Kas kuulsuste tõrksus ajakirjanike suhtes on õigustatud? Kindlasti on kuulsustel väga erinevaid seisukohti ajakirjanike suhtes ning igaühel neist on selleks oma põhjus. Samuti võib ka olla põhjendatud tõrksus. Teataval määral tekitab seadus juba eelised selleks, et kuulsused ajakirjanike suhtes tõrksad on. Avaliku elu tegelaste suhtes kehtib vähem piiranguid, mida nende kohta avalikustada võib ja minu arvates ajakirjanikud kuritarvitavad seda ja unustavad ära, et tegelikult on ka kuulsad inimesed samasugused isikud, kellel on lapsed, sugulased ja sõbrad, kellega nad vahel privaataega veeta sooviksid. Paljude kuulsuste puhul on ajakirjanike hullumeelne käitumine ja agressiivsus viinud turvameeste ja ihukaitsjate palkamiseni, kuna ajakirjanikud tungivad
Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse täiesti uusi ja rohelisi ajakirjanike ning pannakse neid kirjutama poliitilistel või majanduslikel teemadel. Kas kindlatel teemadel ei peaks hoopis kirjutama selle ala spetsialist? Näiteks kui
Austatud K.Pahane Vaatasime juhatusega üle Teie esitatud pretensiooni ning tuleb tõdeda, et pettumuseks on Teil täiesti alust. Lootsime pressikonverentil näha vähemalt 10 ajakirjanikku ning pressikonverentsi kajastust erinevates meediakanalites. Reaalsuseks kujunes kahjuks hoopis teistsugune olukord. Pressikonverentsi planeeris meie noor assistent, kes ei osanud kogematuse tõttu näha, et samal päeval, kui Teie pressikonverents planeeritud oli, toimus samal ajal Eesti Ajakirjanike Liidu eestvedamisel Balti Ajakirjanike Konverents. Pakume välja, et korraldame teile järgmise pressikonverentsi täielikult meie kulul. Vabandame siiralt tekkinud pettumuse eest ning loodame, et meie poolt välja pakutud lahendus sobib ka Teile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi ning vabandame terve kollektiiviga siiralt jälle Teie ees. Lugupidamisega, KLIKK agentuur juhatus [email protected] +372 55223311
Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatlikus riigis on kõigil sõnavabadus ehk kõigil on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada neid. Aga alati tuleks kontrollida, et sa ei väljendaks ennast valesti ja mõtleks, mida sa ütled.
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann
Ebaeetiline on levitada uudiseid, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanduses hoitakse arvamused ja faktid enamasti kindlalt lahus. Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega. Ajakirjanikud peavad ettevaatlikult käituma rahvuse, rassi, religioossete või poliitisliste kuuluvuste ning soo rõhutamisega. Kui nad ilmutavad ebaõiget informatsiooni, tuleb alati avaldada ka parandus. Muidu tekib lugejatega probleem. Ajakirjanike õlgadel lebab väga suur vastutus ja kohustus. Kuid tihtipeale satuvad nad ka ohtlikesse piirkondadesse. Igal pool on hetkel ärevad ajad. Küll toimuvad sõjad, rahutused jm. Ilma ajakirjanike riskimisteta elaksime me pimedas ja kinnises maailmas mitte midagi teades.
küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee. Televisiooni peeti selle visuaalse kergesihaaratavuse tõttu üheks efektiivsemaks masside mõjutajaks, siis rakendas partei TV puhul väga ranget kontrolli ning seal valitses tugev enesetsensuur. See oli ajakirjanike eriskummaline kahetine elu, kus eksisteeris kahetine elu – oma sisemine nö tegelik arvamus ja suhtumine ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja
Nt Marie Curie olevad käinud USA ringreisil, et koguda raha oma laborisse raadiumi ostmiseks. 4. Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes. Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel. 5. Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt. Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid ,,pehmetes" teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia, võib-olla isegi keemia. 6. ,,Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest", mis aitaks kaasa suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias. Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine
Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib teada. Kindlasti kuulub sinna alla kõik aktuaalne ja üleüldiselt maailmas toimuv. Ajakirjanike nii roll kui ka kohustus korraga on kajastada ka igapäevaseid juhtumisi ja tegemisi. Just neid , mida tahab lugeja teda : mis on juhtunud ühiskonnas , milliseid otsuseid on keegi vastu võtnud ning palju muud. Näiteks nagu on pea igas koomilises Ameerika filmis soovivad vanemad inimesed teada, kes ära on surnud , mis tähendab , et isegi surmakuulutused on tähtis osa ajakirjandusest. Ka kõige rohkem kritiseeritud nö kollane ajakirjandus on tähtis. Neljandale võimule on
periood 19. sajandi esimesel poolel. - täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks. Ajalehes hakkab ilmuma toimetaja nimi, ta saab avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. - täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. - Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja
3. novembril kulmineerus tänavune palgaläbirääkimiste küsimus sellega, et haridusminister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liit allkirjastasid ühiselt koostatud deklaratsiooni, mille tulemusena peaks õpetajate palk lähima paari aasta jooksul tõusma. Need sündmused on tekitanud piisavalt kõlapinda, et võiks ilmsiks tulla õpetajate kui sotsiaalse grupi käsitlus meedias praegusel ajal. Õpetajate väärtuste ja identiteedi esitamist meedias on võimalik vaadelda nii ajakirjanike, teiste gruppide, sealhulgas poliitikute ja teiste teenistujate kui ka pedagoogide enda seisukohalt. Ajakirjanike seisukohti õpetajate suhtes on mitmeid. Kõige levinum on vaatenurk, kust õpetajaid nähakse kui ohvreid, vähemalt selle diskursuse kontekstis. 1. oktoobri Postimehes esitab värvikalt oma arvamuse ajakirjanik Priit Pullerits artiklis pealkirjaga ,,Priit Pullerits: säh, sente kah!": ,,Endises vääringus 8290 krooni on kõik, mis on
abi mis tal muud üle jääb kui anda paljudele natukese kaupa toetust, et ikka endale ka piisavalt jääks. Nii saab ajakirjanduse eestvedaja summa, mis on suhteliselt kasin, ja arvestades seda, et lugusid on palju, ei saagi ta kõikidele töötajatele rikkalikult nähtud vaeva eest tasuda. Kolmas müüt väidab, et ajalehed on korrumpeerunud, ja kuigi Martin Kala täielikult seda ümber ei lükka, on ta siiski arvamusel, et ,,muidugi tuleb ajakirjanike kriminaaltegusid ja avaliku korra rikkumist karistada, kuid kindlasti ei tähenda see hukkamõistu ametile kui sellele." Kes sellega ei nõustuks? Üldistamine, millega kaasneb sildistamine, on demokraatilise ühiskonna üks enim levinud viga, mida ei saa kahjuks välja juurida, kuna sõna- ja mõttevabadus on kõigil ka neil, kellel kasulikum oleks vaikida. Martin Kala on välja toonud ka probleemi, mis võib tulevikus vägagi aktuaalne olla: ,,kohtunike meelest on
kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning
nii Urmas Paeti ametit (Välisminister) kui ka neutraalseid tegusõnu. Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 kuuluvust mainiti vaid ühes artiklis, mis näitab, et antud isiku puhul ei ole erakondlik kuuluvus väga oluline. Suurem enamus (81%) artikleid on kirjutatud Postimehe ajakirjanike/ reporterite/ toimetajate poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi
Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu. Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus. 6 Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline. Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias.
2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas väl...
