hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse esialgsele vastupidis, saabubki olukord kus inimesi peab nagu hiirt justuga meelitama. Mida me nüüd siis uskuma peame? Keda usaldada? Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele näiteks kõmulehti lugeda, nii ka mulle. On lihtsalt huvitav teada, kuidas ajakirjanikud suudavad tõde väänata ja kuidas inimesed kõike usuvad. Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga haavatud, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Meedia üheks eesmärgiks on alati olnud kasumi teenimine, seega paisatakse
Tänapäeval on kahjuks meedias päris palju ka ,,kollast" ajakirjandust on see vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, millest võidakse rääkida isegi mitmeid aastaid. Selle tõttu võivad jääda inimesed uskuma vääraid asju. Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele kõmulehti lugeda. Olen aga veendumusel, et ,,kollane" ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Sageli on neis küll ka tõetera sees, aga ma usun, et see pole otsimist väärt. Piisab, kui me teame riigis toimuvatest asjadest pealiskaudselt, põhjalik teadmine jäägu asjatundjate jaoks. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi, kuigi peab tunnistama, et positiivseid jooni on siiski rohkem
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2
ideaalse minana’’, tegelikult suurendab võrdlus meediakuvandi ja tegelikkuse vahel rahulolematust. Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel varakult teadmine, et naiseks olemine on seotud paks olemise tundega. Elusstiiliajakirjade pakutav ideaal pole aga reaalsuses saavutatav, kuna pildid on töötlemisega nii ära moonutatud. Näiteks keha tehakse peenemaks, näokuju muudetakse, kortsud kaotatakse jne. Ajakirjad sisendavad vale ootust, sest keegi ei suuda olla ideaalne, kuna ideaal on kunstlikult loodud. 2) Minu arvates võivad ajalehtedel, ajakirjadel ja reklaamidel olla ühesugused nõudmised, kuna fotodega seotud eesmärgid on neil peamiselt ühised. Esiteks köita lugejate tähelepanu, teiseks muuta lugemine ja vaatamine võimalikult mõjusaks ja kolmandaks muuta pildimaterjal teiste seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks. Samuti on reklaam ja ajakirjandus vägagi
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii,
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest
Antud küsimus on oluline, kuna tihti otsustavad inimesed ,kelle poolt hääletada ,alles valimiskabiinis. Põhjuseks võib olla see , et poliitikud annavad, kas liiga kasutud tagasisidet valijatele või see, et poliitikuid ei kajastata piisavalt või siis puudub usalduse tekitamine valijas. Ei saa aru! Valiti kolm uurimisallikat: Delfi, Äripäev ja Postimees. Valituks osutusid need kolm meedia väljaannet seetõttu, et esindatud said kollane ajakirjandus, usaldusväärseim leht ning tavaline igapäeva uudiseid kajastav ajaleht. Ajaliselt uuriti 2011. aasta Riigikogu valimistele eelnevat aega, täpsemalt 28.veebruar-5.märts. Huvi pakkusid kõik artiklid, mis olid poliitikaga seotud sellel ajavahemikul ning andsid edasi infot, mis soodustas valijatele valimise lihtsustamist. 10 3 Uurimustulemused 3.1 Sekundaarandmete analüüs
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
SUHTEKORRALDAJAD Suhtekorraldajad jaotatakse 4 kategooriasse: 1. Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja 2. Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). 3. Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud) 4. Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode töötajad Suhtekorraldajad jaotatakse ülesannete keerukuse ja tööviisi alusel nelja kategooriasse: 1. Tehniline töötaja Meediaga suhtlemine ja pressimaterjalide kirjutamine. 2. Kommunikaator Kommunikatsiooni korraldamine ettevõtte ja avalikkuse vahel 3. Ekspert Probleemide määratlemine ja nende lahendamine 4. Rühmatöötaja Probleemide lahendusprogrammide väljatöötamine ja nende elluviimine koostöös teiste juhtidega. KAASNEVAD MÕISTED TURUNDUS ettevõtte klientide vajaduste teadvustamine,nende muutuste prognoosimine ning rahuldamine.
