ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside ainuomandus- majanduslikud piirangud (firma suurus)- toote unikaalsus- hinnavõtja- firma, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ega saa seda muuta, hinnamääraja- püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Hinnaliider- toote diferentseerimine e. eristamine- eriliseks muutumine homogeenne toodang- , diferentseeritud toodang- eristatud. unikaalne toodang- hinnadiskriminatsioon- sama kaupa müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga. kartellikokkulepped-hindade või/ja tootmis kogustes osas
iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne Küsimus 11 Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Valmis Hinne 0,5 / 1,0 Vali üks või enam: litsentsid oluliste ressursside ainuomandus patendid mastaabisääst Küsimus 12 Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Vali üks või enam: firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma
asenduskaupu ning turule sisenemiseks on barjäärid. Sisenemise barjäärid on juriidilised või lihtsalt takistused, mis kaitsevad ettevõtjat uute konkurentide eest. Juriidiliseks piiranguks võib olla valitsuse antud litsents. Lisaks sellele on oluline juriidiline piirang ka patent, mis on üks leiutise kaitsmise vormidest. Selle omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, mis annab talle monopoolse staatuse. Loomulikuks piiranguks võib olla ainuomandus mingi tooraine suhtes, mis annab ka monopoolse staatuse. Selle staatuse võib anda samuti mastaabisääst. See avaldub siis, kui tootmise laienedes kulud ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisääst Marion Pärtin, 11b avaldub nt autotööstuses. Mastaabisääst on loomuliku monopoli tekkimise põhjuseks. Loomulik monopol on üks monopoli eriliike. See kujuneb sellisel turul, kus ilma kahjumit
varakult. Perepiires antakse edasi tootmissaladused, meil on olemas orelehitajad, kirikukellade valamine pärandatud saladused. Miinused Kõik peavad pereettevõttes töötama, ei ole võimalik palgata tööjõudu, on probleem järgmisele põlvkonnale ettevõtmise üleandmisega: a) ei ole kellele anda, b) ei ole tahtjat, c) tahtjaid on palju aga kellele. Üldjuhul on probleem puhkuseajaga, maailmas on palju uusi ahvatlusi e. võimalusi e. variante. OMANDUS 1) Ainuomandus 2) Partnerlus 3) Ühisettevõte 4) Aktsiaselts 5) Aktsiad 1) Omanduse loomisega seotud probleemid 2) Ettevõtte jaoks vajaliku kapitali suurus 3) Jagatava kasumi suurus 4) Võimujaotus ettevõtte juhtimisel 5) Ettevõtte eluiga ja vajadus järjepidevuseks 6) Omanike vastutuse ulatus 7) Seaduslikud piirangud omandivormile 8) Maksustamine 9 asutamisprobleemid vajaliku kapitali suurus
kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: Ainuomandus Partnerettevõte ehk täisühing Aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on
Mida rohkem objekte süsteemiga ühineb, seda enam väheneb keskmine kulu. Loomulik monopol, sest selle teke on seotud tootmise iseloomuga. · Seadusandlikud piirangud 1) patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada. 2) Litsents annab firmale õiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Nt lennuliinid. · Oluliste ressursside ainuomandus kui firmal on täielik kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide juurdetuleku eest. Nt üheainsa firma kontroll teemandivarude üle. Puhas monopol püsib pikemat aega küllaltki harva, sest monopoli suur kasum stimuleerib teisi firmasi hüvisele lähedast asendajat välja mõtlemaja seda tootma hakkama. Ka tehnoloogilised muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma. 9.2 MONOPOLI TULU- JA KULUKÕVERAD
sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb. Siis inferioorne hüvis nö väheväärtuslike hüvisega Ettevõtte liigid 1. Ainuomandus- ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust, omaniku piiramatu vastutus. Kasum= omaniku sissetulek-tulumaks. Nt põllumajanduses, toitlustuses, programmeerijad, kunstnikud. 2. Täisühing- kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Partnerite kokkulepe. Kasum maksustatakse korra, kui omanik seda saab. 3. Aktsiaselts- ettevõte, kahe või enama omanikuga, kellel on piiratud vastutus (aktsionärid).
