Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja
ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel. 1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. (Eesti mõisaportaal) Pargi ajalugu Ülevaade pargiala kasutusdünaamikast 18. saj. 2013. a. Vanimad puud pargis pärinevad 18. Sajandi keskpaigast kuid pargi rajamisega alustati tõeliselt 1856. a
Räpina Aianduskool Seenekasvatuse lõputöö Koostaja: Juhendaja: Räpina 2008 Küsimused: 1. Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat ...
Räpina Aianduskool Kurgisordid Koostaja: Reta Poolak AE15-42-K Juhendaja: Anu Käär Räpina 2015 Pika ja lühiviljalised kurgisordid (sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga...
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht....................................................................
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus 1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus .Kohaks valisin AS Ceres Aianduskeskuse.Praktika eesmärk on/oli anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täit...
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perek...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada. Palju vähem on harjutud tarvitama erinevaid nn kännuseeni või puutüvedel kasvavaid viljakehi kuna sageli peetakse neid kas mürgisteks või söögiks mittekõlbulikeks. Sageli muudest seentest välja väga ei tehtagi, teatakse vaid, et kärbseseent kasutasid šamaanid nägemuste saamiseks. Tänapäeval on neile lisandunud ka nn maagilised seened. Si...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KAUPLUS KLIENDI SILMADE LÄBI Juhtumiuuring Juhendaja Anu Seim Räpina 2015 Sisukord Minu ootused kliendina..................................................................................................3 Mida ma ootan teenindajalt.........................................................................................3 Kaupluse külastus...........................................................................................................3 Põhjus kaupluse külastamiseks...................................................................................3 Kauba tagastamine......................................................................................................3 Analüüs....................................
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahen...
Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 ...
Räpina aianduskool A7K Kiviktaimla vs. Alpiaed referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Ajalugu...........................................................................4 Kiviktaimla.....................................................................4 Alpiaed...........................................................................4 Kivid............................................................................. 4 Vesi...............................................................................5 Kiviktaimla rajamine..........................................................5 Kiviktaimla, alpiaia asukoht.................................................5 Traditsiooniline alpiaed.......................................................6 Madal alpiaed............................
See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi. Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaazis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud. 1919. Aasta novembris otsustas mõisate kontrollkomisjon mõisa üle anda Põllutööministeeriumi hoole alla. Vahepeal asus mõisas aianduskool ning 1922. Aasta 13. Novembrit loetakse esimeseks koolipäevaks Vasalemma mõisahoones. Nüüdseks on Vasalemma kool 85 aastane.
3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28. Vana-Antsla Kutsekeskkool 29. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 30. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 31
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine......................................................
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et le...
tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud). Sõidame üle Võhandu jõe, võime näha Räpina paberitööstust. Üle järve paistab mõisahoone, mõisapark, kus paikneb Räpina aianduskool. Lahkume Eesti territooriumilt ja jõuame Setumaale, Võõpsu asulasse. Maastiku poolest asume Peipsi madalikul. Võõpsu oli 20ndatel, kui ehitati raudtee, kasvamas linnaks, kuid 30ndatel põles pool linna maha. Praegune Võõpsu on harilik Eesti väikealevik. Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Eestimaa poole peal, jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev; jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setumaale.
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Räpina Aianduskool MÜÜGI- JA/VÕI TEENINDUSSITUATSIOONI ANALÜÜS KODUTÖÖ Vladimir Vtornikov Räpina 2016 Sissejuhatus Antud kodutöö on tehtud kahe hiljutise müügi-/teenindussituatsiooni kogemuse põhjal mida mina kogesin. Üks neist on positiivne, kus müüja jõudis ka müügini. Teine neist on pigem negatiivne, kus ei jõutud pakkumise tegemiseni. Kuna ma ise olen kaks aastat töödanud müügi alal, oskan ma enda arust üpriski hästi analüüsida situatsioone kuidas minule kui potensiaalsele kliendile lähenetakse ja kuidas müügiprotsessi alustatakse, seega on minule müümine ka natuke rohkem raskendatud. Antud kodutööd tehes tulin selle peale, kui palju võib üks väike negatiivne kokkupuude müügiinimesega terve firma mainet mõjutada pikas perspektiivis. Esimene müügisituatsioon Esimene müügisituatsioon toimus Tallinnas, Rävala puiestee Salon+ juuk...
Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega veekoguservad, keldripealsed jms. Võib teha ka kunstliku kallaku, kuid see peab ...
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised ...
37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCQQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.annaabi.com%2FKasvuhooneefekt- m18434.html&ei=M_ueT4b4I5Dy8QOmtvSdDw&usg=AFQjCNHXzHDt9tzc- 2EM90mSS_Fsi6uEFg&sig2=91P_nwl0n3Fgi-mCKGX9Ow www.miksike.ee/referaadid/vikerkaare_teke_kristjan.ppt ja ilmselt veel midagi..
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste loodud uusi tootmis tehnoloogiaid päikesepaneelide paremaks muutmisel ja nende mõjust ümbritsevale keskkonnale. Lisatud on ka pilte erinevatest päikesepaneelidest. ...
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed, pargihooldusmasin Referaat aines Aiatöömasinad Räpina Aianduskool Tea Heinaste raserfsaerfaesfes- 1 - 1 2011 - 1 - - 1 -- 1 Sisukord 1. RAPTOR 40 DT tutvustus .................................................................................................. 3 2. Struktuursed omadused ....................................................................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .........................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused..............
PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´T...
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDAN...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja
Selteret, Scetelig ja muud taolised, kes siis saaksid meid soovitada, seda eriti, kui on märgata kliendil huvi sellelaadse viljeluse vastu. Nemad tunnevad tootjaid juba aastaid. Osaliselt võiks vähesel määral ning alguses katsetamiseks, hiljem ka raha eest, viia ja pakkuda erinevatesse teadus- ja haridusasutustesse oma tootenäidiseid või valmis substraate. Esmased meeldetulevad näited oleks kindlasti Luua Metsanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht), ka Eesti Maaülikool. Saame loota, et need, kes on kord juba ostnud, on tootega rahul ning külastavad meid jälle. Nii kujunevad välja meil püsikliendid. 24 Kokkuvõte Kuna maailma muldade orgaaniline osa ning struktuur vähenevad ja saavad kahjustada aina
Sellised istikud võib sügisel üles võtta ja saata müüki või uue istanduse 27.04.2016 rajamiseks. Marje Kask 64 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 65 Juurevõsudega paljundamine 27.04.2016 Marje Kask 66 Rohtsete dekoratiivtaimede vegetatiivne paljundamine · Katrin Uurman Räpina Aianduskool http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine /index.html 27.04.2016 Marje Kask 67 Taimede jagamine · Jagamise teel paljundatakse selliseid lehtpõõsaid, mis hargnevad allpool mullapinda. · Kevadel või sügisel (sept lõpus) kaevtakse jagatav taim üles, soovitavalt aiahargi abil, sest see ei vigasta juuri nii palju kui labidas. · Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa, aiakääride, kirve
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine.................................................................
annaabi.ee 
