Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks- põhjuseks oli indiaanlaste seas laialt levinud komme kaunistada pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Indiaanlased nimetasid valgeid omakorda kahvanägudeks.
ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid. Farmerite igapäevatööd: · Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud
Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama.
Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud,
elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalitsus Põhja- ja lõunapoolsete asumaade elulaad, majanduslik areng ja valitsemiskorraldus olid aga üsnagi erinevad Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja ·
funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1. absolutistlik valitsusviis (Napoleon otsustas kõik ise, võimude lahusus oli näiline) 2. loodi tugev keskvõim 3. trükisõnas range tsensuur 4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem 5. kirik allutati riigile 6
omavaheline konkurents ,esialgu jäid peale prantslased ja inglased. Põhja-Ameerika suurima linna asutasid hollandlased aga hiljem inglased vallutasid selle. Lõpuks kaotasid prantslased kõik oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763.aastal Seitsme aastase sõja tagajärjel. Inglise kolooniate elukorraldus 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat,igalühel oli oma esinduskogu ja omavalitsus. Kuningavõimu esindas kuberner.Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus,kus farmer haris ise põldu,käis jahil,tegi sepa tööd ,kudus riiet,ehitas,tegi kõik majapidamises vajaliku ise ära.Nii hakkaski põhjapoolsetes asumaades kujunema eriline Ameerika elulaad,mille iseloomulikeks joonteks olid aktiivsus ja ettevõtlikus. Metsade rohkus võimaldas põhjapool tegeleda laevaehituse ja käsitööga.Lõuna poolsetes asumaades olid suures puuvilla-ja tubakaistandused
monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures sellele aitas kaasa ebaselge piir vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel nii katoliiklikel kui ka katoliiklusest lahku löönud aladel. 7) Mis olid Inglismaa kodusõja põhjused? - Iglismaa kodusõja põhjused: Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi senisest tunduvalt enam arvestama parlamendi huvidega ning ka kuningad suhtusid sellesse tunduvalt ettevaatlikumalt, kartes uue kodusõja puhkemist 9) miks on Oranje Williami allakirjutatud dokument Kuulsa revolutsiooni ajal Inglismaa ajaloos oluline? - Taastati monarhia. Pani aluse moodsale parlamenta(L või
Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane, Newton-inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea looduses ja matemaatikas Linne-jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Veresailles - absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus, mis on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu euroopas Karl XI-Rootsi kuningas kes viis läbi reduktsiooni El Greco-Kunstnik kelle töid iseloomustab müstiline õhustik, pikaks veninud figuurid Velazquez-17 sajandi hispaanias kuninga õuekunstnik, portreed, värvikas, kirjust, tõepärased ja sügavad, värvide kooskõla peen ja meisterlik Rubens-17. Sajandi kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk kunsti esindajad üldse
asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel parem relvastus, mehed, arvukam. Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste sõjalisi uuendusi (lahkrivi), toetus Prantsusmaalt. Inglismaale kuulutas lõpuks sõja ka Holland. 1781.a
Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks.Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastas 56 isikut, kellest noorim oli 26-aastane Edward Rutledge ja vanim 70-aastane Benjamin Franklin. Allakirjutanute seas oli ka kaks hilisemat USA presidenti: Thomas Jefferson ja John Adams. Väljakuulutatud vabadus tuli välja võidelda. Inglise armee oli küll suurem aga ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest.Nad kasutasid indiaanlaste sõjatarkusi lahkrivi.Pärast vahelduva eduga sõjategevust 1781.a. piirasid ameeriklased Inglise väed sisse ja sundisid kapituleeruma.1783.a. sõlmitud Versaille rahuga kuulutatid endised asumaad vabadeks iseseisvateks riikideks ja hakati välja töötama põhiseadust. Monroe doktriin 2. detsember 1823 Monroe doktriin sõnastati 2
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda: Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781
· 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala
Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses.
(enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee) see tuli odavam, see oli võimalik saada ka suurem kui palgaarmee ning alaline armee oli ka võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni. 4. Ametnikkonna kujunemine et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid eelistati palgata eeskätt linnakodanike ja väikefeodaalide seast. Nad kujunesid absolutistliku kuningavõimu toeks. 5. Merkantilistlik majanduspoliitika riigi rikkuse mõõdupuuks oli väärismetallide olemasolu, mida rohkem, seda rikkam. Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud. Oluliseks muutus kolooniate omamine, kust hankida vajaminevat toorainet.
erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased. 12. Eurooplased mujal maailmas Tähtsad laevasõidud tegid maailma eurooplastele kättesaadavamaks. Orjakaubanduse tõttu viidi
on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda
Ta uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise seadustekogu projekti, noppides sinna mõtteteri tollaste tuntumate Euroopa valgustajate töödest. Keisrinna kavatsused kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavad seadused ja talupoegade olukorda parandada nurjusid. Ta laiendas suuresti Venemaa piire. 6.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele.
Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja ,,Rahva kokkulepe." Sisulit oli see dem.
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............
Traditsioonine külaühiskond Modernne ühiskond Domineerib mõisahärrus ja asjaajamised riigiga Domineerib riik ja asjaajamised riigiga toimuvad toimuvad läbi mõisa otsa Kõik keerleb põllumajanduse ümber (agraarne) Tööstus ja kaubandus on jõuliselt kasvavad majandussektorid kehtivad jäigad hierarhilised sotsiaalsed raamid ühiskondlik kihistumine on horisontaalne ja (aadel, linnakodanik, talurahvas mitmetahuline ja mobiilne (igaüks saab mõisnikuks, käsitööliseks, põllumeheks. Toimetuleuraskusipõhjustavad ikaldused Raskusi tekitavad majanduskriisid Elatakse suurperedena (mitu põlvkonda ja Elatakse tuumikperedena sugulased ja teenijas) Töö ja pereelu on ühendatud Töö ja eraelu on lahus (käiakse tööl)
Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused
mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. 31* Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 60* kartsid maailmarevolutsiooni levikut.
Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse Veneetsiasse nt. 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis Juunipäevad. Seda vabariigi valitsus eesotsas Louis Eugene Cavaignaciga surus maha. Louis Napoleon prm president. Teostas 2. sept 1851 riigipöörde ja kuulutas end keisriks (Napoleon III). Enne seda oli ka olnud Napoleon II, Napoleoni poeg, kes polnud edukas. Saksamaal revolutsioon samuti Viini kongressi tulemus. Vormärtz Märtsirevolutsioon. Keshtestati libreaalsed valitsused
läks vasallile, mitte senjöörile. Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee. Uusajal muutuvad armeed rahvuslikeks. Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus, elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid. Keskajal andis turvatunde kirik. Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Uusajal võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Keskaja ideaaliks olid vagad mungad jja üllad rüütlid. Reformatsioon, renessanss, maadeavastamine Uusaega on raske dateerida. Varauusajast räägitakse kui üleminekuperioodist. Kitsaim periood on 1450-1550. Uusajala pani alguse renessanss e antiikkultuuri taassünd. Vabaneti autoriteetidest. Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine
hiilgeajal hõlmas kogu Vahemere ruumi ning suurema osa Lääne-Euroopast, sünteesides varasemate impeeriumite kogemusi (Pärsia, Makedoonia). Rooma impeeriumi all ühtlustus laias laastus kogu Vahamere regiooni kultuuriline, poliitiline ja majanduslik süsteem. Kujunes välja ühtne sotsiaal-majanduslik tervik, mille mõju ulatub tänapäevani. I aastatuhande I poolel eKr elas Itaalias kolm suuremat rahvus-kultuurilist kogukonda. Lõunas (eriti Sitsiilia) olid kreeka linnade kolooniad, põhjas etruskid, keskel itaalikute hõimud, viimastest tugevaimad olid latiinid ja samniidid, kelle vaheline võitlus hõlmab kogu Rooma varasema ajaloo. Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad, valdavalt etruski päritolu. Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses
tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai Euroopa suurriigiks, Eestis algas Rootsi aeg. Uusaeg oli kapitalismiajastu, kapitalistlikud tootmissuhted kujunesid valitsevaks.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel,
Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
