadus ning tooraine Venemaalt vähenes. Müüdi maha suur hulk kullavarudest. 1928a. tuli rahareform, mindi üle margalt kroonile
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 19901992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel20012006. tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Aastatel 19881995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. · Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. · Tiit Made - on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik. Tiit Made on olnud NLKP liige.
Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks Riiklik sekkumine Tööstuse kasv Ekspordi kasv Heaolu tõus 1934 Balti Antant 1935 Saksa-Inglise mereväeleping 1938 neutraliteedi kuulutamine Kultuuripoliitika Hariduselu Kirjandus Kunst Muusika Teadus Teater Sport Elulaad ja olme
Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.
Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .
Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi *Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia >1879. a Keskliit: Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia >Wilhelm II loobub edasikindlustuslepingust Venemaaga =>1893. a Venemaa (Nikolai II) ja Prantsusmaa sõlmivad liidulepingu =>1904
ümber Rahvaväe juhtimine. Sundmobilisatsioon, relvad-Prantsusmaalt või Inglismaalt- Soome või Briti raha eest. Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu- (Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suurtükke EV valitsus püüdis rahvasse usku ja lootust sisendada ning kuulutas välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad (selle tulemusena läksid sõtta noored koolipoisid, kellel puudus igasugune väljaõpe ning kogemuse) Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest
28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja; Esimese maailmasõja algus 1916 Verduni, Jüüti, Somme'i lahingud 1917 Veebruarirevolutsioon venemaal, sõjaga liitus USA, Bresti vaherahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 3. märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa separaatrahu 11. november 1918 Compagne'i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp 20. Wilson, Clemenceau, Lloyd George, Nikolai II, Wilhelm II, Petain. Wilson USA president, Rahvasteliidu idee mõtte andja, esitas 14 punkti G. Clemenceau soovis saada max hüvitist, Prantsusmaa esindaja Lloyd George - valmis kompromissideks, Inglismaa esindaja Nikolai II vene keiser, 1917 loobus troonist Wilhelm II sai 1888 Saksamaa keisriks, novembrirevolutsiooni käigus loobus troonist Petain Prantslaste kindral 21. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? · Keiser Nikolai II (1894 -1917) maine langus.
Pilet 11 Uus Kurss Ameerika Ühendriikides *Suur majanduskriis 1929 *valitsus keeldus sekkumast Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti, seda ei juhtnud.(Kriis kestis viis aastat ja majandus ei suuntnud ennast ise reguleerida) 1932.aastal valiti presidendik Franklin Delano Roosevelt koostas tegevuskava ,,New Deal'' ja innustas ka rahvast tegudele Sisu: (kehtestati 1933) 1)kehtestati kontroll panganduse üle president sulges kõik mitteelujõulised pangad. Suur osa hoiustest suudeti taastada. 2)riik hakkas reguleerima põllumajandust piirati tootmist, selle eest maksti raha. Nii suudeti tõsta saaduste hindu ning põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama. 3)korraldati hädaabi töid ja võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid 4)viidi sisse sotsiaaltoetused (töötuabirahad, pensionid) Pilet 12 Diktatuuride tekke põhjused
Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja Naiste roll- pidid ära tegema ka meestetöö ja kasvatama ka pere- palk väiksem kui meestel Venemaa väljumine sõjast Pariisi rahukonverents 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud. Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. IV Eesti iseseisvumine Vabadussõda Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda
Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses.
annaabi.ee 