oma riigi huvides ning tegudele. tegutsejaks. Artikkel “USA valmistulemuste kasust Eestile” http://www.parnupostimees.ee/1035074/toomas-alatalu-usa-valimistulemuse-kasust-eestile/ Huvitavat Keelteoskus: inglise, hispaania, vene keeled Huvid: poliitika, muusika, reisimine (118 riiki) Kuuluvus muudesse ühendustesse: Eesti Euroinfoühing, Eesti NATO ühing, Universal Peace Federation - Ambassador for Peace (2001), Eesti Ajakirjanike Liit (2008), International Federation of Journalists (2008) Gracias por su atención! Kasutatud kirjandus http://www.toomasalatalu.eu http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Alata lu http://www.parnupostimees.ee/1035074/too mas-alatalu-usa-valimistulemuse-kasust-e estile/
- Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus - Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017
omavaheline kokkupuutekoht: võimaldab ühiskonnal monitoorida ka seda, mis toimub selle erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl) Blöbaum (1994): ajakirjanike spetsialiseerudes eristus ajakirjandus spetsiifilise sotsiaalse süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992)
28. Valla poolt kohtusse antud mehest sai uus vallavanem. Õige: Vald andis kohtusse mehe, kellest sai hiljem uus vallavanem. Allikas: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=63482 29. Tartu politsei poolt otsitud naine leiti üles Õige: Naine, keda otsis Tartu politsei, leiti üles. Õige: Tartu Politsei leidis kadunud naise. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tartu-politsei-poolt-otsitud- naine-leiti-ules.d?id=64204109 30. Van Persie valiti ajakirjanike poolt parimaks. Õige: Ajakirjanikud valisid Van Persie parimaks. Allikas: http://sport.postimees.ee/818942/van-persie-valiti-ka-ajakirjanike-poolt- parimaks/
• Oma seisukohti esitada • Arutelus osaleda • Avalikku arvamust mõjutada Meediasuhted on edukad, kui: • Esinevad mõlemapoolsed (lugeja & kanali) head suhted • Need on strateegiliselt planeeritud (plaanipärane tegutsemine) • Need on kiired, täpsed, otsekohesed, õiglased ja sõbralikud Advertising ehk reklaam - tasutud & kontrollitud sõnum Publicity ehk avalik tähelepanu - tasuta & kontrollimatu (kujuneb inimeste hinnangutest) Ajakirjanike ootused: • Usaldatavus • Avatus, ausus ja kiirus (info pakkumisel) • Suhtekorraldaja kättesaadavus • Partnerlus, koostöö ja tippjuhtidele ligipääs Tihti esinevad probleemid: • Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni & tööülesandeid • Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel • Pudrutamine • Bürokraatlik suhtlemine (nt. ajakirjanike jooksutamine) Avalikusega suhtlemise viisid:
Ajakirjanduse puhul on väär avaldada valeteavet, sest see tekitaks ühiskonnas segadust ja väga võimalik , et ka vaenu ajakirjanduse vastu. Kõigil inimestel on õigus sõnavabadusele ning mõtteavaldusele ning sellega peab kaasnema ka piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest, mida võib ja mida ei või kõigile avalikuks teha. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi, kuid vahel just need parimate tulemusteni viivadki. Ajakirjanike kohus on vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis on tegelik tõde. Muidugi pole midagi halba loo huvitavamaks muutmises, kuid olulised on huvitavamaks muutmise piirid. Mittedemokraatliku ühiskonna üks põhiomadusi on range tsensuur, mida demokraatlikus ühiskonnas üldjuhul pole. Küll aga, on teatud tabud, millest ei sobi rääkida ning kui keegi seda siiski juhtub tegema, järgneb sellele karistus
posti sorteerimine, osakonna kureerimine). Määras honorari, jagas preemiaid. Oli tsensor. * asetoimetaja(d) toimetaja äraolekul asendas vimast kõiges. Muul ajal igapäevase töö juhtimine (osakondade suunamine, kontroll; lugude viseerimine; numbri valmimise jälgimine; lugejatega kohtumiste korraldamine; autoritega tegelemine...) * kolleegium väljaande töösuundade paikapanek; perspektiivplaanide läbiarutamine ja kinnitamine; osakondade ja ajakirjanike töö arutamine; töötajate töölevõtmine ja vallandamine, ergutamine ja karistamine; majandusküsimustega tegelemine; kriitiliste või oluliste probleemartiklite läbivaatamine; jooksva numbri väljalaskmise juhtimine õhtul * sekretariaat kogu toimetuse igapäevatöö korraldamine; osakondade tegevuse koordineerimine; toimetuse nädala- ja perspektiivplaanide koostamine, arutamine ja kinnitamine; tööplaanide täitmise ja materjalide õigeaegse valmimise kontrollimine;
Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta hädast: "Vahuri kätes on mingi võim vajutas mingeid punkte ja tundsingi end paremini."" "Vahur laseb inimestel rääkida." Huvitavaid fakte 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites Mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses Ta juhtis 1988. aastal esimest taasiseseisvusaegset "Miss Estonia" valimist 2003 dokumentaalfilmi "Everest" autor Kokkuvõte Seda uurimust kirjutades sain ma teada, et Vahur Kersna on töötanud televisioonis 25 aastat ning väärib oma mitmeid auhindu suurepärase töö eest. Lisaks on ta eeskuju paljudele tulevastele isadele ning hea näide sellest, kuidas telestaar suudab hoida oma eraelu privaatsena. Kasutatud allikad http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=354961
seltsi, toimub palju üritusi, kontserte, Tallinnas asub kultuurikeskus. Poliitiline olukord Valgevenes "tehnilistel" põhjustel on viimaste aastate jooksul suletud mitu erakonda 22 sõltumatut ajalehte rohkem kui 50 valitsusvälist organisatsiooni ja haridusasutust. Neid organisatsioone karistati presidendi ja tema poliitika kritiseerimise eest Poliitiline olukord Valgevenes Pidevalt toimuvad demokraatliku liikumise aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike vahistamised ja kohtuprotsessid poliitilistel motiividel, välisriikide kodanike väljasaatmised Infolevi riigis Internetiühendus on võimalik vaid riigile kuuluva ettevõtte kaudu, takistatud on ligipääs mitmetele veebilehtedele Riiklikud televisiooni-ja raadioprogrammid kuuluvad valitsusele või on riigi kontrolli all On teada, et : ·Valgevenest räägitakse kui Euroopa "mustast august" ·Riigipiiril toimub edukas asjade konfiskeerimise äri
inimestele põhjustada võivad. Nad arvavad, et anonüümselt kirjutades ei pea nad vastutama. Iga õigus annab isikule ka kohustuse. Sõnavabadus annab inimesele õiguse öelda, mida ta mõtleb, kuid kohustuse oma avaldatud mõtetega teistele mitte kurja teha.Tsensuuri võib pidada diktatuuri tunnuseks. Kindlasti ei taha Eesti ühiskond teha sammu tagasi ning hakata jällegi piirama isikute sõnavabadust. Ajakirjandusel on suur mõju inimeste üle, sellepärast on ajakirjanike vastutus suurem. Internetis on sõnavabadus ületanud igasuguse piiri. Inimesed kirjutavad seda, mida tahavad ja ei mõtle tagajärgedele. Kaisa Komp
juhtumistest. Vägagi väär on avaldada valeteavet, sest see külvaks ühiskonnas segadust ja väga võimalik, et ka vaenu neljanda võimu vastu. Kõigil ühiskonna liikmetel on õigus sõnavabadusele ning mõtteavaldusele ning sellega peab kaasnema ka piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest mida võib ja mida ei või kõigile avalikult teatavaks teha. Samas aga peab ühiskond olema tolerantne. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi ning vahel just need parimate tulemusteni viivadki. Ajakirjanike kohus on vastutada avaldatu eest, vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis tegelikult tõde on. Ei ole midagi halba loo huvitavamaks muutmises, kuid olulised on piirid. Need kõik piirid, mis demokraatlikule ühiskonnale omases ajakirjanduses on, ei ole väga ranged ja jäigad vaid vastupidi suhteliselt paindlikud ja vabad. Need piirid on rohkem sellised, mida inimene ise peab tunnetama.
soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris.Lennart Meri kirjutas käsikirja mille alusel loodi film ,,Linnutee Tuuled" ja see sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks.Lennart Meri lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.Lennart Meri valiti Eesti vabariigi presidendiks 1996. aasta 20. septembril. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu
Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks tihtipeale seda piiri aga ei tunta. Siinkohal võib näiteks tuua juhtumi, kus ajakirjanik nimetas tuntud poliitikut Vilja Savisaart rongaemaks. Siinkohal võib kindlasti väita, et ajakirjaniku piiritunnetus ei olnud paigas ning
Kodutöö 1. Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Vigane) Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberdokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Parandatud) 2. Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stessisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Vigane) Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stressisöömisega