Teisisõnu nendega konkureeritakse kõige enam. 6.Milles avalduvad turule sisenemise ja väljumise barjäärid? Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. Üheks selliseks juriidiliseks piiranguks on näiteks valitsuse poolt antud litsents. Lisaks juriidilistele piirangutele võivad turule sisenemist takistada ka mitmed loomulikud piirangud. Siinjuures võib põhjuseks olla ainuomandus mingi tooraine osas. Ühesõnaga mida väiksem on konkurents seda suuremad on ka sisenemise ja väljumise barjäärid. 7.Milliseid turukonkurentsi liike te teate? Täiuslik konkurents - konkurents väga suur. Monopolistlik - konkurents suur. Oligopol - konkurents väike. Monopol - konkurendid puuduvad. 8.Millisesse kolme rühma jagunevad huvigrupid ? 1. Esiteks, need, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega (ettevõttesisesed hg:
Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol:
omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega D-kõver on neg tõusuga- kogus suureneb hinna alanedes; D-kõver=turu D-kõver=AR-kõver S-kõver puudub kuna hinna ja koguse vahel pole seost! MR
Firmateooria Firmateooria on paljuski majapidamisteooria analoog. Uurimisobjektiks on siin aga ettevõte ja selle käitumine turul. Ettevõte on majandusüksus, millel on ühine eesmärk, mis toodab ühise otsuse kohaselt hüviseid ja pakub neid teistele majandussubjektidele. Ettevõtete põhitegevus ongi tootmine ehk ühtede hüviste muutmine teisteks. Firmateooria peaeesmärk on prognoosida ettevõtte käitumist turul. Peamiselt saab eristada 3 ettevõtluse vormi: 1. Ainuomandus - Ainuomandus tähendab, et ettevõttel on ainult 1 omank. Omanikul on piiramatu vastutus. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ja maksustatakse tulumaksuga. Nt. kunstikud, programmerijad. 2. Täisühing – Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. See on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Selle juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomandi puhul, kuna omanikud peavad otsustes omavahel kokkuleppele jõudma. Nt
müüjate arv on piisavalt suur. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol:
Väike tegevdirektor, eelisjärjekorras kindlate jõustruktuuri eest kogu oma osanike arv- kelleks ei või dividende. partnerite vahel, (kaitsevägi, varaga. kapitali olla Vabalt kinnitamine ja piirivalve, Täisvastutust kogumise usaldusosanik võõrandatavad. registreerimine toll)... kannavad võime võib .... Ainuomandus toimub vastavalt Rahvaettevõtt omanikud. Kui osutuda täisomanike Kõik oleneb seadustele, pole e ühingule nõude väheseks. solidaarne kuidas aktsia, kuid töökollektiivi esitamisel või Osanike arvu vastutus korraldada, sarnaneb sellele. liikmete töö ühingu langemisel alla täisosanikud
Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: · ainuomandus · partnerettevõte ehk täisühing · aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. 40 Ainuomandus
Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28). Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid. Monopol · Kreeka keeelesr 1 müüja · Müüb ainulaadset kaupa · Turukaitsetõkete olemasolu(barjäär) · Mastaabisääst (loomulik monopol) · Seaduslikud piirangud · Oluliste ressursside ainuomandus · Monopoli tulu ja kulukõverad · Joonis 9.2 kaotus ja võit · Joonis 9.2 a ja b · Monopoli nõudluskõver on turunõudluskõver · Monopoli MR
firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid · Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsi turul. 2
valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: · Ainuomandus · Partnerettevõte ehk täisühing · Aktsiaselts Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on
Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
mastaabisääst ning kahaneva mastaabiefektiga kasvav keskmine kulu ehk kahanev mastaabisääst. 9.MONOPOL Monopolid müüvad elektrienergiat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopolidel esinevad turukaitsetõkked ehk sisenemisbarjäärid, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale (mastaabisääst, seadusandlikud piirangud, oluliste ressursside ainuomandus). Mastaabisäästu tõttu keskmised kulu alanevad, sellisel juhul suudab üks firma rahuldada turu nõudlust madalamate keskmiste kuludega, kui seda suudaks teha mitu väiksemat firmat. Selline monopoli teke on seotud tootmise iseloomuga, aga mitte kunstlike abinõude kasutamisega ning seda nimetatakse loomulikuks monopoliks. Turukaitsetõkkena kasutatakse seaduste loomist, et muuta turule sisenemine ebaseaduslikuks. Patendid annavad omanikule aega, et oma leiutist mõnda aega
Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. 2. Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud patendid , majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada 3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires
kaitsevad ettevõtet konkurentide eest. Üheks juriidiliseks piiranguks on nt valitsuse antud litsents (nt arstipraksise asutamiseks). Litsentside jagamine tavaliselt monopoli ei tekita, kuid konkurentsi piidav on see siiski. Teiseks juriidiliseks piiranguks on patent – leiutise kaitsmise vorm st patendi omanikul on ainuõigus patendeeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse staatuse. Loomulikud takistused monopoli tekkimiseks on nt ainuomandus mingi tooraine osas. Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst – sellisel juhul suudab üks ettevõtte pakkuda odavamalt kui kaks (nt autotööstuses, kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse). 49. Nõudlus Kõik, kes midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest.