............................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus .................................................................................................................. 7 1.2.4. Kohustuslik kirjandus.................................................................................................... 8 1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus...................................................................................... 9 1.2.6. Üldised küsimused..............................................................................
irregulaarne uni, näljatunne ning teised kehalised funktsioonid ja nad moodustasid kogu grupist umbes 10%. Jälgides selle alagrupi indiviide kuni 24. eluaastani, leidsid uurijad, et imikuna tuvastatud omadused oli väga stabiilsed. Näiteks 10-aastaselt oli neil ebaregulaarne unerežiim, neil esines kohanemisraskused kooliga, frustatsioon kutsus neil esile jonnimise ja nad nutsid sageli koduste probleemide ilmnemisel. Murdeeas diagnoositi kaheteistkümnest sellesse alagruppi kuulnud indiviidist kümnel käitumishäired. Impulsiivsus / elamuste otsimine / üliaktsiivne temperament on leidnud kajastamist paljudes kriminaalse käitumise arengut kirjaldavates nüüdisteooriates. Kriminaalse käitumise üks põhilisi isiksuse defekt on enesekontrolli puudmine.Veel üks temperamendi tunnusjoon, mida seostatakse kriminaalse käitumisega on negatiivne emotsionaalsus. Korduvkurjategijad kogusid negatiivse
2. KASUTATUD METOODIKA Uuringuks vajaminev info on kogutud internetipõhise küsimustikuga, mis on lisatud antud töö lõppu. Küsimustiku kasuks otsustasin seetõttu, et sel moel on erinevatel inimestel võimalik tutvuda küsimustikuga ja sellele vastata just neile sobival ajal. Ankeet koosnes kaheksast küsimusest, kus oli küsitud nii inimeste taustaandmeid (sugu, vanus), kui ka inimeste teadlikkust ning isiklikku arvamust hüpnoosist ja missugustest infoallikatest nad on seda kuulnud. Samuti pidid vastajad hindama erinevate väidete tõesust ning nimetama levinumaid hüpnoosi kasutusalasid. Uuringu objektiks oli võimalikult palju erinevate taustandmetega inimesi. Küsitlus oli tehtud connect.ee lehekülje abil. Lisaks jagasin küsitluslehti juhuslikele inimestele. Planeeritud oli küsitleda 100 erinevat inimest. Tagasi jõudsid vaid 26 küsitluslehte ning 52 inimese tulemused saabusid connect.ee leheküljele. Osa inimesi, kes ei
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele. See on turunduse testimise vorm. · Küsitlusuuring. Viimane, kõige paremini tuntud turu-uuringu vorm on küsitlusuuring. Küsitlusuuringu puhul püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. Läbi otseste küsimuste püüavad turu uurijad välja selgitada kellegi arvamusi, motiive, hoiakuid, harjumusi ja teisi käitumise aspekte. Küsitlusuuringu võib läbi viia kirjalikult, telefoni teel või suuliselt. · Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid. Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast. 4
Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele. See on turunduse testimise vorm. · Küsitlusuuring. Viimane, kõige paremini tuntud turu-uuringu vorm on küsitlusuuring. Küsitlusuuringu puhul püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. Läbi otseste küsimuste püüavad turu uurijad välja selgitada kellegi arvamusi, motiive, hoiakuid, harjumusi ja teisi käitumise aspekte. Küsitlusuuringu võib läbi viia kirjalikult, telefoni teel või suuliselt. · Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid. Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast. 4
19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvustumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändamise vastu, võttis
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus,
