Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema
Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba
Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile
Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)- 4.sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla (kreeklased ise mängisid trumbid kätte). Aastatel 336-323 eKr oli Makedoonia valitsejaks Aleksander Suur (võttis valitsemise üle kui oli 20 aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas
Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned
Inimese otsene eelkäija oli inimahvlane kes asudes elama lagedale maastikule, hakkas kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Teiste varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada.
Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)
tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Looduslikud olud põlluharimiseks soodsad(mitte nagu praegu), u 8000 ekr algas üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele. Tuntumad asulad Jericho, Catal Hüyük-hiilgeaeg u 6000-7000 ekr
Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega
Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid. Esimene ristisõda: toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja 1095
Samas algab Eesti esiajalugu juba 8 at eKr, kui pärast viimast jääaega nihkus jääserv põhjakaartesse ning siia saabusid inimesed. Esiajaloo lõpuks peetakse aastat 1227, mil langes viimasena ristisõdijatele vastupanu osutanud Saaremaa, kõigest sellest räägin aga teises loengus pisut pikemalt, kui käsitlen Eesti esiajaloo periodiseerimist. Võrdluseks Eesti esiajaloo algusega olgu öeldud, et maailma esiajalugu algab juba u 22,5 miljonit aastat tagasi inimese tekkimisega. Esiajalugu saab uurida mitmesuguste andmete põhjal. Neist esimeseks on ainelised allikad, st arheoloogilised allikad. Selleks on mitmesugused välitööde käigus hangitud andmed ja materjalid. Need võivad olla esemed või nende katked, hoonepõhjad, kalmistud, inimeste jäänused, muistsed põllud jms. Kõikide nende andmete põhjal üritatakse taastada mingit valdkonda ning laiemas perspektiivis muistset ühiskonda.
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine.
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu
· Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised
Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi:
Vinca oli tell-asula Doonau ääres Serbias. Juba 20. saj algul saadi sealt arheoloogilisi leide; kaevati 1908. a. ja 1970.-ndate lõpul. Kultuurkiht 10,5 m paks. Alumised kihid neoliitikumist (54004500 eKr). Majanduse aluseks karjakasvatus, põllundus, küttimine, kalapüük. Erinevat tüüpi keraamika. Ornament tihti punasel foonil. Naisekujukesed. Rohkesti luuesemeid. Kasvatati nisu, otra, herneid, õunu, pirne. Kasutama hakati auguga käsikive. Vinca elanike arv vähenes u 3500 eKr, kuid samas elati kuni roomlaste saabumiseni piirkonda. 4 Eristumine Sellele suhteliselt ühtsele perioodile järgnes eristumine. Balkanil tekkis rida lokaalseid kultuuripiirkondi. Asustus levis. Suurenesid asulad ja ehitiste mõõtmed. Kindlustatud asulad kõrgendikel mere lähedal. U 48003500 eKr Kreekas Dimini kultuuri. Nimi Kreeka keskosa Dimini tell-asulast. Praegu merest 3 km kaugusel
braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus,
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
· Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla. · Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine nii majanduses, ühiskondlikes suhetes kui ka kultuuris. · Aleksander Suure vallutusteperiood kestis 10 aastat. Alates 336 eKr ja lõppes 326 eKr. · Vallutati ära Kreeka, Väike-Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia ( Neid peab kaardile oskama märkida)
3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane
abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi:
Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega. Nüüdisinimene homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
* kivisse kraabitud värviga täidetud piirjooned petroglüüf (peamiselt Skandinaavias ja Vahemere ääres) * pehmele seinale sõrme või puupulgaga joonistatud * mitmevärvilised pintsli või käsnaga (värvid peeneks hõõrutud mineraalidest ehk värvimuldadest (kollane, punane, must, valge) või looduslikud temperavärvid (must süsi, punane veri)) PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi) * algas esimeste tööriistade tekkimisega * esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine:
.................................... 8 Kaananimaa.......................................................................................................................................... 9 Kreeka................................................................................................................................................. 10 Vana-Rooma....................................................................................................................................... 14 Rooma, kui impeerium....................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