esialgse ülesande unustanud ning keskendub valdavalt n-ö ,,klikkide saamisele". Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole vaja ning tihti saab kogu uudise sisu teada vaid pilti vaadates. Selles kõiges on muidugi suur roll ka meil endil. Seda on kajastanud ka Raivo Palmaru oma artiklis ,,Tegelikkus, mida me loome", kus räägib, et meediasõnumid on kolmekordse valiku tulemus. Nii ajakirjanike, ajakirjade kui ka lugejaskonna tehtud valikud määravad, mida me loeme ning millised sõnumid rahvani jõuavad. Kahjuks oleme tänapäeval valinud, ja valime iga päev üha uuesti ja uuesti, valdavaks meedias kajastatavaks informatsiooniks kuulsuste uue kleidimoe või järjekordse abielulahutuse. See kõik kajastub tänapäeval ka Eesti meedias. Juhtivad ajalehed on tugevalt valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist
· Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes seejuures konkreetse meediakanali profiilist ja ajakirjaniku huvidest. Ajakirjanik ootab: · Kinnipidamist lubatud ajaraamidest Faktidel põhinevat, õiget ja tasakaalustatud infot Et neid ei pommitata turundusteadetega Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. · Uudise kriteeriumid 7.2.1 · Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja
kommenteerija vastutusest mis ta on kirjutanud, kuid iga inimese jaoks peaks jooksma piir ning arusaam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte. Mõnel meedia tekstil vaadates kommentaare jääb selline tunne, et inimesed lausa võistlevad, et kes saab halvemini midagi öelda. Meedia võib käituda ebaeetiliselt, kui nad tahavad koguda populaarsust. Inimesed ikka loevad ja kuulavad selliseid lugusid, mis räägivad kellegi ebaõnnestumisest või isiklikkusest. Kuna ajakirjanike vastutus on inimeste ees suur ja inimeste ootused on kõrged on eetiliste normide järgimine meedias väga oluline. Kuna ajakirjanik on palgatud mingi ettevõtte poolt, siis on ka tööandjal omad nõudmised ja huvid. Ajakirjandus tahab sama moodi kasumit teenida ning järeldada võib, et huvid on majanduslikud. Ajakirjanik peab lähtuma muidugi suuresti tööandja huvidest, kuid need võivad sageli minna vastuollu ajakirjaniku huvidega
Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule.
vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: Avaliku elu tegelased; Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses;
meelelahutus. Uudiseid reklaamitakse ning kirjutatakse hoolimata kirjutatavate heaolust. Alles hiljuti tõusis suur skandaal selle üle, et Õhtulehe ajakirjanik kirjutas loo, kuidas Lähte Ühisgümnaasiumis rebaste ristimisel ,,kooriti" noored (16-17aastased) pesu väele. Mõtlemata ise, et nende piltide tõttu ei pruugi üks või teine nooruk tulevikus tööd saada või juhtub midagi hullemat nagu juhtus Kanadas elava Amanda Toddiga, kelle pilte (mitte küll ajakirjanike poolt) veebis avaldati. Tundub, et tänapäeva ajakirjanikud on keskendunudki just negatiivsele, nagu oleks see meie (inimeste) loomuses. Kirjutatakse uudis, mis on küll tõene, aga pole olulise edastaja. Vaadatakse vaid, et oleks provokatiivne. Selle tõestuseks, et eelistatakse kõmulisi ja negatiivseid uudised, räägib fakt, et Eesti ajalehtedest töötas eelmisel aastal kõige suurema kasumiga, kollaseid uudiseid edastav, Õhtuleht. See muudab lugejad kritiseerivaks ja sallimatuks
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks
Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest ning "ühiskonna koorekihist". Eesti meedial on tänapäeval väga suur mõjuvõim. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja -identiteete. Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu. Ma leian, et tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ja puhtust. Kuna me oleme väike rahvas ja meie emakeele püsimajäämine on endiselt ohus, siis peaksime pidama oluliseks selle tähtsust. Paljud noored omakorda juhinduvad loetud-nähtud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi kiirelt ning nii keel rikutud saabki
Kiisler, Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Ken-Marti Vaher ja riigisekretär Heiki Loot ning õiguskantsler Indrek Teder. Istungil otsustati see eelnõu heaks kiita ja saata see arutamisele parlamenti. Huvi antud eelnõu ja teema kohta oli antud pressikonverentsil olematu. Ükski ajakirjanik vastava eelnõu kohta huvi ei tundnud ning ühtegi küsimust teema kohta ei esitatud. Ei ole märgata ka hilisemat huvi teema kohta meedias. Oleksime oodanud rohkem ajakirjanike poolset huvi, kuid arvame, et see eelnõu on vajalik, sest see tugineb õigussüsteemil ja tänu uutele lõivumääradele parandab see inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. See võimaldab ka madalama sissetulekuga inimestel kohtu poole pöörduda. Praegused kõrged riigilõivud võivad saada takistuseks oma õiguste kaitsmisel kohtus. Samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.
Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija",
eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond
Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse
Tavainimese kirjtuatud lood jõuavad harva avalikkuse ette, ning hävitatakse juba enne trükki minemist. Puudub sõnavabadus ning paljud lood on tsensuuriga ära keelatud. Nii kajastubki meedias ainult võimude soovitud uudised ning ajakirjandust kasutatakse nende hääletoruna Võim on see, mille ümber keerleb Venemaal sõna otseses mõttes kõik. Mida lähemal võimule oled, seda kindlamini on sinu jalad maas ning seda vabamalt hingad. Meie meedias on aga kajastunud mitmeid juhtumeid ajakirjanike mõrvadest või hukkumistest. Nemad on pääsenud võimule liiga lähedale ning teavad toimuvast liiga palju. Näiteks mõrvati Venemaa ajakirjanik ja toimetaja Anna Politkovskajaga 2006. aastal oma kodumaja ukse ees. Politkovskaja oli tuntud Venemaa valitsuse jaoks tundliku teema, Tsetseenia sõja ja selle tagamaade, kartmatu paljastajana. Paari aaste eest presidendi- ning parlamendivalimiste kampaania ajal oli mõne kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud.
Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge; * ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku; * töötati otse looduses, heleda päikesepaiste käes; * kasutati heledaid, puhtaid värve ja need asetati lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. * pidev ajakirjanike sõim ja mõnitused; * nende uuendusi ja tööde erilist võlu hakati hindama ning aru saama paarkümmend aastat hiljem C. MONET´ „IMPRESSIOON – TÕUSEV PÄIKE“ 1874 Renoir „Valss“ Monet „Udus“ Monet „Lõunaaeg“ Monet „Jaapani sild“ Manet „Pojengid“ Monet „Parlamendihoone“ Monet „Vesiroosid“ Impressionismi tunnused muusikas * Esiplaanile tõusis kõla ilu * Impressionistlik muusika on värske, värviküllane
7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja.
Nii nimetatud mugavust tahetakse igast nurgast. Seda võib näha viimstest uuringutest, mille korraldas Eesti Päevaleht, et inimesed pigem vaatavad telekat kui võtavad kätte paberist uudisekandja. See dendents näitab, et vanasõna ,,oma silm on kuningas" haab taas oma väärtust taastama või on inimesed lihtsalt liiga laisad, et lugeda ajalehte. Kuid ega ajakirjandus Eesti on kaotanud oma usaldusväärsust pikema aja vältel. Selle on põhjustanud Eesti meedia ning ajakirjanike ignorantsus kõige toimuva suhtes. Nagu mitmed sellel erialal haritud objektiivse pilguga vaatlejad on täheldanud on ühe uudise piires tavaliselt palju vigu ning vastuolusid ning tihit ei tooda ära kõikide osapoole seisukohti ja selle asemel toimub otsese isiku arvamuse ignoreerimine. Selle asemel võetakse kasutusele aga mõni teine allikas, kelle ütlused ei pruugi alati tõele vastata. Ning kui mitte just kõige tähtsama punktina käib varjatud manipuleerimine rahvaga
Samuti on Eesti välislaenude summa suhteliselt madal ja ka see annab hea eelduse Euroopa Liidu majandussüsteemiga liitumiseks. Isiklikult arvan, et Eesti ei ole koheselt sobilik rahaliidu liige. Samas on vaja vaid oodata, et majandus teeks läbi väikese arengu ning vajalikud ei ole suured radikaalsed muudatuse praeguses majanduspoliitikas. Kui rääkida sellest, et millised on Eesti rahva ja ajakirjanike seisukohad, siis peab tunnistama, et euroopa Liidu positiivsetes külgedes nähakse põhiliselt julgeoleku paranemist ning sotsiaalse olukorra kindlustumist. Samuti tõstetakse tihti esile paremaid suhteid maailma suurriikidega. Enamasti siiski ei puudutata rahalist ja majanduslikku külge, kuigi seda võiks pidada üheks tähtsmaks. Majandusinimeste hulgas on ka inimesi, kes on rääkinud rahaliidu ja ühisturu positiivsetest külgedest. Ühinemisel Euroopa Liiduga nähakse
annaabi.ee 
