immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine q Nahk dermatiit, nõgestõbi, angioödeem lööve, sügelus, turse q Häälekähisemine q Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. q Alumised hingamisteed kopsudes astma, köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik. q Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet
võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb haigus sümptomite ilmnemiseta või tagasihoidlike kliiniliste nähtudega.
kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud? Vähk on rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. Ta saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Nagu kõik elusorganismid, toodab ka meie keha defektiga rakke, mis paljunedes tekitavad kasvajaid.
nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses).
Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest Mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid > bakterite paljunemine > haigestumine Suur tõenäosus HIV nakatunutel 1/3 maailma elanikkonnast Aastas nakatub 810 mln in ning sureb 23mln in Eestis haigestub aastas 550 in Kõigi sotsiaalsete klasside inimesed Ravitav Otsene kontrolliv ravi
Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena. Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud ja kergemakujulised, mis elu ei ohusta. Allergija sümptomid Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust kui ka sügelemist. Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja lahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu. Allergiast tingitud astamle on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood. Miks on allergikuid nii palju? Dr. Javier Subiza pakub kahte teadlaste pakutud teooriat, mille kallal jätkub uurimistöö
kopsupõletike tekitajana sekreediga 1-3 nädala jooksul NÜ Aerosool osakestega Otsesel kontaktil või Piisknakkus, Piisk- ja (köhimine, piisknakkuse teel otsene kontakt. kontaktnakkuse aevastamine), Vähekloreeritud na kontamineeritud vee ja kätega. sooleinfektsioonin a. levitamine algab Viirus päev enne eritub:hingamiste
Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine) Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ
Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- õõnsate üleskutsetega õpetajad ja argpükslik Himmelstoss ja koolipoisid eesotsas Paul Bäumeriga · mõjutatavus/ soov teistele meeldida julgus iseendaks jääda Goethe "Faust"- Wagner ja Faust Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko J. Kross "Keisri hull" T. von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L. Tolstoi "Anna Karenina" ??? E. Vilde novell "Kippari unerohi"- Maarja E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Mari ja Tõnu Prillup A. Gailit "Toomas Nipernaadi"- nimitegelane R. Kaugver "Meie pole süüdi"- Vahur Puustaki vanemad Leaniks ja Justus Puustak A. S
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju
Hingamise elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised Hingamist kõige otsesemalt mõjutavad bioloogilised tegurid on selle toimingu jaoks vajalikud organid ja nende talitlused. Need on vereringe- ja lümfisüsteem, koos hingamissüsteemiga. Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku) Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus) Igapäeva tegevused (söömine, laulmine, aevastamine- hingamine muutub, kuid olulist tähelepanu sellele ei pöörata) Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised
8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on treenitud ning ta suudab vajaduse korral sügavamalt hingata.
limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad kahte rühma: - spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel - mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel. Allergia sagedasemateks nähtudeks on: - ninakinnisus ja vesine nohu või ninakinnisus - aevastamine - silmade ärritusnähtud (punetus, kipitus) - vilistav ja raskendatud hingamine - sügelevad nahalööbed Allergiiniga kokku puutudes vabanevad allergiku organismis mitmed erilised ained, mis tekitavadki haigusnähte. Üheks nendest ainetest on histamiin. Histamiini vastased ehk antihistamiinsed ravimid annavad seetõttu allergiliste kaebuste korral enamasti tõhusat abi. Antihistamiinseid ravimeid kasutatakse peamiselt nina ja silmade allergiliste nähtude, aga samuti ka nahal
Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa
keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused, pisarad, naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Ennetamine Allergia ära hoidmiseks tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega ning ei tohiks kasutada kergekäeliselt ravimeid. Ravi
(VÕIMALDAB KÕRGEMAL NÄRVITALITLUSEL TEKKIDA). AJUKOOR KÕRGEM NÄRVITALITLUS E. TEADVUSE, MÕTLEMISE, AISTINGUTE JA TAJUDE, MÄLU JA ÕPPIMISEGA SEOTUD PROTSESSID. AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED VASAK POOLKERA: SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE
kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
kõhulahtisus, iiveldus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaratevool. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria) Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu. Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus ning õhupuudushood. DIAGNOOSIMINE
JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb
Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1
maailmataju ja käitumine. · Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. HEROIN · Heroiin on opiaatide grupist. Saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam. Meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. · Kõige levinum ja kõige ohtlikum manustamise viis on süstimine. · Tekitab eriti kergesti sõltuvust nii kehalist kui vaimselt. Tolerants tuleb kiirelt. · Võõrutus nähud: krambid, lõdisemine, külmahood, aevastamine, higistamine. KOKAIIN · Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikast ja Kagu- Aasiast kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast · Uimastist tingitud eufooria kadumise järel tunneb manustaja tugevat rahutust ja ärevust, hirmutunnet, vahel tekivad meelepetted. · Toime on lühiajaline, see tõttu tarvitakse tsüklitena mitmeid kordi järjest. · Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühiline ja ka füüsilise sõltuvuse. LSD
ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku
Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega)
[16] Sead on ebatavalised, sest nad võivad olla nakatunud gripitüvedele, mis saavad tavaliselt nakatada kolme erinevat liiki: sead, linnud ja inimesed. See teeb sigadest peremeeslooma, kus gripiviirused võivad vahetada geene, mis toodavad uusi ja ohtlikke tüvesid. Linnugripi viiruse tüvi H3N2 on laialt levinud Hiinas kasvatavatel sigadel ja seda on avastatud ka Vietnamis. Teadlased leitsid Hiinas augustis 2004 H5N1 sigadel. [7] Sigadel- palavik, letargia, aevastamine, köha, hingamisraskused ja vähenenud söögiisu. Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva kasvu, mis põhjustab majanduslikku kahju põllumajandustootjatele. Nakatunud sead võivad kaotada kuni 12 kilo kehakaalust kolme kuni nelja nädala jooksul. Suremus on tavaliselt madal (umbes 1-4%). Joonis 2. Näeme sigade katku peamiseid sümtomeid. 1. Soolestikus- kõhulahtisus 2. Hingamisteedes- köha ja kurguvalu 3
Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid
· selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja
Tsehhov Ühel kaunil õhtul istus mitte vähem kaunis eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov teises toolireas ja vahtis läbi binokli ,,Corneville`i kelli". Ta vahtis ja tundis enese õndsuse tipul olevat. Kuid äkki... Juttudes esineb tihti see ,,kui äkki". Autoreil on õigus: elu on nõnda täis ootamatusi! Kuid äkki kiskus ta nägu krimpsu, silmad kissi, hingamine peatus...ta tõmbas binokli silmade eest, kummardus ja ... atsihh!!! Aevastas, nagu näete. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Kõik aevastavad. Tservjakov ei kohmetunud sugugi, pühkis rätikuga suud ja vaatas nagu viisakas inimene enese ümber: kas ta vahest oma aevastusega kedagi ei tülitanud? Kuid siin pidi ta juba kohmetuma. Ta nägi, et tema ees esimeses toolireas istuv vanahärra hoolikalt kindaga oma kiilaspead ja kaela pühkis ning midagi pomises. Vanahärras
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid)
17. Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? · Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi:
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Sümptomid Sümptomiteks on aevastamine, sügelemine, rohke limaeritis ninast ja ninakinnisus. Sageli lisandub silmapõletik koos sügelemise ja pisaravooluga. Mõnikord tekivad ka punnid naha peale. Raskemal juhul avaldub allergia astmahoogudena. Ennetamine Allergiahaiguste äraholdmine lastel nõuab emalt juba rasedusaegset sihipärast hoolekannet. Tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega, mitte kasutada kergekäeliselt ravimeid.
Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus Teostab: Optilisi orienteerumisreflekse Pupillireflekse Akommodatsioon Konvergents · Tagumine osa - primaarne kuulmiskeskus Akustilisi orienteerumisreflekse
EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti. 6. Kuidas ja mille alusel jagunevad refleksid? a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel? Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele
orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks.
liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk)
seega loomaga toimunud muutusi tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, alati tuleks pidada nõu oma loomaarstiga, sest kõige taga ei pruugi olla vananemine. Vana looma puhul tuleks jälgida tema aktiivsuse taset, söögiisu, vedeliku joomist, urineermist, roojamist, kehakaalu. Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 1. nägemisprobleemid võib viidata suhkruhaigusele 2. suurenenud janu emakapõletik, suhkruhaigus, maksa-, neeru ja südamehaigused 3. köha südamepuudulikkus, kopsuhaigused 4. isu muutus hormonaalsed haigused 5
Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel)
otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu,
Milline osa neist on steriilne ja milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit(nohu) ninalimaskestade ja ülemiste hingamisteede põletik. Sümptomid: *rinorröa *ninasügelus *aevastamine *ninakinnisus *+silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused 5. Kuidas riniit jaotatakse? I Akuutne riniit -kestab u. 6 nädalat II Krooniline riniit(allergiline/mitteallergiline) 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused? Sesoonse riniidi peamiseks põhjuseks on õietolm. Persisteeriva riniidi põhjusteks on tolmuletad, hallitus, loomakarvad ja prussakad. 7
viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund
Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest
Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud Refleksid, mida õpitakse elu jooksul Imemis- ja neelamisrefleks kogemuste najal Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt Oksendamine Aevastamine Põie ja pärasoole tühjendamise refleks 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeaine vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine soendub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6
. Ka võib olla astmaeelseks seisundiks!!! Allergiline konjuktiviit Kaasub sageli rinofarüngiidile või esineb koos sellega. Silmad punetavad, turses, valgustundlikud , esineb pisaravool. Allergiline sinusiit Kaasub tavaliselt üle 2 aastastel lastel Heinapalavik Avaldub kevad- suvisel perioodil, seoses puude ja taimede õitsemisega. Esineb: vesine nohu- nina sügelemine, sage aevastamine; kurgu kipitus- ja sügelustunne – pidev köhatamine; silmade punetus, sügelus, pisaratevool, laugude turse; raskemal juh ul hingamisraskus. Heinapalavik Lisaks võivad lapsel esineda ka liigesvalu, seedehäired, nahalööve. Haigusnähtude tugevus oleneb õitsemise intensiivsusest. Pollinoosi põdevad lapsed peaksid ettevaatlikud olema ka mõnede toiduainete tarvitamisel. Dgn-sel oluline osa pärilikkusel.poisid põevad
süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja milline kolinoseeritud normaalse mikrofloora poolt? Ülemised ja alumised hindamisteed. Steriilne piirkond on alumine hingamistrakt. Normaalse mikofloora poolt on kolinoseeritud ülemised hingamisteed. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit ehk nohu. Sümptomid: rinorröa, ninasügelus, aevastamine, ninakinnisus, + silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused. 5. Kuidas riniit jaotatakse? Akuutne riniit <6 nädala ja krooniline riniit. 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused. Vahelduv (sesoonne ehk hooajaline) – õietolm. Püsiv (persisteeriv riniit) – tolmulestad, hallitus, loomakarvad, prussakad. 7. Milliseid ravimeid kasutatakse allergilise riniidi ravis? Millistele sümptomitele
Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2.
Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid:
Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud.
membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Potentsiaali muutus - Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. 3. Refleksid Refleksid on tahtest sõltumatud vastused ärritusele, mis toimivad närvisüsteemi vahendusel ning väljenduvad liigutustena või siseelundite talituse muutusena, refleksid on tingimatud ja tingitud Tingimatud refleksid Tahtele allumatud ja kaasasündinud, geneetiliselt päritavad ja sünnishetkeks välja arenenud nt aevastamine, toitumine, neelamine. Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu, on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama närvitalitlusega. Tingitud refleksid Kogemuse ja õppimise varal kujunenud nt käe ära tõmbamine kuuma eseme puudutamisel, muutlikud, on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.
Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud
annaabi.ee 
