-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist
liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
· Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane
Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA.
Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud
Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta.
propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
· Saksamaa · Austria-Ungari · Türgi · Bulgaaria Marne'i lahing: · Saksamaa loobus Schlieffeni plaanist · Prantsuse ja Inglise väed panid sakslaste pealetungi Pariisile seisma · Algas positsioonisõda (ainult läänerindel) Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07.1916 alanud Somme'i lahingus, mis kestis 5 kuud kasutasid inglased esimest korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915. Aastal algas allveesõda Saksamaa ja Inglismaa vahel · 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus
Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Sveitsi piiri
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03
*Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917
Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917
hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile.
Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa
Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast, aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa. 5. POSITSIOONISÕDA 1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
Haiguste levik. Soorollide vahetus, olid ju mehed sõjas. Toidupuudus VENEMAA TSSN Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei Veebruaris 1917 mäss sõja vastu Majandus oli kehvas seisus. Nälg. Mässu käigus sõdurid läksid rahva poole üle. Tsaar Nikolai II astus tagasi. Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti. Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi. Bresti rahu Enamlased taotlesid sakslastelt rahu.
Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks
Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg õitses ning raha väärtus langes. Paljud põllud jäid sööti, raudteedel oli kaos, tehased seisid kivisöe puudusel jne (Eestis alustati seetõttu põlevkivi kaevandamist). Saksa armee pealetungi järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26
Aastaarvud Juuli-nov. 1916 -Somme`i lahing 16. II 1918 -Leedu saab iseseisvaks http://www.abiks.pri.ee aprill 1917 -USA astub I maailmasõtta 28 VII 1914 -algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 15 III 1917 -Nikolai II loobub troonist 28 VI 1914 -atendaat Sarajevos 11 XI 1918 -Compiegne`i lahing 6*7 XI 1917 -oktoobri revolutsioon Venemaal 24 II 1918 -Eesti saab iseseisvaks 31 V 1916 -Jüüti merelahing 8 III 1916 -algab veebruarirevolutsioon Venemaal 4 VIII 1914 -Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale sept. 1914 -Marne`i lahing Miks 20 saj. alguses järgnes rahvusvahelistessuhetes üks kriis teisele? Sel ajal olid juhtriikideks saanud USA ja Saksamaa, kuid Saksamaal ei olnud kolooniaid, aga tal oli neid vaja tööstuse arendamiseks
Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda 1915
1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati poliitvangid, algas rahvarahutustega
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. *tööliste eesmärgid 1) parandada oma
esimese iseseisvumise nüansse. 4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas Sõja algus Aastail 1914- 1918 toimunud maailmasõja põhjustasid tollaste suurriikide vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Vaenupoolteks olid ühelt poolt keskriikideks kutsutud Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teiselt poolt Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia, Rumeenia, Ameerika Ühendriigid ja pea kogu ülejäänud maailm. Sõda tõi inimkonnale kaasa tohutuid kannatusi ja majanduslaose, ainuüksi hukkunuid oli kakskümmend miljonit. Sõjakoledused ja nälg sünnitasid revolutsioonid, mille tulemusena lagunesid neli impeeriumit - Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, ja Türgi ning nende rusudel tekkis jäämerest Vahemereni ulatuv uute rahvusriikide vöönd
* Autoritarismist suund demokraatia poole TAGAJÄRJED: * Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits * Keiser loobus troonist * Venemaast sai vabariik * Võim läks Ajutise Valitsuse kätte * Kaksikvõim- üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine pool Ajutine Valitsus (vürst Lvov) * Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri * Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks * Alahinnati Leninit * Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED:
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