selle teema kohta ja alles siis, kui ta oma seksuaalelu alustab, saab ta aru, kui hea on seksuaalse rahulduse tunne. Isegi siis, kui inimene saab sellest kõigest aru, ootab teda ees ühiskonna sablooniline mõtlemine selle teema kohta, mis ütleb talle, kuidas on vaja käituda ja miks just nii. Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele Esimesed, kes lapsele annavad nõu seksuaalsuse kohta on vanemad või hooldajad. Näiteks imiku-ja väikelapseeas areneb välja lapse võime usaldada teisi inimesi, sel ajal tekib ka esmane arusaam soost ja sugudevahelistest suhetest. Samuti hakkavad lapsed mõistma, et on teistest sõltumatud isikud. Lasteaiakasvatajad ja algkooliõpetajad mängivad olulist rolli lapse seksuaalse harimise juures. Lasteaias puutuvad lapsed kokku teiste lastega ning jagavad omavahel uusi teadmisi üksteise soo ja seksuaalsuse kohta. Koolis antakse noortele algteadmised anatoomiast ja õpetatakse seda, kuidas
terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
oma energiat ning rituaaliks võib ka nimetada teismelise tüdruku tegevust, kui ta oma iidoli pildi ümbruse on altari moodi kujundanud. MVO aga tegutseb La Vey kirja pandud reeglistiku järgi ja see välistab ohverdamise. (http://faq.saadanas.org/) Küsitluses küsisin, kas seostatakse sataniste rituaalidega ja kui, siis millistega. Sellele vastas jaatavalt 15-st õpilasest 8. Enamik neist seostavad sataniste rituaalidega, aga täpsemalt pole keegi kuulnud ühestki kindlast rituaalist. Toodi välja ohverdamine, surnutega vahekorras olemine, vampiiride jäljendamine, nekromantia ja saatana väljakutsumine. Sellest saame järeldada, et enamik meist pole kuulnud ühestki rituaalist ja need mõned, kes on, ei tea täpsemalt ühtki kindlat rituaali. 2.2. Satanistide sümbolid Nagu igal usundil, on ka satanismil omad sümbolid ja märgid. Kõigepealt alustame märkide uurimisega. Kõige tuntum satanismi märk on pentagramm
elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast. Emori uuringu kohaselt on Euroopa Liidu alaste infoteenuste ja allikate seas kõige tuntum Euroopa Liidu teabeportaal (www.europa.eu), millest on kuulnud 26 protsenti elanikest ning mida on kasutanud 19 protsenti neist, kes on kuulnud vähemalt ühest infoteenusest. Järgnevad tasuta euroinfotelefon, millest on kuulnud 21 protsenti elanikest, kuid mida on kasutanud vaid 3 protsenti vähemalt ühest infoteenusest kuulnutest, ning ühisraha tutvustav Euroveeb, millest on kuulnud vastavalt 18 protsenti ja kasutanud 9 protsenti. Täies mahus on uuring leitav aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem. Miks võetakse esimene tablett? Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga. Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige. Alati on enda jaoks õigustus olemas: "ega mina sõltuvusse ei jää, ma võin igal hetkel lõpetada, kui tahan". Aga elu näitab, et ometi jäädakse sõltuvusse. Sõltuvusse võib tegelikult jääda juba esmakordsel proovimisel.
ilmastikukindel. 8. Välireklaamkandja peab olema oma välisilmelt linnapilti ja otseselt antud paika sobilik, eelkõige: 8.1 sobima arhitektuursesse keskkonda; 8.2 sobima ajaloolisesse konteksti. 9. Välireklaamkandja ei tohi olla vastuolus Tööstusdisaini kaitse seaduse nõuetega. 10. Välireklaamkandja konstruktsioonilistel elementidel peab kajastuma teave selle välireklaamkandja otsese valdaja kohta. 24. Millised on trükireklaami põhiliigid? Trükireklaam on ajakirjad, ajalehed, reklaamlehed, postireklaamid, plakatid ja kalendrid. See on reklaam mille saab kätte võtta. Ajalehereklaam on kõuge laiaulatuslikum ja rohkem kasutatav, see on ka vanim ja 9 paindlikum reklaamvahend. Ajakirjareklaami puhul on hea valida sihtgruppi ja reklaam on sihtgrupi poolt heaks kiidetud lähedases keskkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
