Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus"...
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
Betti Alver Ettevaatust klaas Elu pakub meile iga päev meeldivaid üllatusi, tuues kaasa naerukilkeid ning rõõmupisaraid. Kuid alati pole kõik lilleline: me võime kokku puutuda erinevate ootamatustega, mis muudavad iga viivu, inimese hapraks kui klaasi. Iialgi me ei aima, mis järgnev päev meile sülle paiskab. Inimesed ei oska karta riske, mis võivad nende elu ohustada. Oleks meil oskus teada, millal sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elada täisväärtuslikult kuni viimse hetkeni. Kahjuks meil selline võime puudub, selletõttu peame hindama kõrgemalt igat hetke, mil elame ja hingame. Nagu lill vajab õhku, hoolivust ja toitu, nii vajab ka inimhing armastust, mõistmist, andestamist. Maailmas hukkub päevas tuhandeid inimesi sõdade, looduskatastroofide, liiklusõnnetuste, tapmiste, haiguste, nälja ja paljude teiste põhjuste tõttu. Miks on see nii? ...
1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduk...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
Evolutsioon Õp. lk 152- 183 1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga. Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organi...
Jaan Kaplinski Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................1 1.ELULUGU...............................................................................................................................2 1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2 1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust........................................................................
Puhastamine. Teema 2-Pinnad 1 Kordamisküsimused Kordamisküsimused Lakitud puitpinnad 1. Loetle kohti, kus kasutatakse lakitud puitpindu. Kastutakse lae, seinad, mööbel, akanaraamid. 2. Kuidas puhastad lakitud puitpindu? Igapäevasel hooldusel pinda puhastatakse õrnniiske või niiske lapi ja neutraalse puhastusaine lahusega. Suurpuhastusel puhastatakse pinda nõrga leeliselise pesulahusega ja pehme harjaga. Loputatakse ja kuivatatakse. Plekkide eemaldamiseks võib kasutada lahustit sisaldavaid vahendeid või mööbli puhastamiseks ettenähtud mööblivaha. Puhastada ühtlaste, järjepidevate tõmmetega, sest ebaühtlane töö põhjustab ebaühtlase läike. Lakitud mööblit hooldatakse mööblivahaga. 3. Mis kahjustab lakitud puitpindu? Lakitud pinda kahjustavad leeliselised ja happelised puhastusained kriimustavad küürimisained ja hõõrdepesurid pikaajaline vee mõ...
Kuuekümnendad olid noorte aastakümme, mil revolitsiooniliste muutustega elustiilis ja seksuaalses käitumises kaasnesid kaugeleulatuvad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnedad olid ajaloos märkimisväärne aeg, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. See oli protestimarsside ja aktsioonide ajastu. Toimusid rahumarsid aatomrelvade vastu.1960ndad nagu 1920ndadki olid erakordselt edukad, ning tolle aja ärahellitatud noorsool oli rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Hinnad olid suhtelised odavad tänu hiiglaslikele läbimüükidele ja tehnoloogia edusammudele. Selle ajastu suurim mõjutaja oli muusika- ansambel The Beatles. John Lennon ütles, et andsambel The Beatles on populaarsem kui Jeesus Kristus, ning vastuseks sellele lavastasid Ameerika moraalijüngerid tseremoniaalseid plaatide põletamisi. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuuri...
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niines...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus ...
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos...
Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole ve...
Erich Maria Remarque “Triumfikaar” Sõda ja armastus Romaan „Arc de Triomphe“ ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal oli küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal oli tunda vältimatu sõja lähenemist. Romaani peategelaseks on saksa arst Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant.Koos oma õige nimega oli Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutse dokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Ravic elas Pariisis ja töötas ühes erakliinikus, kus ta oli sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant’i eest. Operatsioonide eest saab ta professorilt närust tasu, millega...
Lubi Mõrt Omadused: Lubimört on ainulaadne sideaine. Erinevalt teistest mörtidest (näit. kips- ja tsementmördid), mis moodustavad vee toimel siduva kristallstruktuuri, peab lubimört reageerima süsihappegaasiga, moodustamaks rekarboneerudes kaltsiidi kristalle. Tähtsaimaks protsessiks on kustutatud lubja kuivamine ja tihenemine. Siin on tegu keerukate kolloidreaktsioonidega. Samaaegselt kulgeb karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O, mis on tundlik protsess ja sõltub temperatuurist, niiskusest ja seotava materjali tihedusest ning poorsusest . Kuna selline gaasivahetus on aeglane, võib protsessi lõpunikulgemiseks kuluda aastaid . Pikaajalisel kõvenemisel väheneb teatud määral sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süste...
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Dorian...
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Gladiaatorite võitlusi metsloomade ja inimestega, mida peeti tavaliselt amfiteatrites, peeti mõnikord ka tsirkustes. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Tsirkuse keskel, ulatudes p...
Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, ...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik ...
Luulekogu ,,Õhtu on õunapuu`` Jaan Kaplinski Dagne Kaarna Tartu Kivilinna Kool 7.B Sisukord Ülevaade luuletajast ja loomingust ........................................................................................2 Luuletuste analüüs...................................................................................................................3-4 Luuletused.............................................................................................................................. 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. ja...
Ü. K. NSV Liit pärast Teist maailmasõda Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja MRP agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäk...
TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODI...
KOOL KIVIAEG MUINAS-EESTIS Referaat nimi klass Koht ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. ...
Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas 16971718. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. kuninga autogramm Noorim kuningas. Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 oma isa vanima pojana. Õnneliku lapsepõlve pereringis lõpetas tema ema Ulrika Eleonora surm 1693. aastal. Sellest ajast alates saatis prints oma isa kõikidel ametireisidel ja vastuvõttudel. Pärast Karl XI surma 1697. aasta aprillis pidi noor prints raske valitsuskoorma võtma enda õlule. Ametlikult krooniti ta kuningaks sama aasta novembris, kui Riksdag oli ta ametlikult täisealiseks tunnistanud. Nii sai temast noorim Rootsi kuningas. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor valitse...
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu.....................................................................................
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal k...
Referaat Impressionism SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1.Üldiseloomustus impressionismist........................................................................................ 3 2.Claude Debussy................................................................................................................... 4 3.Claude Debussy looming..................................................................................................... 5 2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud st...
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne võ...
Kasvuhormoon sportlaste seas Sissejuhatus Kasvuhormoon 191-aminohoppest koosnev üheahelaline polüpeptiid - on valgupõhine peptiidhormoon, mille ülesandeks on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu. Seda sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras. Organimsis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks (hGH), sünteetilist somatropiiniks (rhGH). Sünteetilist kasvuhormooni kasutatakse ravimisel arenguhäiretega laste puhul ja aidsihaigetel, et vältida kaalukaotust, kuid viimastel kümnetel on aine muutunud aina populaarsemaks ja skandaalsemaks ka sportlaste seas. Käesolevas referaadis käsitlen kasvuhormooni iseärasusi , sünteetilise kasvuhormooni mõju ja selle kuritarvitamist sportlaste hulgas. Jutuks tuleb muuhulgas ka 2011ndal aastal alanud ja siiani küsimusi ja vaidlusi tekitav skandaalne juhtum, mil endine tippsuusataja ja kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu mõisteti süü...
Nõukogude Eesti Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeva...
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savi...
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homos...
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid K...
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajas...
annaabi.ee 
