Erich Maria Remarque Triumfikaar Sõda ja armastus (0)

Erich Maria Remarque “Triumfikaar” Sõda ja armastus Romaan „Arc de Triomphe“ ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb  1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal oli küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal oli tunda vältimatu sõja lähenemist. Romaani peategelaseks on saksa arst Ravic,  kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant.Koos oma õige nimega oli Ravic  maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutse dokumendid. Esimese  maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest  koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Ravic elas Pariisis ja töötas ühes erakliinikus, kus ta oli sunnitud tegema  operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant’i eest. Operatsioonide eest saab ta  professorilt närust tasu, millega ta vaevu-vaevu ära elab. Ravic asus elama Pariisi, hotell Internationalis “Võõramaa libedal jääl oli palju  raskem ennast püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal.” Ta jalutas ühel õhtul linnas ringi ja  kohtus Joaniga. Nad jõid end koos purju ning Ravic kutsus Joani oma hotellituppa. Kui Ravic sai teada, et Joani mees suri kopsupõletikku, siis aitas ta Joanil sellest üle saada ja kõik asjad  korda ajada. Nad kohtusid järjest tihedamini kuni nad armusid teineteisesse. Armastus Jaoni  vastu tõi Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus pani Ravici juubeldama: „ ... ma elan  taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja  lihtsa võimu all!“  Nad käisid palju baarides ja jõid end tihti purju. Joani ja Ravici armastus  oli  tingimusteta. Nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi, lihtsalt elasid üks päev  korraga. ”Armastada... See tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei  tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi, kelleta ei saa elada. Seda ma tean.” Ravic ja Joana käisid opereerimise raha eest reisil, Rivieras . Reisida ei olnud lihtne, sest igalpool oli  ametnikud, kes jälgisid, et pagulased ja ilma dokumentideta inimesed piiri ei ületaks. Ühel  päeval kui Ravic oli teel kliinikusse  nägi ta pealt ühte õnnetust, kuhu ta ruttu appi tõttas. Ta  päästis inimese elu. kohale tuli ka politsei ja ta viidi politseijaoskonda tunnistajaks. Seal  selgus, et tal polnud dokumente, ta pandi mitmeks nädalaks vanglasse ja hiljem saadeti ta  riigist välja. Kogu selle aja jooksul armastus Joani vastu ainult kasvas.  Kui ta Šveitsist kolme kuu pärast tagasi naasis oli Joana kindel et Ravic teda enam ei taha ja elabs juba teisega.  Mõlemad küll armastasid veel, kuid taasalustamine ei olnud nii kerge. Nad otsustasid suhte  lõpetada: “naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta,” kuid Ravic ei suutnud Joanat unustada. 


Ühel õhtul kohvikus istudes nägi Ravic Haaket. Samal ajal ilmus välja gestaapo ohvitser  Haake, keda Ravic sügavalt vihkas, tõeliselt julm mees kes Ravici julmalt peksis. Ta seadis  eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tegi end Haakega “tuttavaks” - too ei  tundnud teda ära. Ravic esines von Horni nime all. See oli kättemaksuplaani kogu alus.  Haake ei kahtlustanud midagi, Ravic kasutas ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime  all sõidutab ta Haake metsa ja tappis ta ära. Ta mattis Haake maha  ja kaotas kõik jäljed.  Ravic tundis end isegi hästi pärast seda tegu. Ühel ööl helises telefon, helistas Joana kes  tahtis, et Ravic tema juurde tuleks. Ravic ei läinud, sest Joana oli juba teda ühel korral   niimoodi petnud. Kui Ravicile enam und ei tulnud, läks ta end pesema. Pesemise ajal kuulis  ta koputust uksel, ukse taga oli Joana uus mees kes kutsus Ravici oma korterisse. Joana uus  mees oli Joanat kaela tulistanud (see juhtus tüli käigus). Ravic käskis Joani haiglasse viia ja ta proovis haiglas Joani opereerida, ent see ei õnnestunud. Joan suri paari päeva pärast haiglas  suurte koguste valuvaigistitega “Imelik, et saab surra, kui armastad.” Kui Ravic läks hotelli,  võeti ta kinni ja saadeti kõigi teiste pagulastega riigist välja. Algas II maailmasõda. „Triumfikaar“ oli kontrastne raamat. Kokku olid pandud sünge sõjaeelne aeg,  kättemaks ja armastus. Selle võrratu tundega käivad kaasas ka armukadedus, omandiiha,  illusioonid ja pettumus.