Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu eesti kordamine, 9 klass.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigivanem, sisepoliitika, rahuleping, riigipööre, komissar, keelustati, kultuurielu, selgituseks, vastuste, parlamentaarse, vabadussõda, iseseisvuspäev, põhiseadus, võidupüha, konstantin, president, reziimi, riigipööret, poska, välisminister, tõnisson, toimetaja, julius, kuperjanov, jaakson, organisatsioonid, seisukord, asundustaludaareformrepressioon  surve avaldamine, karistamine. maavalitsus  Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime. kuberner  suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament  Riigikogu. · Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid. · Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim  Riigikogu , täidesaatev võim  valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid? Mis on koalitsioon? Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju
o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid
- praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati - osa maadest anti asundustaludeks - muutused põllumajanduses - sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises - põllumajanduse toetamine 1920. a. põhiseadus. * Eesti on demokraatlik vabariik * proportsionaalne valimissüsteem * ühekojalisus * riigikogu valimised iga 3 aasta tagant * täidesaatva võimu esindajaks valitsus * parlamentaarne riigikord * valitsuse eesotsas riigivanem, kellel olid ka riigipea ülesanded _____________________________________________ Eesti Töörahva Kommuun. Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Tegelikul oli tegu Nõukogude Vene "ripatsriigiga" (puudusid enamus riigile omased tunnused). Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee.
Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja
Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone? Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon A. Joffe, kindral Kostjajev jt Millal sõlmiti Tartu rahuleping? 2. Veebruaril 1920 allkirjastati lõpuks rahuleping tähtsamad sätted:  Venemaa tunnistas eesti iseseisvust;  Määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir;  Eestlased said õiguse kodumaale naasta (Peamiselt Petrogradist);  Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel;  Saadi 15 miljonit kuldrubla;
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus,
riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.Määras ametisse Eestimaa Päästekomitee,kes võttis vastu Eesti iseseisvusmanifesti. b)1919-1920-Asutav kogu.Maaseadus,Tartu Rahuleping,Eesti Vabariigi I põhiseadus. 4. Ülesanne-Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamise 1917.aastal? Üks rahvuslik kubermang 5. Ülesanne-Ei leidnud materjali, ei osanud teha. 6. Ülesanne-Kirjuta õige mõiste a)Riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole-manifest b)1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlike väekoondis-Landeswerh c)omavalitsus-autonoomia
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda  Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda  Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem  isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit  suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu  ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts
lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele
valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud? Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, EV esimene president. On läinud ajalukku EV esimese presidendina ja Eesti riigivanemana. Korraldas ka riigipöörde katse, mis tal õnnestus, et vapsid ei võidaks. Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, korduvalt Eesti riigivanem. Esindas palju riiki ja aitas kaasa väga palju poliitikas. Johan Laidoner- Eesti sõjajuhataja. Korraldas koos Pätsiga riigipöörde. 3. Kirjuta arutlus eraldi lehele (vaata arutluse hindamislehte!!!!) Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused 1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? 4
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine  Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin,
· Langes 3588 meest; 14 000 haavatut, 2600 invaliidi · 402 päeva · Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine ja identiteedi kinnistumine · Loodi Eesti sõjavägi · Toimus järsk murrak demokraatia suunas Vabadussõja tähtsus · Vabadussõda oli esimene eestlaste täielikult võidetud sõda · Oli osa uue Euroopa ja uute riikide sünnist pärast I maailmasõda Läbirääkimised enamlastega Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Tartu rahuleping Tartu rahuleping · Jaan Poska ja Adolf Joffe  Tartu rahulepingule allakirjutajad. Tartu rahulepingu sisu · Eestile soodsad piirid (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad) · 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 t. · Vahetati vange · Nõukogude Venemaa lubas eestlastel repatrieeruda · Eesti lubas desarmeerida valgekindrali Judenitsi armee Tartu rahulepingu sisu · Kaubanduse arendamise kokkulepe · Venemaa andis Eesti riigile meie
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö.
ähvardust võtta võim. Kehv majanduslik seis, solvumine 1ms tulemuste pärast. Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism  oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas  vallutada uusi alasid 14. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said natsionaalsotsialistid ehk natsid võimule Saksamaal? 1933 jaanuar, Hitler nim. Seaduslikult kantsleriks  peaminister  president. Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15
toimus Tartus rahukonverents Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist · Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist  Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu · 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping, milles: Määrati Eestile sobilik riigipiir Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad Eestis Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla Eesti vabanes kohustused vene välisvõlgade tagasimaksmises osaleda Sai Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust ja rippumatust ---- rahuläbirääkimisi üritati pidada juba septembris, Pihkvas, aga edutult Asutav Kogu 23.aprill 1919
Ptk 9  Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament  Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati, välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha. Otsest vastupanu ei suudetud osutada relvastatud sakslaste vastu. Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia.
................................................ .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul).
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870  71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
· USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis  Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts  K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. · Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal.
Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida tabavalt iseloomustas tööerakondlane Jüri Vilms. Täieliku iseseisvuse poole ei saa püüda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda õiguslikku osariiki föderatiivses Vene riigis. Maapäeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks Maavalitsus, mis asus tegutsema K. Pätsi juhtimisel
· Taani vabatahtlikud · Rootsi vabatahtlikud Pärast Narva vabastamist pöörati tähelepanu Lõunarindele. Kolm gruppi: · MõisakülaÂViljandi · TartuÂValga · VõruÂPetseri Rinde ülemjuhatajaks Soome kindral Martin Wetzer. Peaeesmärk Valga vallutamine. Grupid pidid tegutsema koordineeritult. 31. I 1919 Paju lahing 1. II 1919 Valga vabastamine 4. II 1919 Võru ja Petseri vabastamine 4.4 Sõjamajandus Tartu vabastamisel etendasid suurt rolli soomusrongid. 5. Eesti sisepoliitika 1920Â34. Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis. 5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid · Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1
Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring  Prantsusmaa Eupen,Malmedy  Belgia Saarimaa  15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig  Taani Klaipeda  Leedu Lääne Preisi, Poznan  Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis  Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts  K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. 1935 Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I  Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine  kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis  põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre  põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine  parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus  Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
 impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus  tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin  Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes  hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt  loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid  18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920  Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
omavahelised võitlused). Eesti põhiseaduses ponud tasakaalustavat jõudu riigipea näol. 3) põhiseaduse kriis  kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts. Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister. Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid
Eestlased linnades enamuses KT Küsimused 20 Johan von Michelson  Eesti esimene teadaolev kindral. Pärisori Järvamaalt 16 Katariina II(1763-1796)  tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valguststud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 3. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused Kehtestab baltikumis pearahamaksu 3 Käsu Hans  esimene teadaolev eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping  lõpetas Põhjasõja Aadlimatriklid - Küsimused Ja mõisted 1. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu? 2. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg 3. Nimeta esimese eestlaste rahvuslikke seltse (väh. 5) 4. Mis poliitilised suunad olid Eesti ärkamisajal ja millele nad toetusid 5. Mis oli Eesti Kirjameeste Selti tähtsus(mis seal tehti ja kes seal käisid) 6. Mis lõpetas ärkamisajal 7
sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26 märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga · 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks  Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine · Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel.
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul  riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament  Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja vali
annaabi.ee 