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: - Sisenemisbarjäärid takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada - Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) - Mastaabiökonoomia Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga - Loomulik monopol Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg. Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked • Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus) · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle(nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ning ta saab ise hinda reguleerida,seetõttu ongi monopoli nõudlus ka turunõudlus. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Ka monopoli korral kehtib reegel, et kasum on maksimaalne kui MR=MC Monopoli peamine puudus on ebaefektiivus. Ta toodab väiksemat kogust ja suurema hinnaga, kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli toodangu hind on kõrgem kui piirkulu ja miski ei sunni teda tootma pikal perioodil
MC = AVC min KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid. TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver MONOPOLI MR < p NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC
monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (nt patendid) ja majanduslikud piirangud (nt firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada. 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujunadaja, sest ta saab hinda mõjutada kuna on toote ainus müüja. Monopoolsel firmal on negatiivse tõusuga nõudluskõver, mille korral hinna muutus toob kaasa ka nõutava koguse muutuse. Seetõttu ei võrdu monpoolse firma piirtulu tooteühiku hinnaga ja piirtulukõver ei lange kokku nõudluskõveraga. (Ühe ühiku hind on 50 kr. Selleks et müüa 2, peab hinda langetama, tooteühiku hind 45kr. Kuna
Vali üks või enam: iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa iga oligopol peab arvestama oma konkurentide reaktsiooni oma hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne Küsimus 11 Valmis Hinne 0,8 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Vali üks või enam: oluliste ressursside ainuomandus patendid litsentsid mastaabisääst Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Vali üks või enam: firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma mastaabisääst võib olla sisenemisbarjääriks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
kehanormide tõttu kaaslast leida; kui keha ei muuda, siis tööd ei saa ilusad inimesed leiavad kergemini tööd; jne Lisaks eelnevale on keha muutmine seotud ka staatusega: - Mis klassi me kuulume - Mida me endale lubada saame Samas võib see olla seotud ka protesti ja võitlusega: - Seotud indiviidi toimetulekuga// eneselõikumine, augustamine jne - Protest ühiskonna vastu // punkarid Keha on midagi, mis on iga indiviidi ainuomandus vähemalt peaks seda olema keha kujundatakase vastavalt sellele kui palju soovitakse tähelepanu, kuidas end mugavamalt tunda jpm. Eelkõige on keha sõnumikandja ja identiteedi osa. 23. Tooge näiteid kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga? Nt kas religioon mõjutab keha kujundamist? Kas keha kujundamine ja majandus on seotud nt spordiklubid, iluoperatsioonid jms kui tootmine; kosmeetikumid kui tarbimisharjumustega seotu jne
Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Sisenemise barjäärid on juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. a) Juriidilised piirangud. Valitsuse litsents-luba antud valdkonnas tegutsemiseks. Näiteks arstipraksise alustamiseks. Patent on üks leiutise kaitsmise vormidest. Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.)
seaduslikud piirangud · Patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada. See võimalus julgustab firmasid oma aega ja raha uuringutegevusse investeerima. · Litsents annab firmale ainuõiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. ressursside ainuomandus · Kui firmal on täielik kontroll mõne ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide juurdetuleku eest. · Kui firma omab tehnoloogiat, mida teised ei oma, see kaitseb teda konkurentide juurdetuleku eest. · Lühiperioodi kasumi maksimeerimine: o Monopol on hinnakujundaja, sest monopol võib valida hinna, kusjuures selle
toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema. Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid. Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked ·Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; c) tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks; d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu; e) alandama hinda ja suurendama tootmismahtu. 5. Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? a) mastaabisääst; b) patent; c) mitteelastne nõudlus; d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 6. Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral:
Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus). Kui täielikult konkureeriv firma oli hinnavõtja, siis monopol on hinna kujundaja, st ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. Seepärast ongi monopoolse firma nõudlus ühtlasi turunõudlus. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus, sest ta toodab väiksemat kogust ja seda kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Üks ettevõte; tootel puuduvad otsesed asendajad; monopol kontrollib
annaabi.ee 
